TARTU, ESTONIA

Dr. Natalia TrofimovaÜha rohkem inimesi on hakanud oma tervise parandamiseks ning kehakaalu langetamiseks leidma teed paastu juurde. Eesti legendaarseimal paastuarstil Dr Natalia Trofimoval on rohkem kui 30aastane kogemus ravipaastu ja dieetravikuuride alal. Kuidas ta ise paastumise juurde jõudis ning miks selline organismi puhastamine üldse hea on, räägib ta allpool olevas intervjuus.

Naistekas avaldab intervjuu, mis on sissejuhatus tohtri uues raamatus “Paastuga terveks. Kuidas elada tervena, puhastades keha ja hinge ravipaastuga ning toitudes tasakaalustatult” kirjastuselt Varrak.

Räägi palun natuke oma päritolust.
Olen sündinud ungari peres. Mu isa Tibor ja ema Margit valisid mulle nimeks Natalia, mis tähendab kreeka keeles loodust. Olen alati tajunud tihedat sidet loodusega.
Mu sünnilinn Mukatševe (ungari Munkács) Taga-Karpaatias kuulus kuni 1944. aastani Un­garile. Tänapäeval asub see Ukraina läänepoolseimas oblastis, mis piirneb läänest Slovakkia ja Ungari ning lõunast Rumeeniaga.

Kes su perekonnast on sind kõige enam mõjutanud?
Mu inspiratsioon ja usk pärinevad esmajoones mu vanaisalt. Tema filosoofia ja maailmavaa­de on mind väga tugevasti mõjutanud. Ta ei olnud mulle mitte ainult suur eeskuju, vaid ka kõige lähedasem inimene. Vanaisa oli lõpetanud teoloogiaseminari. Ta laulis kooris, mängis viiulit ja oli pikka aega kohaliku õpetajate seminari direktor.

Mu vanaisa oli äärmiselt leebe ja hea inimene. Tema ümber hõljus sisemise rahu atmo­sfäär. Vanaisa ei teinud midagi lihtsalt niisama — kõik oli läbi mõeldud. Isegi lapsena, kui ma ei saanud veel täpselt aru, mis teoksil on, oli mulle ilmselge, et paastumine tähendab midagi head.

Vanaisa jälgis hoolega oma toitumist: ta ei söönud näiteks kunagi konserve ja muna sõi ta kõige enam kaks korda nädalas. Alkoholi tarbis ta minimaalselt, veini pokaali korraga. Ungari kodudes on vein olnud igapäevane jook, mida on alati tarbitud mõõdukalt, sageli lahjenda­tult. Lastelegi valati vahel toidu kõrvale joogivee sisse tilgake veini.

Reedeti paastus vanaisa rangemalt kui teised kodused, piirdudes veega. Ta sai paastumi­sest abi mitme tervisemure puhul, näiteks ravis ta nii oma  maksaprobleeme. Ta elas väga aktiivset elu 87 aasta vanuseni. Seda näinuna ei olnud paastumine mulle midagi võõrast ega kunstlikku, vaid loomulik meetod, millest võib olla abi haiguste ärahoidmisel ja ravimisel. Paast aitab säilitada eluenergiat ja selget mõistust ning lisada eluaastaid.

Meenuta palun, mida su lapsepõlvekodus söödi.
Hommikuti oli tavaline söök saiake ja selle juurde teraviljakohv  piimaga. Mind saadeti ikka nurga peale pagari juurde värskete saiakeste järele. Eesti mõistes võileibu meil hommikuti ei söödud. Vahel tegi vanaema ahjus mannavormi, samuti pakuti pehmet keedumuna.

Meie kodus söödi lihtsaid toite: köögiviljahautisi, oa- ja hernetoitu, kõrvitsasuppi.  Liha söödi harva, umbes kord nädalas. Pühapäevaroog oli kanasupp, selleks tõi vanaema turult noore kuke. Sama  suppi jätkus tavaliselt esmaspäevalgi.

Mäletan, et mu lemmikpuder oli tehtud maisijahust. Mõnikord valmistati maisipudrust vormiroog, mis küpsetati ahjus üle: selleks pandi puder toorjuustuga kihiti vormi. Vahel sõi­me seda vormirooga mõne kastmega, mille sisse võis kuuluda ka  liha.

Miks on paastumine kasulik?

  • paast on ainuke võimalus pidurdada organismi vananemist
  • paastuga saame anda ülekoormatud rakkudele puhkust
  • paast äratab üles organismi kaitsejõud, mis tugevdavad ja puhastavad rakke, tugevdavad immuun- ja närvisüsteemi, korrastavad ainevahetust

Ungari kodudes süüakse rohkesti letšot (ungari lecsó). See pole sugugi mitte ainult hoidis, nagu teda Eestis teatakse, vaid ka värskelt valmistatud  suvine- sügisene roog. Letšo valmis­tati tomatist, paprikast, sibulast, lõpuks segati sisse lahtiklopitud muna. Reedeti oli kindlasti paastupäev, kui söödi vaid lahjat toitu, näiteks kerget  suppi.
Köömnesupi jaoks praeti pannil köömned ära, lisati õli, maisijahu ja vett ning oligi valmis kerge ja seedimisele hästi mõjuv  supp, mille sisse panime mõnikord saiakuubikuid.
Tomatisupi sisse pandi peale tomati ka natuke riisi või muna-jahu segust valmistatud klimbikesi (ungari galuska). Et tomatisuppi saaks teha ka ajal, kui värskeid tomateid polnud käepärast, valmistas vanaema hulga läbi sõela surutud ja kuumutatud (passeeritud) tomatite hoidiseid.

Kas otsus õppida meditsiini tuli kergesti?
See tuli tõesti loomulikult, sest lapsena mängisin ma koduste jutu järgi ainult arstimänge – ravisin hoolega oma nukke. Keskkooli järel lõpetasin kiitusega meditsiinikooli ja edasi tulin õppima Tartu Ülikooli. Erialaks valisin sisehaigused. Suurem huvi loodusravi vastu tekkis mul ülikooliõpingute käigus, kui ma mõistsin, et leidub väga palju küsimusi, mida tavameditsiin ei oska seletada.
Loodusarsti eriala saab praegu omandada Euroopas eelkõige Saksamaal. Kuus semestrit kestvale põhiõppele järgneb seal kaks semestrit praktikat, mis minu puhul kestab tänaseni.

Ma ei kasuta sellist terminit nagu alternatiivmeditsiin. Minu meelest koosneb meditsiin klassikalisest meditsiinist, erinevate rahvaste traditsioonilisest meditsiinist (nt  Hiina medit­siin, India meditsiinist ajurveda, maiade meditsiin) ning eraldi tervikliku suunana loodusra­vist, mis täiendavad üksteist. Lõimumine on meditsiinis tähtis. Eri rahvaste aastatuhandeid korjatud teadmisi ei tohiks unustada, vaid neile tuleks anda uus elu, sest tänu neile teadmis­tele oskame seletada haiguste mehhanisme. See annab arstidele peale sümptomite ravimise ka võimaluse otsida haiguste põhjusi ja need kõrvaldada. Kõik teadmised, mida arst oma elu jooksul omandab, laiendavad tema erialast silmaringi. Meil Looduse biospaas käivad end täiendamas nii perearstid kui ka Tartu Ülikooli kliinikumi töötajad.

Millised olid su esimesed kokkupuuted Tartuga?
Valisin õpinguteks Tartu Ülikooli koos sõbrannaga, kes teadis, et siin on alati õppinud ka ungarlasi. Tollal polnud lihtne soovitud päevaks rongipileteid saada, seepärast saatsin sisseastumisdokumendid postiga ette ja ise sõitsime Tartusse alles siis, kui oli viimane dokumentide vastuvõtmise päev.
Kui ma siis 1975. aasta augustikuus Tartusse jõudsin, selgus ootamatult, et tegelikult ei võ­tagi ülikool sisseastumisdokumente postiga vastu. Vastuvõtutöötaja vastas mu küsimusele, kus mu teele pandud dokumendid on, et need saadeti mulle postiga juba koju tagasi. Olin šokeeritud. Ei tea, kas mu ehmatust nähes või lihtsalt heast südamest, aga see naisterahvas läks tagaruumidesse vaatama ning tuli tagasi koos mu tähtsate paberitega — selgus, et neid ei olnud jõutud veel posti panna.
See õnnelik juhus oli esimene märk, et Tartu on minu jaoks õige koht. Alles nüüd, paar aastat tagasi, sain teada, et ma ei ole oma perekonnas esimene, keda saatus kodunt kaugele on viinud: mu vanaonu Vladimir Grabar oli eelmise sajandi alguses Tartu Ülikooli juurakateedri professor.

Millal sa esimest korda oma tervise parandamiseks paastusid?

Kui ma tulin Eestisse õppima, oli algul siin olla päris raske, sest kõik oli võõras: keskkond, söök ja keel. Mul tekkis väga tugev ekseem, millest ma ei saanud tavaravimitega — isegi mitte hormoonsalviga — kuidagi lahti. Ekseemi põhjustab hulk tegureid, mille seas on võrdselt olu­lised nii psühhoemotsionaalsed (minu puhul oli selleks võõrast keskkonnast tingitud stress) kui ka  hormonaalsed tegurid, mille eest vastutab  vegetatiivne närvisüsteem.
Ma ei saanud mitu kuud oma kätt pesta ja nahal olid lõhkised villid. See oli ühe 21-aastase arstitudengi jaoks väga raske ja häiris igapäevaelu. Nii otsustasingi teha 14-päevase paastu. Juba seitsmenda päeva järel hakkas mu käe nahk paranema.
Sellest ekseemist pole ma tänaseni päriselt vabanenud, kuigi paastun regulaarselt juba 25 aastat. Tean, et kui mu kehasse sattub mingi mürkaine (näiteks säilitusainena), lööb ek­seem taas kergelt välja ja juhib mu tähelepanu koormusvaba päeva või paastu vajadusele.

Kuidas sa nüüdsel ajal paastud?

Praegu paastun eelkõige oma sisetunde järgi, teen nii pikemaid kui ka lühemaid kuure. Harjumuseks on saanud üks paastupäev igal nädalal.

Paljudel, kes harrastavad paastu pikka aega ja regulaarselt, tekib sisemine vajadus mõne aja pärast uuesti paastuda. Asi on selles, et kui inimene tunneb oma organismis jälle teatud häireid, meenub kehale hea tunne eelmise paastumise järel.

