TARTU, ESTONIA

Igal medalil on kaks külge

Üldjuhul on paasturavi mõeldud täiskasvanutele. Lastele on see näidustatud erandkorras ja paastuarsti koostatud individuaalse kava alusel. Paastumise eesmärk on õigel ajal vältida tervist ohustavaid riskitegureid ja kõrvaldada juba arenema hakanud haiguse tekkepõhjused. Vaimustusest üksi ei piisa: kui otsustada paastuda ravieesmärgil, tuleb ravikuur läbi teha arsti juhendamise all ning pidada peale näidustuste silmas ka vastunäidustusi, et hoiduda võimalikest negatiivsetest kõrvalmõjudest.

Paasturavi vastunäidustused jagunevad suhtelisteks ja absoluutseteks.

Alati, kui arst kaalub paastukuuri kui lisaravimeetodi rakendamist, arvestab ta haiguse vormi ja raskusastet ning seda, kui hästi patsient mingil perioodil paasturavi talub.

Suhtelised vastunäidustused 

Et paastumine mõjutab kõiki keha organeid, võib see kaasa aidata paljudest haigustest tervenemisele. Kui inimene märkab enda juures ebamääraseid sümptomeid ja tervisehäireid, ei ole see piisav, et alustada omal käel pikemaajalist paastumist, pidamata eelnevalt nõu paastuarstiga, sest paastumisel kui ravimeetodil on ka vastunäidustusi.

Suhtelised vastunäidustused on järgmised:

  • äsja tehtud raske operatsioon,
  • terviserike, mis nõuab operatsiooni,
  • äsja põetud raske haigus,
  • äsja läbitud keemiaravi,
  • seisund, mille tõttu patsient kasutab tugevaid ravimeid, mida ei tohi päevapealt ära jätta.

Näiteks vähihaige, kes on saanud äsja kiiritusravi, ei saa kohe alustada paastu, vaid peab kõige pealt andma organismile aega puhastuda mürkainetest ning puhata, sest ka paastumine on  koormus. Samamoodi ei saa üldjuhul alustada paastukuuri vahetult enne või pärast operatsiooni. Samal ajal toetab sapikivide operatsiooni see, kui patsient teeb ettevalmistusi paastuks. Teatud juhtudel ongi ka kliinilises meditsiinis kaks-kolm paastupäeva enne operatsiooni nõutav ettevalmistus operatsiooniks, kasuks tuleb või mõnikord on vältimatu soolepuhastus.

Kui patsiendil on kaksteistsõrmiksoole ja maohaavandi tugev ägenemine, pole sel perioodil soovitatav alustada paastu: sobiv aeg minna paastukuurile on siis, kui need sümptomid medikamentoosse ravi järel taanduvad.

Südamerikke korral ei tohiks paastuda üle kümne päeva järjest. Rasedus ja imetamine on naise elus periood, mil pikaajaline (üle kolme päeva) paast ei ole üldjuhul näidustatud. Kui aga raseda või imetava naise organismis tekib tugev mürgistus (väljendub iivelduse, oksendamise, nõrkusena), on lühiajaline paasturavi näidustatud, sest korralikult läbiviidud paaripäevane paastukuur leevendab väga kiiresti neid nähte. Pealegi ei suuda inimene mürgistuse seisundis nagunii süüa. Tingimata tuleb rasedal ja rinnaga toitjal paastuda arsti järelevalve all.

Absoluutsed vastunäidustused

Paastumine on täielikult välistatud järgmiste tervisehäirete korral:

  • tõsised psüühilised häired,
  • mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavand,
  • raske neerupuudulikkus,
  • raske südamepuudulikkus, tugevad südame rütmihäired,
  • tromboos, tromboflebiit (kaugele arenenud veresoonte ummistumine), äsja läbipõetud südameinfarkt,
  • raske maksapuudulikkus,
  • raske kopsupuudulikkus,
  • lahtine tuberkuloos,
  • süsteemsed verehaigused (tugev aneemia, vere hüübimise tugevad häired),
  • I tüüpi diabeet ( suhkurtõbi) juhul, kui patsient saab insuliinravi,
  • kilpnäärme toksiline ületalitlus (türeotoksikoos),
  • kaugelearenenud vähk kasvaja (tugeva mürgistusega),
  • väga väike kehakaal (alates 20%-st alla normi).
Arhiiv
Rubriigid