TARTU, ESTONIA

Paastumine külmetuse, gripi ja halva enesetunde korral Selline paastumine kestab samuti lühiajaliselt: toidust ollakse ilma kolm kuni kümme päeva. Harilikult piisab organismi vastupanuvõime suurendamiseks ja haigusnähtudest vabanemiseks juba kolmest päevast. Režiim ja reeglid on samad mis korrapärase paastupäeva puhul.

Koormusvaba dieetravi

Koormusvaba dieetravi kuur jaguneb kaheks osaks. Esimese etapi moodustab toidust loobumine (koormusvaba periood) ja teises etapis ( taastumine ehk dieetravi) koormatakse organismi  aeglaselt taas välise toiduga. See meetod kuulub ühelt poolt alternatiivsete ravimeetodite hulka, teiselt poolt on kaasatud uuemad taastus- ja dieetravi meetodid.

See tähendab, et paastumine kui ravimeetod on kasutusel ka haiglates ja kliinikutes, näiteks operatsiooni eel ja järel, samuti loobub patsient intensiivravi ajal söömisest, saades üksnes vajalikku vedelikku ja mikroelemente. See aitab organismil end ise taastada ja raskest perioodist üle saada ning seda kasutatakse üks kuni kolm päeva nii enne kui ka pärast operatsiooni.

Dieetravi on kliinilises meditsiinis alati teatud määral kasutatud, näiteks palub arst patsiendil mõningad toiduained toidusedelist välja jätta – see ongi sisuliselt koormusvaba dieet, ehkki seda terminit lihtsalt ei kasutata. 

Teraapia esimest etappi, toiduta olemist, mis on hästi tuntud juba tuhandeid aastaid, uurivad tänapäeval paljud teadlased ning nad on avastanud, et selle tulemusel tekib inimkehas hulk positiivseid muutusi. Teraapia teises etapis alustatakse taastumist, mille puhul arvestatakse inimese seedimise omapära, haigusi ja toidueelistusi. Nüüdseks on teadlased avastanud individuaalse toidutalumatuse. Samuti on olemas termin ravitoitumine, mis on teine sõna dieetravi kohta.

Siiani on kasutusel 20. sajandi alguses loodud 15 põhidieeti ehk dieedilauda, mis vastavad inimeste seisundile ja haigustele. Need dieediviisid on välja töötanud Moskva ülikooli arstiteadlane, gastroenteroloog prof Manuel Pevzner (1872–1951). Teda peetakse ravitoitlustamise rajajaks ja edasiarendajaks Venemaal. Esimene dieedilaud on tavaline toitumine, teine vähendatud kalorsusega toit, veel on näiteks magedieet, valgurikas dieet, kiudainerikas dieet, valgurikas ja -vaene dieet, piimavaba dieet, puriinivaene dieet (podagrahaigetele), jäägivaene dieet (menüüst on välja arvatud kohv, tee). Operatsiooni järel ja teatud ägedate haiguste korral (nt äge kõhunäärmehaigus) kasutatakse mõnda dieeti range piiranguga dieetide rühmast, mille hulgas on ka  gluteenivaba dieet. Eraldi on kergemad vedelad dieedid, mis on mõeldud neile, kes ei saa hästi mäluda või kellele on näiteks halvatuse järel vaja anda rohkem vedelat toitu.

Minu välja töötatud Läänemere dieedikuuri aluseks on tavalise toidu baasdieet. Olen arvestanud kilokaloreid ning rasvade, valkude ja süsivesikute vahekorda, toiduainete omavahelist sobivust ja piirkondliku toitumise (Eesti) tavasid, nagu ka toidu kohaliku päritolu olulisust.

Arhiiv
Rubriigid