Kuidas läks nii, et sa hakkasid juba arstitudengi ja hiljem arstina tegelema paastura­viga?
Tartu Ülikooli õpingute ajal töötasin kopsukliinikus õena, hiljem aitasin internina kolleeg dr Toomas Vaprat, kes alustas esimesena Eestis  koormusvaba dieetravi korraldamist  astma­haigetele.
Tema tegi koostööd Leningradi Pulmonoloogia Instituudiga, kus oli välja töötatud uus metoodika astma- ja allergiahaigete raviks. See instituut oli Nõukogude Liidus ainus koht, kus arstid said spetsialiseeruda koormusvaba dieedi erialale, ning täiendusõppe läbimise jä­rel anti arstile selle meetodi praktiseerimise luba. Eestis saigi ravipaastu tegemise loa esime­sena dr Vapra. Hiljem õppisin ka mina samas instituudis ja olin seal praktikal. Mu doktoritöö teema oli  astmahaigete ravimine koormusvaba dieediga.

Esimesi tõelisi metoodilisi paastukuure nägingi Leningradis (nüüd Peterburi). Seal oli ars­tidel ravipaastuga juba poole sajandi pikkune kogemus ning sel alal oli tehtud teadustööd: näiteks olid paastu alal kaitsnud doktorikraadi pulmonoloog prof A. Kokosov, terapeut prof
I. Buchalovsky, allergoloog prof G. Fedosejev ja pulmonoloog F. Osinin.

Millised olid sinu esimesed muljed Eesti söögist?
Mulle pakuti võileibu ja laual oli suur kann kohvi. Jõin ühe suure tassi kohvi ära ja seda pakuti juurdegi, nii et mul tekkis tunne, et kohv on vajalik ainult selleks, et kuiv leib allapoole libiseks. Tegelikult peaks  hommikusöök olema hoopis teistsugune. Kohv on toniseeriv jook, mida peaks nautima, aga see ei ole normaalne hommikusöök!

Kust sai alguse mõte rajada loodusravikeskus?
Kõik algas sellest, et me suutsime Tartu Ülikooli kopsukliinikus paastuga ravida  astmahaigeid, kes ei olnud klassikalise meditsiini kõigi vahendite ja ravimite äraproovimisest hoolimata pa­ranenud. Nähes, kui hästi paastumine neile mõjus, tulingi mõttele kasutada seda meetodit ka teiste haiguste ravis. Hakkasin paasturavi õppima, lugesin raamatuid ning tutvusin loo­dusravikliinikutega Saksamaal, Šveitsis, Rootsis, Horvaatias, Ungaris ja Austrias. Veendusin, et see metoodika käsitleb inimest terviklikult.

Samm-sammult jõudsin oma paastumetoodika väljaarendamiseni ja loodusravikeskuse loomise vajaduseni. Looduse biospaa asutamise ajaks (1998) oli mul välja kujunenud selge visioon, millist ravikeskust on tarvis. Kuni 2000. aastani töötasin päeval haiglas ja õhtuti jät­kasin oma Looduses. Peatselt mõistsin, et selleks, et kõik saaks tehtud nii hästi, kui soovin, pean sellele täielikult keskenduma.

Nüüdseks on mul selge pilt, kuidas Loodust arendada. Meie eesmärk on olnud algusest peale olla Eesti parim professionaalne loodusravikeskus. Arenguvõimalusi on meil rohkes­ti, näiteks personaalne toitumisnõustamine minu loodud Läänemere dieedikuuri alusel, kompleksse individuaalse taastusraviplaani koostamine nii füüsilise kui ka vaimse tervise taastamiseks ja veel palju muud.

Kuidas läks nii, et Looduse just Luunja valda rajasite?
See kujunes pikemaks teekonnaks. Esimesi paastukuure hakkasin korraldama 1993. aastal Võrus Kubija hotellis, ent seal tekkis hotelli keskkonnaga vastuolu. Ühelt poolt mõjus paas­tujate psüühikale halvasti restorani söögi, kohvi ja suitsetamise lõhn, teiselt poolt ei olnud paastumine hotelli põhitegevus ning selle kohandamine ei õnnestunud. Mõistsin peatselt, et paastuda ei saa suvalises paigas, selleks ei sobi ei hotell ega haigla.

Nii tekkis vajadus leida sobivam ja bioenergeetiliselt tugevam paik. Käisin vaatamas mitut hoonet, kuid igaühel olid omad puudused. Valikut teha oli suhteliselt raske ka majanduslikel põhjustel. Jumala abiga leidsin praeguse asukoha Tartu külje all Luunja vallas Muri külas, kuhu otsustasin 1998. aastal asutada esimese loodusravikeskuse Eestis (nagu hiljem selgus, ka Baltimaades).

Meie keskus asub energeetiliselt väga heas kohas. Nagu kinnitas meid nõustanud bio­energeetik Enno Kalde, on hoone ehitatud õigesse paika, vana karjamõisa kohale, mida ümbritses park. Siin kasvab palju vanu puid, maja lähedale oleme rajanud kaks järvekest ning väiksema kõrval on energeetilise ravitoimega koht.

Mäletan, et hoone jättis meile esialgu nii väljast kui ka seest üsna sünge mulje, kuid õn­neks andis arhitekt Taisi Kadarik mulle julgust minu unistus ellu viia. Ühiste pingutuste ja PRIA eurofondidest saadud väikese toetusega oleme pikapeale suutnud luua nüüdisaegse varustuse ja suurepärase personaliga ainulaadse loodusravikeskuse.

Kuidas on Loodus aja jooksul arenenud?
Meie kuraator ja nõustaja Otto Stecher Saksamaalt tuli Loodusesse esimest korda 2002. aas­tal ja aja jooksul on meist saanud head koostööpartnerid. Tänu tema värskele pilgule ja suurtele kogemustele ettevõtlusnõustajana mõistsime, kui tähtis on arendada organisat­siooni hästi toimiva struktuurina. Kuni Otto tulekuni oli Looduses keerelnud kõik minu üm­ber: olin end koormanud igapäevase asjaajamisega, millega oleksid ka mu töötajad edukalt toime tulnud. Seetõttu olin tollal oma ettevõtte sujuvale arengule ise suurim takistus.

2003. aastal pälvis Looduse biospaa tänu muutustele Lõuna-Eesti edukaima turismipro­jekti auhinna. Oleme läbinud kvaliteedijuhtimise programmi ja meile on antud tunnustus nimega „Märk kindlast arengust”. 2010. aastal patentisime kogu Euroopa Liidus minu koos­tatud Läänemere dieedikuuri.

Ma hindan meie töötajate pühendumust, kohusetundlikkust, abivalmidust ja suhtu­mist töösse. Nad täiendavad end erialaselt, et liikuda kaasa ravikeskuse uute teenustega. 2009. aasta  sügisel käisid meie füsioterapeudid täiendusel ühes Saksamaa juhtivas dieet- ja paasturavikliinikus Bad Wörishofenis, et tutvuda uute loodusravimeetodite ja vesiraviga. Nüüdseks oleme need teadmised oma patsientide heaks tööle rakendanud.

Ühelt poolt pakub Loodus paastu-, dieet- ja taastusravi, teiselt poolt oleme võtnud ees­märgiks anda patsientidele tõuge  eluviisi muutmiseks. Arsti loeng igal paastukuuri pärast­lõunal ja igapäevased eravestlused raviarstiga on mõeldud selleks, et paastujale saaksid sel­geks paastumise põhitõed ja toime. Me rõhutame söömisharjumuste ja füüsilise aktiivsuse tasakaalu tähtsust tervise jaoks. Paastuja saab soovi korral teha meie juures toidutalumatu­se testi ja hakata koju naasnuna oma toitumist selle järgi kohandama.

Niisiis anname patsientidele jõudu ja teadmisi näha oma tervisemuresid teise, tunduvalt laiema nurga alt kui varem. Paljud inimesed on muutnud paastumise ajal kogetu ja kuuldu põhjal tasapisi oma  eluviisi ning vältinud sellega paljude haiguste tekkimist.

Rajate Looduse biospaa ümber tervendavat aeda. Mis see selline on?
Pargid ja metsatukad on kohad, kus inimene saab puhata, ning puhkust on tänapäeval hädas­ti tarvis. Puhkus koos loodusraviga on paljude haiguste leevendamise võti. Tervendav aed aitab asjatundlikul moel kaasa patsiendi üldise tervise ja heaolu täiustamisele ja on paastuja jaoks lausa hädavajalik. Paastukuur, paastuja ja loodus moodustavad harmoonilise terviku. Inglismaal, Rootsis ja mujalgi on tervendavad aiad kui üks aiatüüpe vägagi tuntud, neid raja­vad endale muu hulgas raviasutused ja seda isegi riikliku haigekassasüsteemi toetusel.

Looduse ravikeskuse tervendav aed on alles arendamisjärgus, oodates investeeringut. Meil kasvab väärikas tammeallee ja kogu piirkond on asjatundjate hinnangul tugeva positiiv­se energiaga. Kui siia esimest korda tulime, oli maja ümber üksnes hulk hektareid pikka aega hooldamata maad. Kõigepealt istutasime noore kasesalu, seejärel rajasime teerajad ja tiigid ning alustasime Otto Stecheri abiga ravimtaimeala kujundamist.

Kutsusime endale appi ka tervendavate aedade asjatundja, maastikuarhitekti Kadri Mai­kovi Eesti Maaülikoolist. Ta juhatas meid selliste teadmisteni nagu viie meele aia omadused. Tutvusime aiakujunduspõhimõtetega, mille abil saab aias esile tõsta nii maitseelamusi, he­limaailma kui ka kompimismeelt. Tervendavas aias on viis meelt seotud viie tasakaalustava elemendiga, milleks on maa, tuli, õhk, metall ja vesi.

Loomulikult ei ravi tervendav aed kedagi hetkega terveks, ent see toob lääne kurnatud linnainimese tagasi looduse tervendavasse rütmi, toetab hingelist ja vaimset taastumist. Usuvad ju eestlasedki vanade hiiepuude tugevasse mõjusse.
See kõik tervikuna aitab mul luua keskkonda, kuhu inimesed tahavad tulla, kust nad saa­vad abi ja kuhu nad tahavad alati tagasi tulla.

