TARTU, ESTONIA

Paastumine

Loodus BioSpa paastukuuril käinud kunstnik Ave Nahkur jagab oma kogemuslugu. Mõtted on koondatud Dr Natalia Trofimova “Paastuga terveks” raamatu jaoks.

Pea käib ringi, silme eest veab mustaks, konnad krooksuvad ergutusi ja kilod tõesti kaovad. Ave Nahkur pidas paastulaagris päevikut.

Eesti ilmselt kuulsaim nüüdisaegne naivistlik kunstnik ja kohvikupidaja Ave Nahkur, keda avalikkus tunneb peamiselt „Meie küla eitede” sarja järgi, käis koos tütrega paastulaagris. Kogemus oli tähelepanuväärne ja tulemus võimas.

Proloog

Otsust, et tuleme dr Trofimova Looduse spaasse paastuma, mõjutas meie tervislik seisund. Tunnen ennast kohutavalt: olen väsinud, aju ei toimi, selg valutab pidevalt jne. Peale selle krooniline kõhukinnisus. Ergutan end kohvi ja koogiga, nädalalõppudel kärakaga. Sporti pole eluaeg teha tahtnud, kõnnin lihtsalt veidi metsas ja suhtlen puudega. Tütrel on nahahaigus nimega multiformne erüteem, mis on väga haruldane ja keegi ei tea, millest see tuleb. Tal oleks nagu korra kuus tuulerõuged ja ta on selle üle väga kurb. Nii et oleme mõlemad masendavas seisundis ja loodame paastu abiga inimesteks saada. Loodame ka kaalukaotuse abiga oma väljanägemist parandada. Mina olen 52-aastane ja tütar Eva (keda ma hellitavalt Nodzuks nimetan) on 28-aastane.

Esimene päev

Mured algavad kohe, kui kohale jõuame. Oleme kogemata valel kuupäeval tulnud, peaksime kohal olema alles kolme päeva pärast! Aga õnneks ei aeta meid koju tagasi, vaid võetakse vastu. Dr Trofimova määrab meid kolmeks päevaks dieedile. Tahtsime ju kohe vee peale jääda, oleme valmis võililli ja muru sööma. Aga sööme hoopis püreesuppi. Iga kahe tunni tagant saame pisikese ampsu (porgandisalat, hiljem tatar petiga). Ammu pole nii palju söönud. Saame ka lahtistavat sennateed, mis hakkab üsna kohe tööle.

Teine päev

Hommikuks herkulopuder meega, teed saame nii palju, kui tahame (fenkolitee või kummelitee). Põrutame keppide abiga metsa. Teen esimest korda elus kepikõndi, täiesti hea on. Nodzul on pulsikell, mis ütleb, et kepikõnd on tõhusam kui muidu kõnd. Vahepalaks on banaan. Ennelõunat päevitame konnatiigi ääres (loigud on täis rohelisi konni, kes karjuvad meile: tublid olete!). Lõunaks saame juurvilja püreesuppi. See teeb kõhu nii täis, et virutame jälle tund aega kepikõndi. Silme eest läheb juba mustaks, viskan pingi peale pikali. Äkki märkan keset põldu suurt tamme. Hüppan tamme embusesse ja palun talt jõudu. Seda ma ka saan, kuhjaga! Tammeonu abiga suudan ka õhtul tund aega kepikõndi teha. Kilod lendavad koos higise auruga kaunisse Tartumaa lehtmetsa.

Kolmas päev, õues 26 kraadi sooja

Hommikul tuleb suust väga halba haisu, mürgid on vist liikuma hakanud. Suud tuleb loputada õliga, nii et see läheb vahtu (õli, mitte suu!). Siis teeme hommikujoogat, Nodzu teeb telefoni abiga mingit kõhulihase treeningut, sest tal on kõhupeki mure. Täna sööme ainult petti – pakk petti tuleb viie söögikorra vahel ära jagada. Hommikune pett teeb kõhu jube täis. Lebame oimetuna. Siis haarame kepid ja kihutame metsa, anname kerele tuld. On erakordselt soe ilm, mets on nagu džungel. Linnud kisendavad, maa aurab, teod pauguvad jalge all. Lõunaks pett ja vesi. Pärast päevitame ja tegeleme loomingulise tööga, konnakontserdi saatel tiigi ääres. Õhtul veel viis kilomeetrit kepikõndi.

