TARTU, ESTONIA

Nüüd läheb organism sisemiselt toidult tagasi tavatoidule ja seda tehakse sujuvalt. Soola toidule ei lisata, ei tehta ka klistiiri. Paastu ajaks vähendatud füüsilist koormust tuleks suurendada järk-järgult. Bioloogilise seaduspärasuse järgi algab pärast igasugust pidurdust ja aeglustusprotsessi erutuse ja tõusuprotsess. Seda uurinud vene teadlane Ivan Pavlov väitis, et mida intensiivsem ja sügavam (teatud piirideni) on kurnatus, seda intensiivsem ja tugevam on taastumisprotsess. See selgitab taas ravipaastu positiivset toimet: nälgimisega luuakse organismis pidurdusseisund ning nälgimise lõpetamise järel algab intensiivne taastumine – uuenemisprotsess on tormiline.

Taastumine on äärmiselt vajalik osa paastukuurist, mida ei tohi alahinnata: see etapp peaks kestma sama kaua kui ilma toiduta veedetud aeg. Just selle perioodi ajal režiimi ja reeglite rikkumine põhjustab tüsistusi.

Taastumisel on kolm erinäolist etappi:

a) Asteeniline taastumine

Asteenilise taastumise periood kestab taastumisperioodi esimesest kolmanda päevani. Juba esimese tillukese toiduportsjoni (100–200 g hapu piima, putru või köögivilja) saamisele reageerib organism küllastustundega. Lühikese aja (umbes 20–30 minuti) järel tekib uus näljatunne, süveneb nõrkus ning meeleolu võib kõikuda. Esimesel kolmel taastumispäeval on väga oluline kindla toidu režiimi järgimine: süüa tuleb võrdsetes kogustes 5–6 korda päevas ning ühtegi toidukorda ei tohi vahele jätta.

Kui selja taga on üle viie päeva kestnud paast, tuleb sooletegevuse taastamiseks hakata kasutama probiootikume. Kõht hakkab üldjuhul läbi käima toitumise teisest-kolmandast päevast alates. Protsessi saab ergutada lahtistava taimetee joomise ja kõhu massaažiga. Pulss on taas kiirem, hingamine pindmisem ja sagedasem. Kehakaal langeb veel veidi, umbes 100–200 g ööpäevas. Tuleks jälgida ruumi temperatuuri ja õhuniiskust: palav ja kuiva õhuga ruum mõjub paastujale halvasti (paras ruumitemperatuur on kuni 21 kraadi).

Nagu paastumise ajal, tuleb ka nüüd liikuda rohkesti värskes õhus, aga raske füüsiline koormus veel ei sobi.

b) Intensiivne taastumine

Üldjuhul tunneb paastuja neljandast kuuenda taastumispäevani suuremat isu, vajades küllastumiseks rohkem toitu. Suurema isu periood kestab taastumisperioodi lõpuni. Taastub füüsiline jõud, kiiresti paraneb enesetunne ja tuju. Arteriaalne vererõhk normaliseerub, pulss muutub püsivaks ja kõht käib läbi normaalselt. 

Kogu paastuga kaotatud kaal võib tagasi tulla, kui paastupäevade järel minnakse otse üle sellisele menüüle ja ebaühtlasele päeva režiimile nagu enne paastukuuri.

c) Normaliseerumine

Isu väheneb taas mõõdukaks ning toit ei ole enam suurima huvi allikas. Meeleolu on rahulikum ja püsivam. Paastu järel kogeb inimene, et tema maitsemeel on muutunud ja teravnenud, ta tunneb toitude maitset paremini. Ta pole enam nõus sööma näiteks rämpstoitu, kaduda võib huvi suitsetamise, alkoholi, kohvi ja liigse alkoholi vastu.

Arhiiv
Rubriigid