Kuidas tekkis vajadus Biokliiniku järele?
Vajadus avada Biokliinik tekkis juba 2005. aastal, kui ma mõistsin, et Looduses oli palju patsiente, kes vajasid nõuandeid ka pärast paastukuuri. Nii rajasingi tänu Otto Stecheri toetusele ja abile Tartusse ambulatoorse vastuvõtu. Biokliinikusse tulevad patsiendid nii Eestist kui ka välismaalt mu vastuvõtule kolm korda nädalas. Nende aastatega on Bioklii­nikus kasvanud välja dietoloogia keskus, kust saavad nõu kehakaalu probleemiga inime­sed. Samuti teeme toidutalumatuse teste, bioresonantsdiagnostika, mikroelementide uuringut ja soolepuhastust, kasutame kaaniravi ja homöopaatiat. Inimesed, kes mingil põhjusel ei saa osaleda Looduse biospaa nädalasel paastukuuril, saavad Biokliinikus teha läbi vähendatud kuuri.

Allikas: naistekas.delfi.ee

 

Kui seedimissüsteem streigib, kannatab kogu organism. Biokliiniku arst Natalia Trofimova annab nõu, kuidas kõhule meelepärasemalt käituda.

Millest tulevad hädad seedimisega? Miks on seedimine kas liiga aeglane või liiga kiire?

detox-1000x507Probleeme võib olla nii süsivesikute, rasvade kui valkude seedimisega. Näiteks rasvade seedimisest võtavad osa sapipõis ja maks. Sapp aitab rasvu lõhustada ja nii toitaineid paremini omastada. Kui sapipõis ei tööta hästi, siis võib see kaasa tuua seedimishädad ja kõhuhkinnisuse. Süsivesikute ja valkude seedimisest võtab rohkem osa kõhunääre. Kui me sööme magusat, siis on meil vaja insuliini, mida toodetakse kõhunäärmes. Insuliini produtseerimine aga aeglustub, kui inimene pole söönud.

Kõige rohkem probleeme tekib valgu seedimise käigus, sest seedimiseks läheb vaja spetsiaalseid ensüüme, et organism tuleks toime piimavalgu, teraviljavalgu ja loomsete valkude omastamisega.

Kui inimesel on  neid ensüüme on vähe, siis tekib seedimise käigus palju gaase. Me ütleme, et kaunviljad on väga kasulikud, aga tihti  põhjustavad need teatud inimestel gaase. Ka täisteraleib ja leib üldse kausulik, aga kui inimene sööb natuke rohkem kui ta on võimeline seedima –  kui  ensüüme on vähe – tekib  varjatud gluteenitalumatus. Kui selline inimene sööb leiba väga vähe, ei juhtu midagi, aga kui sööb „üle oma võimete“, siis tekivad probleemid.

Piimavalgu seedimisega on sama lugu. Võib olla ka kombineeritud probleem – nii laktoositalumatus kui piimavalgu talumatus. Laktoositalumatuse puhul tekib tavaliselt kõhulahtisus, aga valkude seedimatuse puhul võib kõht hoopis kinni olla.

Milline toit on raskesti seeditav?

Liha tahab alati pikemalt seedida kui näiteks kala, vähemalt kaks korda kauem. Vahel veelgi kauem. Sageli arvatakse, et kui inimene sööb väga palju toorsalateid ja üldse värskeid köögi- ja puuvilju, siis tal käib kõht väga hästi läbi. Aga toortoiduga võivad kaasneda ka väga tugevad kõhugaasid. Toortoitu on natuke raskem seedida kui kuumutatud toitu. Päevas peame sööma umbes pool kilo  köögivilju. Tuleb jälgida, et pool sellest kogusest oleks  töödeldud – kas keedetud või hautatud või aurutatud.Mida rohkem on seedehäireid ja  kõhugaase, seda vähem võib süüa toortoitu. Loobuge niisugusel juhul kindlasti suurtest salatikogustest, sest gaase peaks vältima. Muidu juhtub nii, et kalorsuse mõttes sööte küll vähe, aga punnkõht on ikkagi ees.

Kui kau peaks normaalne seedimisprotsess kulgema?

Kui me sööme aeglaselt ja närime korralikult, siis sülg juba valmistab seedimist ette. Söögitorus mingit seedimist ei toimu, see on lihtsalt transporditee, mis ühendab suud ja magu. Maos hakkavad tööle maohapped, mis omakorda aitavad toitu seedimiseks ette valmistada. Teatud toiduained koos  seeduvad kiiremini, teised jälle aeglasemalt. Kui me näiteks sööme liha ja köögivilju koos, siis see kiirendab seedimist. Aga kui me lisame sinna juurde tärklist,  jahu ja leiba, siis see pikendab seedeprotsessi. Nii et maos võib toit olla 4 kuni 8 tundi. Sõltub sellest, mida me täpselt söönud oleme.

Kas vanus mängib ka mingit rolli?

Mida vanem inimene, seda aeglasem seedimine. Ensüümide kontsentratsioon aastatega lihtsalt väheneb. Näiteks kui inimesel on  pärilik laktoositalumatus, siis lapsena ja noores eas ei pruugi see  välja lüüa ja ta saab piimatooteid teatud koguses süüa. Aga vanandeses enam ei saa. Isegi keefirja jogurt tekitab palju  gaase ja ebamugavust soolestikus. Sellistel puhkudel ütlen,  et ei ole vaja kohe tervet klaasi juua, võib proovida juua 50 grammi korraga nii nagu imikutelegi anname. Vahel väikest kogust ikkagi saab seedida, aga kui see kogus  on suurem, siis ei saa, sest ensüüme ei ole enam nii palju.

Kas toit võib jääda kehasse nii kauaks, et hakkab seda  mürgitama?

Muidugi, kui näiteks esineb tugevat kõhukinnisust. Me tegelikult võib-olla ei tunne seda, mis soolestikus toimub, me tunneme lihtsalt rasket tunnet, aga kõhukinnisus mõjutab kogu organismi olukorda. Sageli on peavalu, uimasus ja jõuetus seotud sellega, et soolestikus on palju jääkaineid. Mida aeglasemalt need kehast väljuvad, seda rohkem imendub mürkained tagasi verre ja mürgitab organismi. Tihti juhtub, et inimene tuleb arsti juurde ja kaebab pidevat peavalu, aga uurides selgub, et tegelikult on probleemid seedimisega. Sapipõis ei tööta nagu vaja ja sapikanal on kinni. Olen avastanud, et sapikivid avalduvad tihti peavaludena. Inimene kaebab peavalu, aga tuleb välja, et probleem on sapipõies. Ja kui sapipõie toimimine on  häiritud, siis see võib väljenduda tugeva kõhukinnisusena.

Milline oleks paras kogus toitu, et organism jaksaks sellega korralikult toime tulla?

Pange käed kokku rusikasse. See näitab mao suurust. Kellel suuremad käed, sellel suurem magu. Aga paraku sööb inimene mitu korda rohkem ja magu on muskelorgan, mida saab venitada. Mida rohkem inimene sööb ja toidu kõrvale joob, seda suuremaks magu venib. Ka jook venitab. Sellepärast soovitataksegi juua mitte söögi ajal, vaid tund enne või pärast. Ei ole vaja magu välja venitada ja maomahlu lahjendada. Maomahla on vaja hoida normaalseks seedimiseks. Hommikusöök, vahepala ja lõunasöök peavad moodustama kaks kolmandikku toidu kaloraažist. Ja õhtune toit ühe kolmandiku. Õhtul on organismis protsessid aeglustunud. Kõhunääre ei suuda enam aineid aktiivselt läbi töötada ja omastada. Ärge sööge 3-4 tundi enne magamaminekut.

Millega võiks seedimist kiirendada?

Kõigepealt toitumisrežiim, sellest ei saa mööda minna. Süüa väikestes kogustes ( 250-300 grammi) umbes 5 korda päevas. Teiseks tuleb vaadata, et toiduaineid, mida inimene sööb, talle ka sobiksid. Kui on probleeme seedimise ja toidutalumatusega, siis  peab inimene teadma, millised on n-ö ohtlikud toiduained. Võib-olla ei pea kõiki täielikult välja lülitama, aga peab jälgima, et need toiduained ei oleks menüüs iga päev.  Kui inimene sööb valget nisu neli korda päevas  – putru,  võileiba,  pannkooke, õhtul pastat – siis ongi  jahutooteid liiga palju ja see võib põhjustada kõhukinnisust. Toit peab olema vaheldusrikas. Igal hommikul ei pea sööma neljaviljaputru,  võib teha nii, et ühel päeval sööme kaera, siis otra, tatart, riis jne. Samamoodi võiks süüa erinevat liha, kala, köögi- ja puuvilju.

Vältige istuvat elustiili. Selle jaoks, et soolestik töötaks normaaselt, on vaja liikuda. Kui päeva jooksul pole aega seda teha, siis enne tööd või õhtupoolikul peab liikuma ja peristaltika hakkab tööle.

Aga vedelik ja toortoit?

Kui seedimine on normaalne, siis rohelise söömine natuke kiirendab seedimist küll, sest  jämesool on muskelorgan ja normaalse peristaltika jaoks on vaja massi. Sellepärast öeldaksegi, et on vaja süüa kiudaineid. Mitte mahla juua, vaid süüa apelsini või õuna. Kiudained kiirendavad soolestku tööd, aga nagu me juba rääkisime, ei tohi ainult toortoitu süüa, sest siis tekivad gaasid ja  see on hoopis probleem.

Ka vesi  natuke aktiveerib peristaltikat. Kõik seedimist soodustavad ravimteed kiirendavad peristaltikat, aga aeglase seedimise põhjust  need ei likvideeri. Kui inimene tahab oma seedimist korrastada, siis ta peab aru saama probleemi põhjustest. On see siis pärilikkus, mingite ensüümide puudus või ei ole õiget toidurežiimi. Kui pidevalt võetakse kõhulahtistit, siis organism harjub sellega ära. Ka raviteed võib tarvitada  kuurina – näiteks 2 nädalat.

Vanarahvas ütles, et pärast sööki tuleb leiba luusse lasta. Kas peaks puhkama ja pikutama?

Selle jaoks, et toit seediks normaalselt, on vaja anda organismile natuke rahu. Ei ole vaja kohe pärast sööki  trenni tormata või füüsilist tööd teha. Aga ka lamamine ei pruugi hea olla. Kui inimesel on reflukshaigus ja kui ta on pikali, siis võib pärast sööki toidu n-ö üles visata. Tuleb lihtsalt rahulikult olla, mitte kohe pikali heita pärast  sööki, aga ka mitte ringi tormata.