Neljas päev, õues 32 kraadi sooja

Hommikul arsti juures selgub, et oleme mõlemad dieediga kaotanud kaks kilo! Meile tulevad uued toanaabrid Olga ja Julia. Olga on Narvast, kaalub 64 kg ja tahab alla võtta, on päris pekine teine. Julia on väga peenike, vist on siin mingil muul põhjusel. Saame massaaži, mis on väga mõnus, ja joome mõrusoolavett, mis peaks sooled tühjaks tegema. Pea käib rohkem ringi kui muidu, sest joome ainult vett. Päevitada enam ei lubata, sest see pidi halvasti mõjuma. Lähme õhtupoole kepikõnnile. See on kohutav pingutus: on metsikult palav, kere tohutult nõrk ja pidevalt tahab sitt püksi tulla. Komberdame keppide najal metsani, kus hakkavad rajad, ja viskume pingile pikali. Õnneks on keegi tark inimene teinud siia parajalt pika puupingi. Lebame mõlemad pingil ja lõõtsutame nagu hundikoerad. Lõpuks komberdame oma raja läbi, keeled väljas. Keel muide on kuivanud karedaks kaltsuks, millega võiks puitu lihvida. Käin umbes viis korda päevas põõsas end kergendamas. Tuleb kena roheline vesi, sobib loodusesse. Konnad hõikavad tiigist: „Pidage vastu!” Oleme nii väsinud, et sauna ja basseini ei jaksagi minna. Nodzu vaatab telefonist tordipilte ja ta suu vist natuke lekib, sest padi on igatahes märg. Ta räägib pidevalt toidust.

Viies päev, 29 kraadi

Magasin kehvasti, sest alaseljavalu oli päris tugev. Iga õhtu läheb hullemaks – see tähendab, et soolad hakkavad ristluudest eralduma. Asi seegi! Kell pool seitse hommikul klistiir ja kell kaheksa õpetatakse hingamist. Võimleme ja teeme kepikõndi, toss on suht väljas. Kell üheksa on arstlik läbivaatus, kaal on juba 59 kg! Oleme mõlemad kaotanud ühe ööpäevaga 900 g! Võtame tilga mett ja kosutavat raviteed. Tunne läheb paremaks. Kobin ööseks põrandale magama, et seljal parem oleks.
Massaaž on mõnus, siis tuleb vesivõimlemine basseinis (31-kraadine vesi) ja saun. Ma teen saunas endale liiga, sest jube halb hakkab. Laman oimetuna õues pingil ja keeldun üles tõusmast. Sellise kuumaga on saun ilmne liialdus. Nodzu oli soolikate sügavpuhastusel, aga tal polnud sealt midagi huvitavat välja tulnud. Ma lootsin näha näiteks suurt ussi, mille purgiga kaasa saab. Kuumus tahab ajud välja pressida, pea kisub valutama, hingata on raske. Selg ei valuta enam nii hullusti, aga jalg kisub krampi. Arvasin, et saan insuldi.

Kuues päev, 21 kraadi

Nägin nii absurdset ununägu, et sellest saaks hea filmi. Tavaelus nii hullu ei näe! Kirjanikele kuluks paastumine ära, tuleks midagi uut ja huvitavat. Täna on aga tõeline nõrkus ja selline tunne, et kogu keha laguneb laiali. Energia on täiesti otsas. Olen tähele pannud, et ka teised ei istu, vaid kas lamavad või kõnnivad. Pea on nii uimane, et ei suuda istuda. Olen une ja ärkveloleku vahelises seisundis, seda kutsutakse alfa-staadiumiks. Avanevad universumi väravad. Või ei avane. Käisin seljavenituspingil, see tegi head. Nodzu kaotas soolikapuhastusel ühe kilo, nii et ta juhib kaalukaotusvõistlust. Küll ma talle järele tõmban! Loodan, et mul tuleb rohkem kraami välja. Ehk midagi väärtuslikku, või mõni ammu kadunud ese. Nägime fotodelt, mis inimeste soolestikust välja on tulnud, oli päris muljetavaldav. Õhtul ei saa und, sest jalad ja kogu keha on nii närviline, et tuleb minna kuuma duši alla. Lõpuks vajun unne, mis kestab ainult neli tundi. Olen tõeline närvipundar. Nodzul on täna õhtul väga paha olla. On ainult voodis ja oigab.

