fbpx >
TARTU, ESTONIA

Kaks liiki kemikaale, happed ja alused, on vastandid ning koos esinedes nad neutraliseerivad teineteist. Skaalal 1–14 on neutraalne pH7, üle 7 on aluseline ja alla 7 on happeline.

Iga organi ja koe pH on erinev, sõltudes seda tasakaalustavast mehhanismist, näiteks vereringe, seedimine, hingamine, hormoonid, ensüümid. Kõik need mehhanismid töötavad selle nimel, et hoida organismis happed ja alused tasakaalus. Inimese vere pH on normaalse kehatemperatuuri juures 7,4 (nõrgalt aluseline).

Kui inimene satub stressiolukorda, külmetab või organismi tungib bakter või viirus, tekib organismis happeline seisund. Sellises keskkonnas paljunevad seenhaigusi põhjustavad bakterid hõlpsasti, hävitades normaalset mikrofloorat ning asudes pesitsema nõrgemates kehapiirkondades. Neil põhjustel tekivad tupeseen ja krooniline herpes. Raviks on hea paastu-puhastuskuur koos  soolepuhastuse ja probiootikumidega.

Paastukuurist taastumisel tuleb pidada eridieeti, milles  aluselise toidu osakaal on ligikaudu 70%. Organismi happeline seisund vähendab kudede hapnikusisaldust ja põhjustab neis ainevahetuse häireid. Sellises olukorras proovib organism endist olukorda taastada, milleks tal on vaja aluselisi mikroelemente, st mineraale (magneesium, kaltsium, r aud jt). Happelises seisundis olles kasutab organism mineraale intensiivselt ja kui nende sisaldus veres on väike, hakkab ta neid kudedest välja tõmbama. Seepärast tekib olukord, kus luudest läheb palju kaltsiumi verre ringlema ning kujuneb välja osteoporoos (luude hõrenemine).

Isegi juhul, kui tarbida vaeguse leevendamiseks kaltsiumipreparaate, ei jõua kaltsium luudesse, sest toitumine ei toeta seda. Kaltsiumi omastamise eeldusena tuleb muuta toitumist ja vere pH normaliseerida. Paljud toiduained soodustavad organismis põletiku püsimist. Kui inimene näiteks reuma raviks toitumist ei muuda, ei saa arstid teda aidata. Pealegi omastab organism toidus olevaid mikroelemente palju paremini kui preparaatide kujul võetavaid.

Teine näide: kui lihastes väheneb magneesiumisisaldus (sest organism tõmbab neist magneesiumi välja, et taastada vere pH-d), tekivad lihasvalu ja krambid. Ainuke ravivõimalus on taastada toiduga vere normaalne pH. Kui veri püsib happeline, hakkavad happed ladestuma ka kudedesse, mis on raskem staadium. Sel juhul tegeleb olukorra normaliseerimisega ka lümfisüsteem, mis püüab lümfiringlusega kudedest liigseid happeid välja viia. Nii näitavad hapete väljumist organismist nahale tekkivad akne, ekseem ja lööbed. Kui uriini kaudu tulevad happed välja, muutub uriini pH (inimene tunneb kipitust). Neerudesse võivad tekkida liiv ja kivid.

Happed saavad väljuda ka  kopsude kaudu, sel juhul tekib bronhidesse lima, röga, krooniline nohu. Rasvkudedes ladestub rasv ja tekib tselluliit. Ülekaalulise inimese organismis on alati pH-tasakaal paigast ära. Rasvkude on nagu kaitsekiht, mis kogub endasse jääkaineid. Mida rohkem neid on, seda rohkem loob keha juurde rasvarakke, et kaitsta organeid mürgistuse ja happeliseks muutumise eest. Mitmesuguseid dieete pidanud inimesel, kelle kehakaal kuidagi ei vähene, tuleks pöörduda asjatundliku arsti juurde. Arst kaalub ka teisi riskitegureid, mis võisid põhjustada  ülekaalu, nt hormoonid, närvisüsteemi seisund, elu režiim või haigused (näiteks  diabeet).

Arhiiv
Rubriigid