Millal tuleks minna arsti juurde nõu küsima?

Kui kõhugaasid, kõhukinnisus või- lahtisus on kestnud mingi perioodi ja muutunud probleemiks, siis tuleb kindlasti arsti juurde minna. Iga inimese seisundit tuleb hinnata individuaalselt. Sageli saab abi toidutalumatuse testist, mille alusel saab määrata personaalse dieedi. Tihti öeldakse, et ma söön väga tervsilikult, ma ei söö palju ja ma ei söö magusat, aga ikka ei saa kas kaalu langetada või juurde võtta. Siis võiks uurida toidutalumatust. Või kui inimene arvab, et tal on seedimine väga  hea  : söön ja kohe lähen vetsu, siis tegelikult võib see viidata hoopis mingile probleemile seedimisega. Kindlasti ei tohiks väljaheites olla seedimata tükke ja verd.

Aivi Parijõgi

 

Paast pole piin, vaid looduslik ravimeetod,” kinnitab Natalia Trofimova. Sarmikas ungarlanna on pärit kreeka-katoliku perekonnast, kus paastuajast peeti rangelt kinni. Eesti tuntuim paasturaviarst õpetab nälgimisega puhastama oma vaimu ja keha.

DieetLoodusravikeskus asub Tartu külje all ning asukoht on paastulaagrite läbiviimiseks ideaalilähedane. Vaimult nõrgal ja ihult suurel puudub siin igasugune võimalus maistele ahvatlustele järele anda: silmapiiril ei terendu ühtainukestki söögikohta ega poodi. Dr. Trofimova sõnul on see üsna oluline eeldus selleks, et paastukuur soovitud tulemusi annaks. Omal ajal Leningradi Pulmonoloogia Instituudis paasturaviprogrammi läbinud arst on kümnel viimasel aastal korraldanud Lõuna-Eestis lugematul arvul paastulaagreid. Et paast on popp, seda tunnistab maini ulatuv järjekord.

Dr. Trofimova räägib lõbusa loo sellest, kuidas üks naine oma ülekaalulise kaasa nälgima saatis. Mees tuli pansionaati nagu sanatooriumisse. Õhtul korraga mure suur: temal viin ja vorst ühes, aga seltsilist pole. Karmi naise sõnakuulelik mees saadeti koju tagasi. Paast ja pudel ei käi kokku.

Parim ravi

Järjest sagedamini saadavad perearstid oma patsiente paasturavile. Nälgimise tulemusena on haiged vabanenud lisaks liigsetele kehakilodele liigesevaludest, kurnavatest astmahoogudest ning saanud normi vererõhu.

Paasturavi on head tulemust andnud ka varase raseduspatoloogia puhul. Dr. Trofimova juures oli mõni aeg tagasi ravil oksereflekside käes vaevlev noor naine, kel kolmepäevase nälgimise järel vaevused kadusid.

Nälgimise füsioloogia on lihtne. Natalia Trofimova sõnul on meie keha piisavalt tark. Kui ühel hetkel ei saa inimorganism energiat enam toidust, võtab ta seda iseendast.

Paastumine on ka vähktõve ennetamise esimene samm, sest vähirakud on olemuselt muundunud rakud ja paastumine lihtsalt sööb nad ära.” Paastuarst teab juhtumeid, kus pärast paastukuuri on kontrollimisel avastatud healoomulise kasvaja kadumist.

Natalia Trofimova arvates ei ole paasturavile alternatiivi. “Pole olemas dieeti, mis puhastaks organismi jääkainetest. Lisaks sellele vabastab nälgimine keha liigsest vedelikust, kuhjunud rasvast ning korrastab loidunud funktsioonid.”

Paast sobib kõigile

Paastu ajal toimub terve rida biokeemilisi muudatusi: veri muutub happelisemaks, mürgid ja toksiinid väljuvad organismist uriini, naha ja kopsude kaudu. Inimesed taluvad nälga erinevalt. “Tavaliselt on kõige raskem paastu teine päev, siis toimub üleminek väliselt toitumiselt sisemisele. Päris loomulik on nõrkus ja peapööritus.” Asteeniline seisund läheb kiiresti mööda. Paastuja tervis on professionaali kontrolli all ning see annab kindlustunde.

Paastujate kontingent on kirev nagu sügisene vahtraleht. “Paastumas on käinud õpetajad ja pensionärid, firmajuhid, isegi talunikud ja prominendid.” Viimaste seast nimetab dr. Trofimova esimesena Jaak Allikut, kes Loodusesse jõudis oma abikaasa õhutusel.

Perioodiline nälgimine võib saada elustiiliks ja nii tullakse paastulaagrisse teist ja kolmandatki korda. Tullakse üksi ja kaksi, koos sõbranna või sugulasega. Ülemus tavaliselt alluvat ühes ei võta ning lõppkokkuvõttes on kõigi privaatsus garanteeritud.

Eksib see, kes arvab, et paastulaagrisse minnakse pelgalt pikutama. Näljapäevadel saab keha aktiivse koormuse hingamisharjutuste, ravivõimlemise ja matkamise kaudu.

Tänulikud patsiendid on paastupäevade lõpus toonud raviarstile näha neerukive ja kiitnud head enesetunnet, mis sarnanevat uuestisünnile. Paastust väljatulek toimub samuti kindla skeemi järgi, toidust võõrdunud organismi järk-järgult käima lükates. Koduse paastumise kohta on Natalia Trofimoval kindel seisukoht. “Paast pole lihtsalt söögist loobumine. See on ravikuur, terve teadus, kus teadmatusest, kas või vee vähese tarbimise korral (30-40 ml 1 kg kehakaalu kohta ööpäevas – Toim.) võib kasu asemel hoopis kahju tekkida.” Küll aga võib rääkida koormusvabadest päevadest, on see siis 1-2päevane mahladieet või hommikupaast.

Kui uskuda Tiibeti mütoloogiat, siis kunagi elas inimene ainult õhust. Alles pärast pattulangemist määrati talle karistus muretseda oma igapäevase leiva eest. Seega pole midagi üleloomulikku elada näiteks seitse päeva õhust ja armastusest.

Allikas: Õhtuleht

Jawon_ioi_353_Body_Composition_AnalyserKas soovite teada oma rasvavaba kaalu? Kas teate palju kaaluvad Teie lihased ning kuidas on lihased ja rasv jaotunud sinu kätel, jalgadel ning kerepiirkonnas?

Jawon ioi 353 kehaanalüsaator võimaldab saada kõike seda infot ja rohkemgi veel alustades baasinfost (kaal, pikkus jne) ja lõpetades spetsiifilisemate näitajatega (lihasmass, rasva%, bioloogiline vanus jne.). Tulemused on 99% täpsusega ning soovituslikud tulemuste näitajad on kooskõlastatuses WHO’ga (Maailma Tervise Organisatsiooniga).

Lisaks eelnevale infole kuvab Jawon põhiainevahetuse ning päevase soovitusliku kaloraaži.

Kui kaalu, rasva %, pikkuse ning lihaste osakaal ei ole kehas vastavalt soovituste järgi tasakaalus pakub Jawon välja kaalu muutuste juhise. Välja on toodud soovituslik muutus päevases toidu kaloraažis ning samuti ka vajalik energiakulu suurendamine liikumise arvelt. Jawon ioi 353 võimaldab saada ülevaadet sinu kehakoostise näitajatest, mis annab edaisiseks treeninguteks ning toitumiseks teavet ning positiivse impulsi.

Kehakoostise määramisel kasutatakse kergesti teostatavat ja täpset bioimpedantsi analüüs (BIA), et hinnata keha koostist ja toitumisvajaduste taset. Tetrapolaarne mitme spektriline (5-50-250 kHz) meetod annab täieliku analüüsi keha toitumise seisundi kohta. Seade toetab rasvumise põhjustatud tervisehäiretest tulenevate riskide tuvastamist ja võimaldab alatoitumuse seisundi avastamist.

Ioi353 analüüsib keha rasvavaba kaalu, pehmete kudede kehakaalu, rasva massi, kogu keha vedeliku koguse ning sisikonna ümbruse rasva koguse jpms. Kehaosade (segmentide) analüüs 5-le keha osale: kumbki jalg ja käsi ning keha keskosa.

Analüüsi tulemused prinditakse lihtsalt ja loetavalt A4 paberile.

Protseduur võtab aega paar minutit, sellele järgneb põhjalik info analüüs.

Vaata ka teiste protseduuride kirjeldusi siit!

BTL-6000_LymphastimBTL-6000 Lymphastim– see on ultrakaasaegne seade, mis võimaldab teraapia teostamist, mis on esmajoones suunatud lümfaatiliste paistetuste ravimisele ja lümfaatilise süsteemi verevarustuse parandamisele. Seade töötab pneumaatilise surveteraapia põhimõttel. Jäsemete massaaži teostatakse aplikaatorite abil, mis on varustatud spetsiaalsete õhuga täidetud kambritega, millesse suruõhk pumbatakse põhiplokist (kompressorist) spetsiaalse varrukas-aplikaatori kaudu. Iga varrukas-aplikaator koosneb mitmetest omavahel seotud õhukambritest, mida täidetakse eelnevalt kindlaksmääratud tsüklites, sõltuvalt patsiendi diagnoosist. Vastavalt paljudele tunnustatud professionaalsetele uurimustele, kujutab perioodiline pneumaatiline surveteraapia tõepoolest endast väga efektiivset ravimise vahendit patsiendi lümfaatilise süsteemi tõrgete ravimisel.
Lümfidrenaaz aktiveerib lümfi voolamist lümfaatilises süsteemis. Lümfaatilise süsteemi kanalid vastutavad organismi kudedest eritumise produktide juurde- ja äravoolu eest. Tavalises olukorras voolab igapäevaselt läbi lümfaatilise süsteemi umbes 4 liitrit vedelikku. Lümfaatiline süsteem mängib otsustavat osa inimese immuunsussüsteemis.
Lümfaatilise drenaaži juures kasutatakse anatoomilisi ja füsioloogilisi teadmisi inimese tsirkulatsioonisüsteemist. Lümfodrenaaz stimuleerib lümfaatiliste voolude aktiivsust, uuendab lümfi läbimist kriitilistes kohtades ja parandab kudede metabolismi.