Seitsmes päev, 23 kraadi

Hommikul arsti juures kaaludes selgub, et olen kaotanud ainult 700 g. Soolikatest ei tule midagi huvitavat välja. Olen pettunud. Ikka on õudne nõrkus. Kepikõndida enam ei jaksa, jalutame niisama. Vahepeal viskame pingile pikali. Nodzul on ikka väga halb olla. Üritab metsas oksendada. Mul on juba veidi parem. Räägime ainult toitudest. Mõlemad jalad kisuvad krampi. Saan üldmassaaži, see teeb head. Masseerija Tiia on juba minu sõbranna, arutame temaga kõik maailma asjad läbi. Vesivõimlemine väsitas nii ära, et magasin nagu laip. Nodzu tegi toidutalumatuse proovi, dr Trofimova soovitas.
Täna saime kompotti! Küll oli hea! Loomulikult oli see puuviljadeta – rosinakeeduvesi. Nodzul hakkas õhtul parem, energia hakkab vist tagasi tulema. Tahaks õudselt koju. Magan nagu kott ja unenägusid ei näe.

Kaheksas päev, 28 kraadi

Oo jess! Täna saame koju! Energia on ka päris hea, seega organism on läinud üle sisemisele toitumisele ehk sööb ära kõik halvad rakud, kolesterooli jne. Kaal on juba vähem langenud, ainult 200 g. Nodzu juhib ikka ühe kiloga. Tal on täna hea olla. Eluvaim tuli tagasi! Nodzu proov ütles, et ta ei tohi süüa teraviljatooteid, kartulit ja kohvi. Aga piimatooteid võib! Nii et joob piima kohvita. Kappame sõbranna Anu auto peale ja varsti loksume rongiga Tallinna poole. Oleme eluga pääsenud! Nodzu on kaotanud kaalus seitse kilo, mina umbes kuus. Oleme teotahet täis ja üritame hakata paastust välja tulema. See peaks kestma ka umbes nädala. Esimestel päevadel saame juua ainult ühe paki petti, kolmandal päeval sööme putru, neljandal puuvilja ja toorest juurvilja. Hea energia pidi tulema just siis, kui sööma hakkad. Oleme põnevil.

Epiloog

Kodus on väga tore. Energia on hea, kui olen üksi ja saan omaette tegutseda. Juhul kui on palju rahvast ümber, läheb toss välja. Suhelda on raske, sest tavakodanikega samale tasemele saada on võimatu. Paastuja ei saa aru, mida inimkond iga päev sööb ja joob ning miks kõik jauravad mingitel suvalistel teemadel. Paastuja elab omas mullis ja oma reeglite järgi. Eriti nõmedad on alkoholi joonud isikud. Sa tunned tema suust tulevat haisu ja näed tema udust silmavaadet. Neile kõigile peaks otsekohe ampulli paigaldama! Kahju, et pilguga ei saa ampulli naha vahele pista.
Suu toiduga taastutvustamine on nii tore. Soolane on tõesti soolane ja hapu kohe tulihapu. Nägu ja kael ei ole enam ühejämedused ja ammu ununenud püksid lähevad jälle jalga. Kui ainult saaks seda õndsat olekut kauem säilitada!

Allikas: epl.delfi.ee

Loodus BioSpa on eksklusiivne meditsiinilise suunitlusega SPA Tartus, mis spetsialiseerub unikaalsetele patenteeritud paastu–, dieedi– ning detokskuuridele. Meie meeskond koosneb kõrgelt treenitud spetsialistidest ja meditsiinitöötajatest eesotsas Dr.Med. Natalia Trofimovaga, kes on raamatu “Paastuga terveks” autor. Kui tunned, et traditsioonilised ravimeetodid on just Sulle sobiv lahendus teel tervenemiseni, võta meiega ühendust juba täna.

E-POST: info@loodus.net
TELEFON: +372 509 3581 (9:00 – 19:00)

Vali oma kuuri aeg välja SIIN

 

Paastukuuri esimest päeva nimetatakse murdumise päevaks. See võib kujuneda esimest korda paastuma tulijale kuuri kõige raskemaks etapiks, sest tema organism pole veel paastumisega harjunud: veresuhkur on madal ja üleminek sisemisele toidule võtab aega.

