TARTU, ESTONIA

Osaline paast on pehmema toimega ning nõuab tulemuste saavutamiseks rohkem aega ja järjekindlust. Paastuja menüü sisaldab kindlas koguses ja proportsioonis mikroelemente (mineraalaineid ja vitamiine), mis annab organismile toitaineid, lisaks juuakse vett. Osalist paastu võib nimetada dieetpaastuks. Selle liike on välja töötatud rohkesti. 

  • Mahlapaast: päevas juuakse umbes pool liitrit kohapeal värskelt pressitud mahla. Kevadel sobib hästi vahtra- või kasemahl.
  • Vadakupaast: juuakse üks liiter vadakut päevas. Sobib seedesüsteemi häirete korral.
  • Buchingeri paastukuur: köögivilja püreesuppe kombineeritakse väikses koguses mahla või teega. Kuur korrastab hästi ainevahetust ja aitab suhkurtõve korral. See meetod sobib neile, kes ei saa teha täispaastu seetõttu, et nad peavad pidevalt võtma ravimeid (millest pole lubatud loobuda) ega saa seetõttu täielikult söögist loobuda.
  • Mayri paastukuur: selle kuuri ajal saab paastuja hommikuti ühe tahkunud täisterakukli, mis tuleb pudistada väikesteks tükkideks ja süüa koos ravitee või piimaga ära. Imepisike raasuke saia suhu ja lonks vedelikku peale paneb inimese oma söömis harjumuste üle järele mõtlema. Uus kasulik harjumus on ka see, et selle kuuri ajal mälutakse iga suutäit 30 korda. Kolme päeva vanust kuklikest süüakse üliaeglaselt, pool tundi. Lõpuks joob paastuja soolata köögivilja puljongit. Meetod aitab neid, kes kipuvad sööma liiga palju ja/või liiga kiiresti ning toitu suurte tükkidena alla neelama. Koos lõpuni mälumata toiduga jõuab seedesüsteemi ka väga palju õhku, mis tekitab puhitusi.
  • Rituaalne paast: religioosse taustaga, tehakse kindlate tähtpäevade (jõulud, liha võtted) eel.
  • Muu osaline paast: näiteks köögivilja-, puuvilja- või piimapaast.

Jaotus eesmärgi järgi

Eesmärgi järgi jaguneb paastumine kaheks liigiks. Profülaktilise paastuga puhastatakse ja tugevdatakse organismi, et hoida tervisehäireid ära. Ravipaastuga ravitakse arsti juhendamisel kindlat haigust.

Arhiiv
Rubriigid