BTL-Lymphastim töötab perioodilise kompressiooni (pressoteraapia) põhimõttel, st kasutatakse kulgevat rõhulainet, see kindlustab kompressiivse lümfodrenaazi. Tsooni massaaž toimub õhuga täidetud sektsioonide, kuhu pumbatakse suruõhk põhiaparaadist varrukas-aplikaatori kaudu, kompressiooni alusel. Sektsiooni üksikute kambrite täitmine ette programmeeritud intervallidel loob kerge kulgeva rõhu. Tekivad sujuvad rütmilised rõhulained. Õhk viiakse välja teraapia tsükli lõppemisel. Patsiendid tunnetavad pneumaatilist surveteraapiat kui meeldivat ja efektiivset ravimise vahendit. Töödeldavates piirkondades tekib lõdvestumise tunne.

Lümfidrenaazi bioloogilised efektid:
Inimese tsirkulatsioonisüsteem kujutab endast organite süsteemi, mis juhib toitaineid, gaase ja jäätmeid rakkudesse ja nendest välja, aidates võidelda haigustega ja stabiliseerida keha temperatuuri ja pH taset homöostaasi hoidmiseks. Antud süsteemi võib määratleda kui verevarustuse süsteemi, aga mõningate inimeste arusaama kohaselt koosneb verevarustuse süsteem südame- veresoonkonna süsteemist, mis juhib verd ja samuti lümfaatilisest süsteemist, mis juhib lümfi.

Tsirkulatsioonisüsteemis kulgeb kahte tüüpi vedelike: veri ja lümf. Veri, süda ja veresooned moodustavad südame-veresoonte süsteemi. Lümf, lümfisõlmed ja lümfisooned moodustavad lümfaatilise süsteemi, mis juhib lümfi. Südame-veresoonte ja lümfaatiline süsteem kokku moodustavad organismi tsirkulatsioonisüsteemi.

Peened lümfaatilised kanalid ühinevad aegamööda üha suuremateks ja tagastavad lümfi verevoolu, mis suundub rangluualusesse veeni. Lümfaatiline süsteem sisaldab endas ka sõlmi, mis toimivad filtritena ja moodustavad piiri pinnapealse ja sügava lümfaatilise süsteemi vahel. Lümfaatiliste kanalite vigastamise korral haavamiste, sisselõigete, infektsiooni jne tõttu ei ole lümfil kuhugile voolata ja ta koguneb kudedesse.

Lümfaatilise drenaaži juures kasutatakse anatoomilisi ja füsioloogilisi teadmisi inimese tsirkulatsioonist. Protseduur stimuleerib lümfaatiliste punktide aktiivsust, uuendab lümfi kulgemist kriitilistes kohtades ja parandab vedeliku vahetamise protsessi kehas.

Lümfidrenaazi teraapia eelised:
• See seade on ette nähtud füsioteraapiaks, esmajoones aga tursete ravimiseks, valu kõrvaldamiseks ning ennetamiseks.
• Mitte koormata organismi ravimitega
• Teraapia teostatakse perioodilise pneumaatilise surveteraapia põhimõttel
• Iga aplikaator koosneb arvukatest seostatud õhukambritest, mida täidetakse eelnevalt määratud tsüklites, sõltuvalt patsiendi diagnoosist
• Surveteraapia kasutamine mõjutab soodsalt tervenemise protsesse inimese organismis
• Lümfidrenaaz on tänapäeval rehabilitatsiooni ja taastusprogrammide lahutamatuks osaks

Lümfidrenaazi teraapia näidustused:

Meditsiinilistel eesmärkidel:
• Venoosne puudulikkus
• Randme tunnelsüsteem (enne ja pärast operatsiooni)
• Reino sündroom
• Alumiste jäsemete isheemiline valu
• Diabeetiline angiopaatia
• Akrotsüanoos
• Algodüstroofiline sündroom
• Kroonilised tursed
• Artroos
• Podagra, polüartriit
• Rasvumine
• Troofiline naha struktuuri rikkumine
• Onkoloogia…peale ablatsiooni, radioteraapiat
• Traumajärgne ravi…..,põletused, reabsorbtsioon peale traumat, armid
• Mitteküllaldaselt arenenud MLD korvamine

Esteetilistel eesmärkidel:
• Tselluliit
• Varikoosse veenilaienemise profülaktika
• Rasva turse
• Rahutute jalgade sündroom
• Detoksifikatsioon
• Naha troofiliste kahjustuste kõrvaldamine
• Liposaktsioonijärgne hooldus

Lümfidrenaazi teraapia vastunäidustused:

• Terav neuropaatia ja pleksopaatia
• Terav kopsu turse
• Erinevad pehmete kudede traumad
• Terav tromboflebiit
• Mittekompenseeritud südame-veresoonkonna haigused
• Epilepsia
• Roos
• Palavik
• Glaukoom
• Maksa- ja neerupuudulikkus
• Infektsioonilised haigestumised
• Tromboflebiidi diagnoos või kahtlustus
• Lümfangiit
• Obtureerivad protsessid lümfidrenaazi piirkonnas
• Osteosüntees või kombineeritud nihkumine töödeldavas tsoonis
• Kardiostimulaator
• Tuim valu kõhu piirkonnas
• Raseduse patoloogia
• Paistetushaigused

sojapiim-sojauba-soja-okara-tofuSoja levikuga Euroopasse ning Ameerikasse, esitatakse kogu aeg küsimus: “Kas soja on inimese organismile kasulik või kahjulik?” Sellepärast on moodne teadus enam kui pool sajandit uurinud soja koostist ja eripära. Selle aja jooksul on esitatud hulgaliselt erakordselt huvitavaid fakte, kuid senimaani ei ole ükski teadlane söandanud kindlalt vastata eespool toodud küsimusele.

Ühed kinnitavad, et sojaubades on külluslikult väärtuslikku taimset valku, sojatoodetes on ideaalselt tasakaalus energiaväärtus ja põhitoitainete ja muude aktiivsete ainete koostis, hea antioksüdant ning soovitavad seda tarvitada kui ravimit ja profülaktilist vahendit kõigile, alates suhkruhaigetest kuni lõpetades ülekaalu all kannatajatega.

Teised väidavad, et soja võib haige organismis mitte ainult peatada, vaid ka provotseerida vähirakke, peale selle suureneb sojat tarbides oht kahjustada kilpnääret, hirmutatakse, et soja võib kiirendada ajurakkude vananemist.

Sojatoodete kasulikkus on suur ja silmnähtav, kuid süüa tuleb sojat mõõdukalt, sest juba meie esivanemad ütlesid: ”Kõik mõõdukas on tervislik.” Dietoloogide arvates kujuneb soja XXI sajandi peamiseks tervisliku toidu allikaks.

Kuigi soja uurimises on veel käia pikk tee, arvatakse siiski, et pisutki sojat toiduga iga päev manustades on vähktõbede oht väiksem. Kuna soja puhul ei saa rääkida erilisest maitsest ega lõhnast ega ka välisest atraktiivsusest, saab sojatooteid propageerida eelkõige tervendavate omaduste kaudu. Ometi pole soja mingi imerohi, vaid see on tervislik lisa toidulauale ning igaüks võib ise otsustada sojatoodete tarbimise üle.

Soja soodustab aktiivset ja pikaealist elu ning kaitseb meid paljude haiguste eest!

Soja alandab vere kolesteroolitaset

Kuna sojatooted on kolesteroolivabad, siis langeb kolesteroolitase veres. Soja valgu biokeemiliselt aktiivsed ühendid on võimelised alandama üldkolesterooli ja madala tihedusega lipoproteiinide taset, mis on kahjulikeks tegijateks üldkolesterooli moodustumisel. Sojas sisalduvad kiud- ja bioloogiliselt aktiivsed ained soodustavad kolesterooli sidumist ning väljutamist organismist.

Uuringud on tõestanud, et isegi väikseim kolesteroolitaseme tõus veres põhjustab tõsist muutust südamehaiguste riski määras, samas on ka tõestatud, et kui vere üldine kolesteroolitase langeb 1%, siis südamehaiguste risk väheneb 2%.

USA Südameassotsiatsioon, Ameerika Ühendriikide Toidu ja Ravimite Amet (FDA) ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) avaldasid 2000. aastal soovituse südamehaiguste riski ennetamiseks ja vere kolesteroolitaseme langetamiseks, kus soovitatakse südamehaiguste riski vähendamiseks ja kolesteroolitaseme langetamiseks tarbida päevas 25 g sojavalku.

Soja on positiivse mõjuga südamele ja veresoontele

Sojatooted aitavad vähendada soolade ladestumist, tugevdavad tuiksooni, alandavad kolesteroolitaset veres ja seetõttu aitavad sojatooted ravida ja ennetada haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse. Hoolitsedes, et organism saaks küllaldaselt õiget tüüpi valke, kaitseme me oma südant. 25 g sojaproteiini päevas on piisav annus.

Soja ravib osteoporoosi e luude hõrenemist

ja leevendab üleminekuea vaevusi. Osteoporoos on valge elanikkonna tavaline haigus ning harv ja tundmatu haigus mustanahaliste kontinendil. Põhjus on loomsete valkude ületarbimises, mis põhjustab kaltsiumi kaotuse uriini kaudu. Osteoporoos ohustab kõige rohkem üleminekuea läbinud naisi, sest östrogeenide vähenemine organismis põhjustab luude hõrenemist. Sojas leidub taimseid östrogeene, mis mitte ainult ei pidurda luutiheduse kadu, vaid aitavad seda ka kasvatada ning vähendavad muidki üleminekuea vaevusi. Soja looduslikud isoflavoonid takistavad luustiku nõrgenemist, parandavad kaltsiumi sidumist luudesse ja kaltsiumi tasakaalu organismi.

Soja vähendab hormoonasendusravi vajadust

Järjepideval soja tarvitamisel võib üleminekuaastail saada läbi hormoonpreparaate appi võtmatagi. Et saada piisavalt taimseid östrogeene ja vältida hormoonpreparaatide tarvitamist üleminekuaastatel, peaks tarbima 100 g sojat päevas.