Mida rohkem on kehas mürke, mida rohkem probleeme, seda raskem on. Füüsiliselt hakkab keha valutama pigem neil, kes on tavaelus kasutanud palju toidulisandeid ja vitamiine. Lihtsasti ei pruugi paastumise alustamine kulgeda ka suitsetamisest ja alkoholist sõltuvatel inimestel, kes on hakanud mõistma, et sage klaasikaupa (näiteks tööga seotud vastuvõttudel) alkoholi tarbimine annab kokku suure koguse ja hakkab tekkima sõltuvus.

Mõne üksiku paastuja jaoks on alguspäev nii raske, et tema vaim murdub ja ta tahab paastumise lõpetada. Seda märgates anname paastujale vähehaaval taas toitu ja aitame tal paastumise selleks korraks lõpetada. Kellel leidub veidi vähem äärmuslikke nõrkusehetki, neid aitab lusikatäis mett, võib juua ka sidrunivett.

Iga inimene on eriline, seetõttu tullakse ka ravipaastust läbi natuke erineval moel. Palju sõltub paastujast ja tema organismi reageerimisest  toimuvale, aga ka paastumiskeskkonnast ja kasutatud ravimeetoditest. Seepärast ongi hea teha pikem paast läbi kogenud paastuarsti järelevalve all, vähemalt esimestel kordadel, kuni õpitakse tundma oma keha reaktsioone. Hea reaktsiooniga inimesel väljenduvad kõik etapid ilmekalt ja õigel ajal ning sel juhul saab olla kindel ravipaastu tugevas tervistavas toimes.

Kui paastu etappidele osutavad nähud väljenduvad selgesti, ent hilinevad, või vastupidi, on õigeaegsed, ent ilmnevad nõrgalt, on ravipaastu tervistav mõju nõrgem. See tähendab, et positiivsed tulemused ilmnevad oodatust aeglasemalt või on ebapüsivad. Mainitu puudutab eelkõige neid, kelle põhilised närviprotsessid on kas inertsed või üleliia liikuvad. Inertsus tähendab aeglust, depressiivset seisundit, aega, mil inimene ei soovi midagi teha. Närviprotsesside liigse liikuvuse all mõeldakse aga ärevushäireid ja hüperaktiivsust. Kuna vegetatiivse närvisüsteemi töö on väga individuaalne, tuleb arvestada inimese omapära.

Mõne paastuja puhul ei õnnestu kirjeldatud etappe kindlaks määrata, sest organismi reaktsioon paastumisele on väga nõrk. Seepärast kaasneb ravipaastuga nende puhul üksnes vähene ja lühiajaline tervistav mõju ning halvimal juhul ei ilmnegi oodatud tulemusi. Isegi kui paranemine ei teki kohe esimese paastu järel, tuleb jätkata paastumist korrapäraselt ka edaspidi, sest see aitab vegetatiivset närvisüsteemi tasakaalustada.

Loodus BioSpa on eksklusiivne meditsiinilise suunitlusega SPA Tartus, mis spetsialiseerub unikaalsetele patenteeritud paastudieedi– ning detokskuuridele. Meie meeskond koosneb kõrgelt treenitud spetsialistidest ja meditsiinitöötajatest eesotsas Dr.Med. Natalia Trofimovaga, kes on raamatu “Paastuga terveks” autor. Kui tunned, et traditsioonilised ravimeetodid on just Sulle sobiv lahendus teel tervenemiseni, võta meiega ühendust juba täna.

E-POST: info@loodus.net
TELEFON: +372 509 3581 (9:00 – 19:00)

 

Nüüd läheb organism sisemiselt toidult tagasi tavatoidule ja seda tehakse sujuvalt. Soola toidule ei lisata, ei tehta ka klistiiri. Paastu ajaks vähendatud füüsilist koormust tuleks suurendada järk-järgult. Bioloogilise seaduspärasuse järgi algab pärast igasugust pidurdust ja aeglustusprotsessi erutuse ja tõusuprotsess. Seda uurinud vene teadlane Ivan Pavlov väitis, et mida intensiivsem ja sügavam (teatud piirideni) on kurnatus, seda intensiivsem ja tugevam on taastumisprotsess. See selgitab taas ravipaastu positiivset toimet: nälgimisega luuakse organismis pidurdusseisund ning nälgimise lõpetamise järel algab intensiivne taastumine – uuenemisprotsess on tormiline.