Soja ennetab rinna- ja eesnäärmevähki

Kõrgeima vähivastase toimega taimede hulgas on soja teisel kohal pärast küüslauku. Seda just tänu sojas sisalduvatele taimsetele eelhormoonidele – fütoöstrogeenidele, mis toimivad inimorganismis vähi vastu – antiöstrogeenina. Kaasaegsed uuringud on kinnitanud, et just tänu nendele taimsetele eelhormoonidele aitab soja ära hoida ka rinnavähi teket. Sojas leiduvad fütoöstrogeenid hõivavad rakkudes just need kohad, mis on tavaliselt iseloomulikud östrogeenidele, takistades seega viimaste levikut. Seega vähendavad taimsed fütoöstrogeenid haigestumise ohtu kõikide vähiliikide puhul, mis arenevad hormonaalsel teel. Nende hulka kuulub ka näiteks emakavähk. Vähkiennetav toime põhineb hormonaalsüsteemil, kus pehmete kudede puhul, nagu seda on rinnanäärmed, leiab kergesti omastatav fütoöstrogeen endale kiiresti ”pesa” ja blokeerib vähi teket soodustava östrogeeni ligipääsu. Sojas sisalduv fütiinhape, mida kunagi peeti vaenlaseks, on hiljuti kuulutatud tõhusaks abivahendiks võitluses vähi vastu.

Soja on ainus isoflavooni allikas, mida nimetatakse taimseteks östrogeenideks nende hormoonisarnase toime tõttu. Soja genisteiin mõjub pärssivalt naiste rinnavähile. Isoflavoonid tegutsevad kui antioksüdandid ja isoflavoonid taastavad östrogeenide ainevahetuse normaaltaseme.

Soja tasakaalustab veresuhkru ja insuliinitaset

Seepärast on sojatooted asendamatud diabeetikutele.

Naiste menstruaaltsükli tasakaalustaja

Hormonaalsüsteemi silmas pidades on soja kasulik ka naiste menstruaaltsükli tasakaalustajana. Sojatooted on asendamatud heategijad naistele ajal, mil organismi enda naissuguhormoonide tase on vähenenud. Igakuised tusatujupäevad menstruaaltsükli viimasel nädalal ja menopausi nn. kuumad hood on just selle ilminguks. Pea igale naisele tuttav meeleolulangus, tusatuju, närvilisus ja üldine halb enesetunne algava menstruatsiooni eel (nn. premenstruaalne sündroom) on tingitud meessuguhormooni progesterooni kuhjumisest. Sojast saadava taimse östrogeeni mõjul tõuseb organismis naissuguhormoonide tase ja kahaneb vaevusi põhjustava meessuguhormooni teke ning mõju. Üleminekueas naistel leevendab soja taimne östrogeen kuumahooge ja teisi menopausiga kaasnevaid klimakteerseid vaevusi.

Süües sojatoite on rahulolu tunne pikem ja parem. Suurele valgusisaldusele vaatamata leidub sojas vähe süsivesikuid, mis teeb sojatooted kaalujälgijatele eriti sobilikuks. Soja on tänuväärt toiduaine tasakaalustatud dieedi osana. Sojatoodetes on tervislik rasvasisaldus: madal küllastunud rasvade poolest ja rikas küllastumata rasvade poolest, siis aitavad need säilitada tervislikku kaalu.

Organismi puhastaja mürkidest

Soja puhastab organismi radioaktiivsetest ja mürgistest ainetest tänu fosforiühenditele. Kuna soja sisaldab fosforiühendeid, mis seovad mürgiseid aineid ja viivad need seedetrakti kaudu organismist välja. Sojat sisaldavad preparaadid on kasulikud mitmete mürgistuste puhul ja on kasutusel ka kiiritustõve ravis, puhastades organismi
radioaktiivsetest ainetest.

Laktoosi talumatus ja lehmapiima allergia

Soja sobib kasutada laktoosi talumatuse ja lehmapiima allergia puhul. Laktoos on suhkur, mida leidub lehmapiimas ja piimatoodetes. Osadel inimestel puudub organismis piimasuhkrut lõhustav ensüüm – laktaas. Inimestel, kellel esineb laktoositalumatus, põhjustab laktoos seedetalituse vaevusi, nagu gaasid kõhus, kõhuvalu ja -lahtisus piima joomise järgselt.

Piimaallergia korral tekivad lapsel allergia nähud loomsele piimavalgule – sagedamini nahalööbed, mõnel aga ka hingamisteede sümptomid. Enamasti on see imiku ja väikelapseea haigus. Ainult taimset valku sisaldav sojapiim ja sellest valmistatud piimatooted on asendamatud lastele, kes on allergilised loomsele piimavalgule. Sojaubades leiduvad väärtuslikud mineraalid ja vitamiinid tagavad lastele terve ja aktiivse kasvuea. Sojatoodetes on kaltsiumi tervete luude ja hammaste jaoks ning rikkalikult taimseid proteiine, mida lapsed kasvamiseks vajavad. Sojaoas on tervislikus tasakaalus kasvueas lastele olulised Omega-6 ja Omega-3 rasvhapped.

Soja tarbimine vanemas eas on eriti oluline, kuna soja kergendab probleeme mitmete haiguste puhul, sealhulgas luude hõrenemine, südameveresoonkonna-, vähi-, seede- ja neeruhaigused. Soja on asendamatu vitaalsuse ja elujõu säilitaja vanemas eas, sest eaga hormonaalne talitlus nõrgeneb. Sojas leiduvad taimsed nais- ja meessuguhormoonid – östrogeenid on sarnased inimorganismis toodetud hormoonidega.

  • Soja reguleerib soolte tegevust; leevendab kõhukinnisust, kiirendab ainevahetust.
  • Sojaubadel on palavikku alandav ja põletikuvastane toime, seetõttu kasutatakse sojatooteid külmetushaiguste raviks ja peavalu vastu.
  • Soja kiirendab ainevahetust regulaarsel sojatoodete söömisel.
  • Soja parandab aju biokeemiat ja mälu.
  • Soja lagundab sapikive.

Sojatooteid ei tohiks kasutada:

  • inimesed, kellel esineb tsüliaakia – soja talumatus
  • sojaallergikud – tekitab kõhulahtisust
  • neeruhaiged, kuna soja on väga kaaliumirikas

Väärtusliku taimse toiduna ei koorma soja organismi, st toidu omastamiseks ei kuluta organism liigselt energiat.

Allikas: www.soja.ee

Toidupakendid

Mida tähendavad salapärased märgid toiduainetel? Foto: Pm

Toiduettevõtted ihkavad oma toodetele kvaliteedimärke, sest need aitavad kireval toiduturul võita kliendi usaldust.

Niigi kirjudele pakenditele lisatakse olulise tooteinfo kõrval järjest enam märgiseid, mille tähendust paljud ostjad ei tea.

«Toidumärgised peaksid tarbijate elu lihtsamaks tegema, aita­ma veenduda toote kvaliteedis ja päritolus, kuid infoküllus tekitab tarbijates pigem rohkem segadust,» rääkis toiduliidu juht Sirje Potisepp.

Ta tõdes, et mida rohkem on erinevaid toidumärgiseid, mida aktiivselt ei tutvustata, seda rohkem tekib nõutust. «Tarbijad ei tea ega tunne paljusid märgiseid. Märk hakkab elama siis, kui sellesse panustatakse.»

Üllatavalt kiiresti saavutas tuntuse lipumärk, mis on visuaalselt hästi tajutav ja arusaadav. Praeguseks kannab seda enam kui 12 000 toodet ning selle võivad saada ainult Eestis valmistatud toiduained.

Potisepa sõnul on kvaliteedimärgid ettevõtete jaoks puhas turundus ning nende taotlemine ja kasutuselevõtt on selleks üks odavamaid viise. «Neid märke ihatakse, sest need pakuvad tarbijale usaldusväärsust.»

Näiteks maksab läbi toiduliidu lipumärgiga esmaliitumine umbes 30 eurot. «See ei ole meie jaoks äritegemise projekt – meie asi on oma tooteid ja tootjaid esile tõsta,» rõhutas Potisepp.

Pääsukesemärgi eest tuleb tasuda kopsakamat litsentsitasu, kuid paljude väiketootjate jaoks pole see tema kinnitusel siiski takistuseks saanud.

Kõige enam ihatakse aga Eesti parima toiduaine märki. Tootekonkursil osalevad aasta jooksul turule tulnud tooted ning võitjat ei tea keegi ette. «Eesti parima toiduaine märki seostatakse toiduaine kvaliteediga. Seda tiitlit ihatakse, sest see toob tohutut tähelepanu,» selgitas Potisepp.

Ehkki Eestis on kodumaistele toodetele mõeldud toidumärgiseid ligi 20, võib tuntumad üles lugeda ühe käe sõrmedel. Mullu avaldatud TNS Emori uuringust Eesti elanike toidukaupade ostueelistuste kohta selgus, et kõige mõjukam toidumärgis on jätkuvalt päritolu- ja kvaliteedimärk «Tunnustatud eesti maitse» ehk nn pääsukesemärk, mida tunneb 84 protsenti Eesti elanikest.  Lipumärki teab 57 protsenti ning «Tunnustatud maitse» ehk ristikumärki 51 protsenti elanikest.
———————————————————–

Mida märgistuse puhul jälgida?

Pakendi märgistus ei tohi tarbijat eksitada, see tähendab, et märgistusel ei tohi olla valet infot toidu koostise, olemuse ja päritolu kohta, nimetas veterinaar- ja toiduameti toiduosakonna peaspetsialist Tiiu Rand olulisima põhimõtte pakendimärgistuste puhul. «Alustuseks tuleks vaadata toidu nimetust, mis peab toidu iseloomustamiseks olema piisavalt täpne. Teiseks on oluline säilimisaeg, sest osta võiks ikka võimalikult värsket toitu. Parimate omadustega on toit siis, kui «parim enne» kuupäev pole möödunud,» selgitas Rand «Kui ostjat kuupäeva möödumisest teavitatakse, tohib aga kauplus veel «parim enne» ületanud kaupa müüa.»

Kiirestiriknevate toitude puhul kasutatakse väljendit «kõlblik kuni». Kui toit on ületanud «kõlblik kuni» kuupäeva, ei tohi seda enam müüa, sest toidus võivad arenema hakata tervisele ohtlikud mikroorganismid. «Kõlblik kuni» toitudel peab olema ka teave säilitamistingimuste kohta.

Kolmandaks peab toidu pakendil olema välja toodud netokogus: vedelatel toitudel mahuühikutes, muudel massiühikutes. Neljandaks ja olulisimaks infoallikaks on koostisosade loetelu.

Toidu koostisosade loetelus nimetatakse kõik toiduvalmistamisel kasutatud koostisosad nende sisalduse alanevas järjekorras, see tähendab, et loetelus on esikohal põhikoostisosa. «Kui võrrelda näiteks kahte erinevat sepikut – ühel on esikohal nisujahu ja teisel vesi –, siis järelikult on esimeses sepikus kasutatud kõige rohkem jahu, teises vett,» selgitas Rand.

Pakendile peab olema märgitud ka valmistaja, pakendaja või müüja nimi ja aadress, et tarbija saaks vajadusel tootja või pakendaja/müüjaga otse ühendust võtta.

Üldjuhul ei ole kohustust esitada infot energiasisalduse, valkude, rasvade, süsivesikute jm toitainete kohta. Kui seda aga tehakse, peab teave olema esitatud kindlaksmääratud näitajate osas 100 grammi või 100 milliliitri toidu kohta ning lisaks võib esitada ka portsjoni kohta. Uute nõuete kohaselt on kindlaksmääratud näitajad energiasisaldus, rasvad, küllastunud rasvhapped, süsivesikud, suhkrud, valgud ja sool. Alates 13. detsembrist 2016 muutub toitumisalase teabe esitamine töödeldud toidul kohustuslikuks. Märgistus peab olema eestikeelne ning hästi nähtav ja selgelt loetav.  PM

Allikas: Postimees.ee

Paastujad

27-aastane reesusmakaak Canto (vasakul) peab Wisconsini ülikooli teadlaste armust dieeti, 29-aastane Owen kuulub kontrollgruppi ja sööb, mida hing ihkab. Foto: Jeff Miller, University Communications, UW-Madison

Tavalise dieediga võrreldes 30 protsenti vähem kaloreid – ja tulemuseks on kolmandiku võrra pikem eluiga. Selle nipi abil on püstitatud pikaealisuse rekordeid, kuigi üksnes kontrollitud tingimustes ja vaid levinud katseorganismidega, nagu hiired või pagaripärm.
Ahvatlev oleks järeldada, et tegu on universaalse nipiga eluea pikendamiseks, ent bioteaduste põhitõdede hulka kuulub arusaam, et mis toimib ussikestel ja hiirtel, ei pruugi toimida inimestel. Olgugi et viiteid paastu pikendavast mõjust elueale on välja nopitud ka inimuuringutest: näiteks saja-aastaste suure osakaalu poolest tuntud Jaapani saare Okinawa elanike eined on tavadest tulenevalt üsna napid ja kalorivaesed.

Kontrollitud katsetusi aga inimestega teha ei saa, ja parim asendus on ahvid. Just sel eesmärgil alustasid 1980. aastate lõpus kaks Ameerika uurimisrühma pikaajalist katsetust reesusmakaakidega. Kontrollrühm sai süüa tavapäraselt, katserühma kaloritarbimist piirati 30 protsenti (jälgides, et toidust saaks ikkagi kõik vajalikud toitained kätte).

Esimesena avaldas tulemusi Wisconsini ülikooli töörühm 2009. aastal. Nad nägid, et katserühmal esines vähem suhkurtõbe, vähki ja südame-veresoonkonnahaigusi. Suremuse kohta oli tol hetkel veel vara öelda.

Teine uurimisrühm, Riikliku Vananemisinstituudi oma, tuli oma järeldustega välja kahe aasta eest. Need olid hüpoteesi toetajate jaoks kainestavad. Jah, katserühma tervis oli parem, ent oluliselt kauem nad ei elanud. Kui lähenemine ei toimi enam ahvidelgi, siis kindlasti mitte inimesel.

Sel nädalal avaldas Wisconsini ülikooli rühm aga uue artikli, kus täiendas nii enda andmeid kui ka analüüsis konkurentide omi, sütitades uue lootuse, et kalorite piiramisest võib siiski tulu tõusta.

Wisconsini paastuahvide eluiga ja tervis oli tunduvalt parem kui tahte järgi söönud kontrollrühma oma, seega asusid teadlased analüüsima, mis võis põhjustada teise teadusrühma tulemuse. Nende tõlgenduses võis Riikliku Vananemisinstituudi uuring selle asemel, et kalorite piiramise mõju ümber lükata, hoopis kinnitada, et positiivne mõju on juba pisukesel paasturežiimil.

Nii leidsid teadlased, et teise rühma ahvide keskmine kaal oli Wisconsini pärdikute omast väiksem, ning tuvastasid erinevuse toitmise režiimis. Riikliku Vananemisinstituudi ahvide portsjonid määrati kindlaks toitumistabelite järgi, samas kui Wisconsini ahvid võisid katse alguses süüa nii palju, kui ihkasid, ning 30-protsendiline kärbe tehti sellest lähtudes.

Seega väidavad Wisconsini teadlased, et kõik konkurentide ahvid olid tegelikult paastul, ühed kergemal, teised tõsisemal. Ja see, et nende suremuses ei olnud vahet, räägib selle kasuks, et juba kümneprotsendiline kalorikärbe mõjutab eluiga. Mitu katses osalenud Riikliku Vananemisinstituudi ahvi on juba ületanud 40. eluaasta künnise, mis on selle liigi uus rekord.

Kahe töörühma teadlased teevad nüüd koostööd, püüdes andmeid ühiselt analüüsides välja selgitada soodsa mõju tingimusi.

Wisconsini uuring andis ühtlasi rabavaid tulemusi ahvide tervise kohta. Kuna kontrollrühmal lasti suhkrurikast toitu süüa nii palju, kui nad soovisid, võib neid võrrelda tänapäeva rämpstoidul üles kasvanud, ülekaaluliste ja terviseprobleemidega inimestega.

«Veel kaks aastat tagasi ei olnud ühelgi piiratud kalorite rühma ahvil diabeedi tunnuseid, kuid kontrollrühmas oli arvukalt suhkurtõbiseid või selle eelse seisundiga loomi,» märkis töörühma liige Ricki Colman.

Samal ajal kui kasutegur on silmaga näha, ei tea me siiski, miks püsivast paastust on abi. Ilmselt on sel seos keha energia kasutamise süsteemiga, oletab uuringu autor Rozalyn Anderson. «Kalorite piiramine toob kaasa ainevahetuse ümberprogrammeerimise,» selgitab ta. «See aeglustab vananemist ja vananemisega seotud haigusi, mõjutades energia regulatsiooni ning raku ja organismi võimet vananedes keskkonnamuutustele reageerida.»

Kõik teadlased rõhutavad, et nende tulemust ei saa üle kanda elustiilisoovituseks ehk kindlasti ei hakata inimestele soovitama püsipaastule asumist. Paljud meist sellega üldse hakkama saaks?

Küll käib usin uurimistöö nähtuse toimemehhanismide selgeks tegemiseks, et siis selle abil välja töötada ravimeid või raviviise, mille abil oleks võimalik vananemist ja sellega seotud haigusi edasi lükata.

Allikas: Postimees.ee

ave-nahkur-68832075

Ave Nahkur Foto: Martin Dremljuga

Pea käib ringi, silme eest veab mustaks, konnad krooksuvad ergutusi ja kilod tõesti kaovad. Ave Nahkur pidas paastulaagris päevikut.

Eesti ilmselt kuulsaim nüüdisaegne naivistlik kunstnik ja kohvikupidaja Ave Nahkur, keda avalikkus tunneb peamiselt „Meie küla eitede” sarja järgi, käis koos tütrega paastulaagris. Kogemus oli tähelepanuväärne ja tulemus võimas.

Proloog

Otsust, et tuleme dr Trofimova Looduse spaasse paastuma, mõjutas meie tervislik seisund. Tunnen ennast kohutavalt: olen väsinud, aju ei toimi, selg valutab pidevalt jne. Peale selle krooniline kõhukinnisus. Ergutan end kohvi ja koogiga, nädalalõppudel kärakaga. Sporti pole eluaeg teha tahtnud, kõnnin lihtsalt veidi metsas ja suhtlen puudega. Tütrel on nahahaigus nimega multiformne erüteem, mis on väga haruldane ja keegi ei tea, millest see tuleb. Tal oleks nagu korra kuus tuulerõuged ja ta on selle üle väga kurb. Nii et oleme mõlemad masendavas seisundis ja loodame paastu abiga inimesteks saada. Loodame ka kaalukaotuse abiga oma väljanägemist parandada. Mina olen 52-aastane ja tütar Eva (keda ma hellitavalt Nodzuks nimetan) on 28-aastane.

Esimene päev

Mured algavad kohe, kui kohale jõuame. Oleme kogemata valel kuupäeval tulnud, peaksime kohal olema alles kolme päeva pärast! Aga õnneks ei aeta meid koju tagasi, vaid võetakse vastu. Dr Trofimova määrab meid kolmeks päevaks dieedile. Tahtsime ju kohe vee peale jääda, oleme valmis võililli ja muru sööma. Aga sööme hoopis püreesuppi. Iga kahe tunni tagant saame pisikese ampsu (porgandisalat, hiljem tatar petiga). Ammu pole nii palju söönud. Saame ka lahtistavat sennateed, mis hakkab üsna kohe tööle.

Teine päev

Hommikuks herkulopuder meega, teed saame nii palju, kui tahame (fenkolitee või kummelitee). Põrutame keppide abiga metsa. Teen esimest korda elus kepikõndi, täiesti hea on. Nodzul on pulsikell, mis ütleb, et kepikõnd on tõhusam kui muidu kõnd. Vahepalaks on banaan. Ennelõunat päevitame konnatiigi ääres (loigud on täis rohelisi konni, kes karjuvad meile: tublid olete!). Lõunaks saame juurvilja püreesuppi. See teeb kõhu nii täis, et virutame jälle tund aega kepikõndi. Silme eest läheb juba mustaks, viskan pingi peale pikali. Äkki märkan keset põldu suurt tamme. Hüppan tamme embusesse ja palun talt jõudu. Seda ma ka saan, kuhjaga! Tammeonu abiga suudan ka õhtul tund aega kepikõndi teha. Kilod lendavad koos higise auruga kaunisse Tartumaa lehtmetsa.

Kolmas päev, õues 26 kraadi sooja

Hommikul tuleb suust väga halba haisu, mürgid on vist liikuma hakanud. Suud tuleb loputada õliga, nii et see läheb vahtu (õli, mitte suu!). Siis teeme hommikujoogat, Nodzu teeb telefoni abiga mingit kõhulihase treeningut, sest tal on kõhupeki mure. Täna sööme ainult petti – pakk petti tuleb viie söögikorra vahel ära jagada. Hommikune pett teeb kõhu jube täis. Lebame oimetuna. Siis haarame kepid ja kihutame metsa, anname kerele tuld. On erakordselt soe ilm, mets on nagu džungel. Linnud kisendavad, maa aurab, teod pauguvad jalge all. Lõunaks pett ja vesi. Pärast päevitame ja tegeleme loomingulise tööga, konnakontserdi saatel tiigi ääres. Õhtul veel viis kilomeetrit kepikõndi.