Taastumine on äärmiselt vajalik osa paastukuurist, mida ei tohi alahinnata: see etapp peaks kestma sama kaua kui ilma toiduta veedetud aeg. Just selle perioodi ajal režiimi ja reeglite rikkumine põhjustab tüsistusi.

Taastumisel on kolm erinäolist etappi:

a) Asteeniline taastumine

Asteenilise taastumise periood kestab taastumisperioodi esimesest kolmanda päevani. Juba esimese tillukese toiduportsjoni (100–200 g hapu piima, putru või köögivilja) saamisele reageerib organism küllastustundega. Lühikese aja (umbes 20–30 minuti) järel tekib uus näljatunne, süveneb nõrkus ning meeleolu võib kõikuda. Esimesel kolmel taastumispäeval on väga oluline kindla toidu režiimi järgimine: süüa tuleb võrdsetes kogustes 5–6 korda päevas ning ühtegi toidukorda ei tohi vahele jätta.

Kui selja taga on üle viie päeva kestnud paast, tuleb sooletegevuse taastamiseks hakata kasutama probiootikume. Kõht hakkab üldjuhul läbi käima toitumise teisest-kolmandast päevast alates. Protsessi saab ergutada lahtistava taimetee joomise ja kõhu massaažiga. Pulss on taas kiirem, hingamine pindmisem ja sagedasem. Kehakaal langeb veel veidi, umbes 100–200 g ööpäevas. Tuleks jälgida ruumi temperatuuri ja õhuniiskust: palav ja kuiva õhuga ruum mõjub paastujale halvasti (paras ruumitemperatuur on kuni 21 kraadi).

Nagu paastumise ajal, tuleb ka nüüd liikuda rohkesti värskes õhus, aga raske füüsiline koormus veel ei sobi.

b) Intensiivne taastumine

Üldjuhul tunneb paastuja neljandast kuuenda taastumispäevani suuremat isu, vajades küllastumiseks rohkem toitu. Suurema isu periood kestab taastumisperioodi lõpuni. Taastub füüsiline jõud, kiiresti paraneb enesetunne ja tuju. Arteriaalne vererõhk normaliseerub, pulss muutub püsivaks ja kõht käib läbi normaalselt. 

Kogu paastuga kaotatud kaal võib tagasi tulla, kui paastupäevade järel minnakse otse üle sellisele menüüle ja ebaühtlasele päeva režiimile nagu enne paastukuuri.

c) Normaliseerumine

Isu väheneb taas mõõdukaks ning toit ei ole enam suurima huvi allikas. Meeleolu on rahulikum ja püsivam. Paastu järel kogeb inimene, et tema maitsemeel on muutunud ja teravnenud, ta tunneb toitude maitset paremini. Ta pole enam nõus sööma näiteks rämpstoitu, kaduda võib huvi suitsetamise, alkoholi, kohvi ja liigse alkoholi vastu.

Taas on sügis akna taga. Millest Te unistate jahedatelel sügispäevadel? Soojusest, mugavusest, sisemisest rahulolust ja muidugi tugevast tervisest, et võidelda saabuvate viirustega.

Kutsume Teid LOODUS BioSpasse – just selleks, et lõõgastuda, saada jõudu, läbida organismi puhastus (detox) ja keha talveks ette valmistada.

Boonusena kaotate liigsed kilod. Et tulemus oleks veel efektiivsem, meie poolt kingituseks raviprotseduurid!

Raviprotseduurid – kingitused

Kingitused 2019. aasta 7 päevaste puhastavate ja noorendavate ravipaastu, dieedi ja detoks kuuride ajal:

  • 02.10.2019 – 08.10.2019 Dr N Trofimova bioresonantsdiagnostika ja konsultatsioon
  • 12.10.2019 – 18.10.2019 Bishofit soola ravivanni kuur (3х)
  • 21.10.2019 – 27.10.2019 jalgade lõdvestav massaaž (3х)
  • 02.11.2019 – 08.11.2019 parafiiniravi kätele või jalgadele (3х)
  • 13.11.2019 – 19.11.2019 ürdivann hüdromassažiga (3х)
  • 23.11.2019 – 29.11.2019 Dr N Trofimova bioresonantsdiagnostika ja konsultatsioon
  • 04.12.2019 – 10.12.2019 jalgade lõdvestav massaaž (3х)
  • 14.12.2019 – 20.12.2019 parafiiniravi kätele ja jalgadele (3х)

Ärge jätke kasutamata võimalust enda eest hoolitsemiseks ja registreeruge kohe, sest kohtade arv on piiratud!
* Kinkeravi 7-päevase programmiga.

BRONEERI OMALE AEG SIIN

Süsivesikud põlevad täielikult ära paastumise alguses esimeselteisel päeval, kui nende varud on veel suured. Seejärel algab rasva põletamine. Varude lõppemise tõttu hakkavad aga verre kuhjuma rasvade mittetäieliku oksüdatsiooni produktid (happed, atsetoon), mis peegeldub ka paastuja enesetundes: tuntakse peavalu, iiveldust, nõrkust, kehva olekut. Nende sümptomite taandumisele aitab kaasa värske õhu käes liikumine ja soolestiku puhastamine klistiiriga.

Atsidootiline kriis võib kesta viienda kuni seitsmenda päevani ning siis ootamatult – isegi ühe tunni jooksul – täielikult lõppeda. Siis tunneb paastuja end taas suurepäraselt. 

Hea enesetunde taastumine näitab, et keha on lülitunud väliselt toidult üle sisemisele. Raskesse olukorda pandud organism hakkab tootma suhkruid omaenda rasvadest ja valkudest. Paastuja enesetunne on hea seni, kuni organismis on veel rasvade ja valgu varusid.

Mineraalide ja mikroelementidega seoses tuleb rääkida sisemisest toidust, st ketokehade tekkest, sest need mõjutavad organismi pH-d. Ketokehad ei teki kohe. Kui organism alustab paastumist veresuhkru ärapõletamisega, tunneb inimene tavaliselt nõrkust, väsimust ja peavalu. Seejärel on tarvis veidi aega, kuni organism läheb üle puhastumise järgmisele etapile ja hakkab põletama rasvu. Mida kiiremini see juhtub, seda parem.

Seitsmepäevase paastukuuri ajal tekib ketokehasid umbes kolmandast viienda päevani; seejärel hakkab nende hulk stabiliseeruma ning langema. Ketokehade kogus ei vähene kunagi nullini. Et saada ketokehadest kiiremini lahti ja normaliseerida keha pH, anname Looduse biospaa paastukuuril patsientidele baaspulbrit (kaaliumi, naatriumi ja magneesiumi preparaati).

Lipiidid (rasvad) täidavad organismis mitmesuguseid ülesandeid. Nad on vajalikud rakkude ja kudede normaalseks funktsioneerimiseks ja täidavad spetsiifilisi biofunktsioone: hoiavad rasvlahustuvate ühendite, vitamiinide ja hormoonide taset ning transpordivad neid.

Rasvad on inimkeha energia põhivaru. Nad moodustavad nahaaluse ja siseelundite rasvkoe. Rasva nahaalune kiht tagab termoisolatsiooni, kaitstes organismi mahajahtumise eest.

Siseorganite ümber moodustunud rasvakiht kaitseb neid mehaaniliste põrutuste eest. Toidust maksas sünteesitud rasvad deponeeritakse rasvkoes. Kui toidus on palju süsivesikuid, moodustatakse nendest rasva ka maksas ning sellest algabki rasvumine. Paastumise ajal mobiliseeritakse rasvad rasvkudedest ja põletatakse neid.

75 kg kaaluval inimesel on keskmiselt 15–17 kg neutraalrasva, mis katab organismi energia vajaduse 10–12 nädala jooksul. Rasvkoe rasv moodustab energiavarust 89% ning 1 grammi rasva põletamisel vabaneb 9 kcal, aga 1 gramm valke ja süsivesikuid annavad ainult 4 kcal.

Veresuhkru piisavat taset hoiavad meie organismis toit, glükoosi tootmine ( glükoneogenees) ja glükogeeni lõhustumine (glükogenolüüs). Paastumisel kasutab organism energiaallikana sisemisi varusid. 

Esimesena põletab keha oma varudest ära süsivesikud, sest nendest saab energiat kõige lihtsamini. Süsivesikute ülesanne on hoida veresuhkru taset. Glükoosi transport verest kudedesse sõltub insuliini ja glükogeeni sünteesist, st kõhunäärme rakkude funktsioneerimisest.

Pärast söömist suureneb vere glükoosisisaldus ja see stimuleerib insuliini paiskumist verre. Insuliin omalt poolt reguleerib rakkude tundlikkust veresuhkru suhtes. Vaba glükoos läbib insuliini abil rakumembraane ja jääb rakku kasutamiseks. Kui pärast söömist saabub korraga suur hulk glükoosi, juhatatakse see värativeenide kaudu maksa, kus glükoos salvestatakse glükogeenina. Sellega välditakse glükoositaseme väga suurt tõusu veres.

Kui organism toitaineid väljastpoolt juurde ei saa, täidab seda funktsiooni maks oma varudest – glükogeeni arvelt. Veresuhkruvarud vähenevad. Veresuhkru taset aitavad hoida ning reguleerida maks ja neerukoor (tõuseb kortisoonitase) oma varudest, tootes glükoosi. Seda protsessi nimetatakse glükoneogeneesiks. Umbes 90% glükoneogeneesist toimub maksas ja 10% neerukoores. Glükogeenist vabanenud glükoos imendub verre ja hoiab ära hüpoglükeemiat, mis tähendab veresuhkru taseme langemist liiga madalale. Suhkrutase püsib veres madal, aga siiski normi piires (umbes 3–3,5 mmol/l), mis rahuldab rakkude, kudede, närvikoe ja skeleti lihaste talitluse ning organismi ainevahetuse vajadused.

Glükoosi leidub kõikides elundites ja kudedes, samuti veres. Paastu ajal vere suhkrutase langeb ja väheneb ka insuliini hulk. Siis reguleerib vere suhkrutaset glükagoon, mille toime on insuliinile vastupidine: glükagoon stimuleerib maksa, et too lõhustaks glükogeeni glükoosiks. See tähendab, et organism on üle läinud sisemisele toidule, mis annab neerupealiste kudedele võimaluse taastada oma töö. Tihti paraneb paastu järel rakkude insuliinitundlikkus ja glükoosi omastamine rakkudes.

Maksa glükogeen muutub glükoosiks ja seda saab kasutada ka anaeroobsetes tingimustes (olukorras, kus organism ei ole hapnikuga küllaldaselt varustatud). Kui füüsiline aktiivsus suureneb, ei muutu glükogeen enam glükoosiks ning veresuhkru tase ei tõuse, vaid orga nismis lülitub sisse adenosiin trifosfaadi (ATF-i) tootmine, mis on lihastööks vajalik energiaallikas. Seepärast on tähtis olla paastu ajal füüsiliselt aktiivne: see hoiab lihastoonust, parandab enesetunnet ja normaliseerib vere pH. Vähene liikuvus muudab vere happelisemaks.

Paastumise eesmärk ei ole mitte kaalust alla võtta, vaid tagada, et organsüsteemid ja hormoonid töötaksid korralikult. Tähtis on mõista, et paastumine on paljude inimeste elus üksnes episoodiline protsess, ehkki järjest rohkem inimesi võtab aega ja tuleb kord aastas paastuma ka pärast esimest kogemust. Kindlasti peab paastuma hakkamise järel õppima igapäevaselt õigesti toituma ja järgima taastumiseks sobivat dieeti.

Inimesed, kes on läbi teinud paastukuuri, teavad, et näljatunnet esineb ainult alguspäevadel, hiljem kaob see täielikult. Kus on siis need näljapiinad, millest oleme nii värvikaid kirjeldusi lugenud ja mis panevad nälgija käituma ebainimlikult?

Siin tuleb eristada pealesunnitud nälgimist ja teadlikku toidust loobumist. Soovimatu nälgimine põhjustab tõesti piinu ja paljusid raskeid haigusi, isegi surma, kuid see erineb teadlikust paastumisest sama palju kui kurjategija nuga kirurgi skalpellist.

Kuni füsioloogid polnud välja selgitanud, millised protsessid organismis teadliku toidu piiramise ajal toimuvad, tundus paljudele väga veider väide, et nälgimist saab kasutada ravi eesmärgil. Näljahaiguseks nimetati tookord alimentaarset düstroofiat ning rohked uurimistööd kirjeldasid selle tõttu organismis toimuvaid muutusi, mille hulgas olid düsenteeria, tuberkuloos, tursed, ainevahetus- ja psüühikahäired (tuntud ka näljapsühhoosina). Seetõttu suhtusidki paljud arstid nälgimisse põhimõtteliselt taunivalt ning süüdistasid ravipaastude korraldajaid isegi šarlatanluses.

Vene füsioloogi Ivan Pavlovi (1849–1936) ja tema õpilaste uuringutega on tõestatud, et täieliku paastumise korral asendub viiendast kaheksanda päevani maomahla tavaline sekretsioon nn spontaanse sekretsiooniga ning selles sisalduv rohke valk imendub mao limaskesta kaudu uuesti verre. See tähendab, et organismis lülitub sisse kohastumismehhanism, mis aitab pidurdada paastuaegset valgukadu ning tagab aminohapete juurdevoolu, mida organism saab kasutada tähtsamate organite valkude taastamisel.

On teada ka see, et pealesunnitult nälgiv loom ja inimene hukkuvad juba enne kurnatuse staadiumisse jõudmist. Selle põhjustab enesemürgitamine ainevahetuse jääkproduktidega.

Arsti järelevalve all tehtava paastu ajal viiakse need jääkained aga spetsiaalsete protseduuride abil kehast välja. Seepärast kuuluvad ravipaastu juurde sellised protseduurid nagu klistiir, vann, massaaž, jalutuskäigud looduses ja hingamisharjutused. Need aitavad hästi taluda isegi 30–40 päeva kestvat paastumist ning mürgistusnähte ei kaasne.

Üks esimesi nälja toimemehhanismi uurijaid oli tuntud pato – füsioloog, vene professor Viktor Pasutin (1845–1901). Ta pühendas nälja uurimisele aastaid ning uuris selle rolli nii inimese kui ka looma arengus. Tema määratluse järgi on nälg organismi seisund, mille puhul tema kulutusi ei kaeta osaliselt või täielikult väljastpoolt ning ta on sunnitud eksisteerima omaenese varude arvelt.

Miks on loodus kinkinud meile sellise tunde nagu nälg? Neile küsimustele on andnud vastuse füsioloogide eksperimendid. Teame, et elu aluseks on pidev ainevahetus. Et hoida sisekeskkonna tegevus teatud tasemel, on organismil vaja olla veendunud selles, et tema toitainete varud täienevad pidevalt ning et pole nende lõppemise ohtu. Seepärast tekibki inimesel nälg juba hulk aega enne seda, kui tema sisemised varud lõpevad.

Loomkatsed on näidanud, et nälja- ja küllastustunde emotsioonid tekivad aju teatud piirkondades ärrituse tulemusena. Neid piirkondi nimetatakse vastavalt näljakeskuseks ja küllastuskeskuseks. Kui näljakeskus hävitada, kaob näljatunne sootuks ning organism hukkub täieliku kurnatuse tõttu. Küllastuskeskuse purustamine põhjustaks aga kestva näljatunde. Näljakeskuses tekkiv näljatunne on vajalik selleks, et toitainete varud ootamatult otsa ei saaks.

Vene füsioloogide Pjotr Anohhini (1898–1974) ja Konstantin Sudakovi (1932–2013) juhtimisel tehtud uuringutest selgus, et tühja kõhu tunne on organismile nagu agent, kes teatab näljakeskusele, et toitainete tase on hakanud kõikuma. Selle raporti peale näljakeskus erutub ja mõjustab ajukoore otsmikupiirkondi, mis vastutavad toitumise eest. Uuringute käigus tuli välja veel üks huvitav asjaolu: pärast erutavat teadet toitainetaseme alanemisekohta on näljakeskus suuremas ärritusseisundis ainult esimestel näljapäevadel, rahunedes seejärel. Ärrituse pidurdumine kestab sama kaua, kuni organismis leidub sisemisi varusid, millest toituda.

Füsioloogid on katsetega tõestanud, et organismis on paastu ajaks kasutada varusid suures ulatuses: tervelt 40–45% inimese kehakaalust. Kui täielikul paastumisel vähenes kehakaal 20–25%, ei täheldatud organites ja kudedes mingeid patoloogilisi muutusi. Alles kaalulangus üle 40% võib põhjustada pöördumatuid muutusi, näiteks maksa ja neerude rasvväärastust ja degeneratiivseid muudatusi närvisüsteemis.

Tänapäeval praktiseeritava doseeritud ravipaastu käigus kaotavad patsiendid 25–30 päevaga kaalust 12–15%, mis on tunduvalt alla ohtliku piiri.