Neljas päev, õues 32 kraadi sooja

Hommikul arsti juures selgub, et oleme mõlemad dieediga kaotanud kaks kilo! Meile tulevad uued toanaabrid Olga ja Julia. Olga on Narvast, kaalub 64 kg ja tahab alla võtta, on päris pekine teine. Julia on väga peenike, vist on siin mingil muul põhjusel. Saame massaaži, mis on väga mõnus, ja joome mõrusoolavett, mis peaks sooled tühjaks tegema. Pea käib rohkem ringi kui muidu, sest joome ainult vett. Päevitada enam ei lubata, sest see pidi halvasti mõjuma. Lähme õhtupoole kepikõnnile. See on kohutav pingutus: on metsikult palav, kere tohutult nõrk ja pidevalt tahab sitt püksi tulla. Komberdame keppide najal metsani, kus hakkavad rajad, ja viskume pingile pikali. Õnneks on keegi tark inimene teinud siia parajalt pika puupingi. Lebame mõlemad pingil ja lõõtsutame nagu hundikoerad. Lõpuks komberdame oma raja läbi, keeled väljas. Keel muide on kuivanud karedaks kaltsuks, millega võiks puitu lihvida. Käin umbes viis korda päevas põõsas end kergendamas. Tuleb kena roheline vesi, sobib loodusesse. Konnad hõikavad tiigist: „Pidage vastu!” Oleme nii väsinud, et sauna ja basseini ei jaksagi minna. Nodzu vaatab telefonist tordipilte ja ta suu vist natuke lekib, sest padi on igatahes märg. Ta räägib pidevalt toidust.

Viies päev, 29 kraadi

Magasin kehvasti, sest alaseljavalu oli päris tugev. Iga õhtu läheb hullemaks – see tähendab, et soolad hakkavad ristluudest eralduma. Asi seegi! Kell pool seitse hommikul klistiir ja kell kaheksa õpetatakse hingamist. Võimleme ja teeme kepikõndi, toss on suht väljas. Kell üheksa on arstlik läbivaatus, kaal on juba 59 kg! Oleme mõlemad kaotanud ühe ööpäevaga 900 g! Võtame tilga mett ja kosutavat raviteed. Tunne läheb paremaks. Kobin ööseks põrandale magama, et seljal parem oleks.
Massaaž on mõnus, siis tuleb vesivõimlemine basseinis (31-kraadine vesi) ja saun. Ma teen saunas endale liiga, sest jube halb hakkab. Laman oimetuna õues pingil ja keeldun üles tõusmast. Sellise kuumaga on saun ilmne liialdus. Nodzu oli soolikate sügavpuhastusel, aga tal polnud sealt midagi huvitavat välja tulnud. Ma lootsin näha näiteks suurt ussi, mille purgiga kaasa saab. Kuumus tahab ajud välja pressida, pea kisub valutama, hingata on raske. Selg ei valuta enam nii hullusti, aga jalg kisub krampi. Arvasin, et saan insuldi.

Kuues päev, 21 kraadi

Nägin nii absurdset ununägu, et sellest saaks hea filmi. Tavaelus nii hullu ei näe! Kirjanikele kuluks paastumine ära, tuleks midagi uut ja huvitavat. Täna on aga tõeline nõrkus ja selline tunne, et kogu keha laguneb laiali. Energia on täiesti otsas. Olen tähele pannud, et ka teised ei istu, vaid kas lamavad või kõnnivad. Pea on nii uimane, et ei suuda istuda. Olen une ja ärkveloleku vahelises seisundis, seda kutsutakse alfa-staadiumiks. Avanevad universumi väravad. Või ei avane. Käisin seljavenituspingil, see tegi head. Nodzu kaotas soolikapuhastusel ühe kilo, nii et ta juhib kaalukaotusvõistlust. Küll ma talle järele tõmban! Loodan, et mul tuleb rohkem kraami välja. Ehk midagi väärtuslikku, või mõni ammu kadunud ese. Nägime fotodelt, mis inimeste soolestikust välja on tulnud, oli päris muljetavaldav. Õhtul ei saa und, sest jalad ja kogu keha on nii närviline, et tuleb minna kuuma duši alla. Lõpuks vajun unne, mis kestab ainult neli tundi. Olen tõeline närvipundar. Nodzul on täna õhtul väga paha olla. On ainult voodis ja oigab.

Seitsmes päev, 23 kraadi

Hommikul arsti juures kaaludes selgub, et olen kaotanud ainult 700 g. Soolikatest ei tule midagi huvitavat välja. Olen pettunud. Ikka on õudne nõrkus. Kepikõndida enam ei jaksa, jalutame niisama. Vahepeal viskame pingile pikali. Nodzul on ikka väga halb olla. Üritab metsas oksendada. Mul on juba veidi parem. Räägime ainult toitudest. Mõlemad jalad kisuvad krampi. Saan üldmassaaži, see teeb head. Masseerija Tiia on juba minu sõbranna, arutame temaga kõik maailma asjad läbi. Vesivõimlemine väsitas nii ära, et magasin nagu laip. Nodzu tegi toidutalumatuse proovi, dr Trofimova soovitas.
Täna saime kompotti! Küll oli hea! Loomulikult oli see puuviljadeta – rosinakeeduvesi. Nodzul hakkas õhtul parem, energia hakkab vist tagasi tulema. Tahaks õudselt koju. Magan nagu kott ja unenägusid ei näe.

Kaheksas päev, 28 kraadi

Oo jess! Täna saame koju! Energia on ka päris hea, seega organism on läinud üle sisemisele toitumisele ehk sööb ära kõik halvad rakud, kolesterooli jne. Kaal on juba vähem langenud, ainult 200 g. Nodzu juhib ikka ühe kiloga. Tal on täna hea olla. Eluvaim tuli tagasi! Nodzu proov ütles, et ta ei tohi süüa teraviljatooteid, kartulit ja kohvi. Aga piimatooteid võib! Nii et joob piima kohvita. Kappame sõbranna Anu auto peale ja varsti loksume rongiga Tallinna poole. Oleme eluga pääsenud! Nodzu on kaotanud kaalus seitse kilo, mina umbes kuus. Oleme teotahet täis ja üritame hakata paastust välja tulema. See peaks kestma ka umbes nädala. Esimestel päevadel saame juua ainult ühe paki petti, kolmandal päeval sööme putru, neljandal puuvilja ja toorest juurvilja. Hea energia pidi tulema just siis, kui sööma hakkad. Oleme põnevil.

Epiloog

Kodus on väga tore. Energia on hea, kui olen üksi ja saan omaette tegutseda. Juhul kui on palju rahvast ümber, läheb toss välja. Suhelda on raske, sest tavakodanikega samale tasemele saada on võimatu. Paastuja ei saa aru, mida inimkond iga päev sööb ja joob ning miks kõik jauravad mingitel suvalistel teemadel. Paastuja elab omas mullis ja oma reeglite järgi. Eriti nõmedad on alkoholi joonud isikud. Sa tunned tema suust tulevat haisu ja näed tema udust silmavaadet. Neile kõigile peaks otsekohe ampulli paigaldama! Kahju, et pilguga ei saa ampulli naha vahele pista.
Suu toiduga taastutvustamine on nii tore. Soolane on tõesti soolane ja hapu kohe tulihapu. Nägu ja kael ei ole enam ühejämedused ja ammu ununenud püksid lähevad jälle jalga. Kui ainult saaks seda õndsat olekut kauem säilitada!

Allikas: epl.delfi.ee

HealthKõhugaasid, halb hingeõhk, liighigistamine, lehkavad jalad ja mitmed teised nähtused seavad paljusid mehepoegi alatasa piinlikesse olukordadesse. Aga mis on nende hädade taga ja kuidas neist pääseda?

Mehed on juba kord sellised, et ei taha „tühistena“ näivate asjadega arstide lävepakke kulutada. Sest üks õige mees on ju ometi tugev ja kõiketaluv inimeseloom. Tegelikkuses on mõnedki piinlikke olukordi tekitavad terviseprobleemid arsti abiga kergesti ületatavad, teisalt aga võivad mõnedki sümptomid viidata tõsisematele terviseprobleemidele.

Kui kõhugaasid möllavad

Kes küll poleks kogenud olukorda, kus kõhutuul tahab vägisi valla pääseda just siis, kui ei tohiks, ja seal, kus seda kõige vähem vaja oleks? Ehkki vanasõna ütleb, et „terve mees, kes tagant köhib“, võib tegemist olla hoopis probleemidega soolestikus.

Tartu Biokliiniku dietoloog, sisehaiguste arst Natalia Trofimova räägib, et kõhugaasid saavad alguse olukorrast, kui toit, mida magu ei suuda lõpuni omastada, liigub edasi peensoolde, kus sapi ja fermentide abil peaks algama toidujääkide lõhustamine: „Kui aga lõhustamine ei õnnestu, tekivad käärimine ning selle tulemusel vaheproduktid, nagu gaasid, mürkained ja alkohoolsed ained metanool ja etanool. Gaasid tekitavad täiskõhutunde ning metanool annab kõhutuulele halva lõhna. Osad vaheproduktid pääsevad organismist välja, aga osad imenduvad verre ja  jõuavad hoopis maksa. Ning kui maksa tabab sel teel sagedane ülekoormus, saab maks kahjustada.“

Doktor Trofimova soovitab häirivate kõhugaaside korral välja selgitada, kas need tekivad organismile ebasobiva toidu või seedeelundite põletikulise seisundi tõttu. Kui esimesel juhul on abi toidutalumatuse testist ja seejärel targalt koostatud menüüst, siis teisel juhul võib probleem peituda kroonilises bakteriaalses infektsioonis. Ning siis ei ole pääsu visiitidest arsti juurde ja apteeki. „Põletikulised protsessid vajavad ravi, kuid näiteks vähktõvele kõhugaasid siiski ei viita,“ rahustab Natalia Trofimova.

Kõht lahti, kõht kinni

Kõhugaasidest kaugeltki mitte vähem piinlikke situatsioone võib tekitada krooniline kõhulahtisuse sündroom, mis sunnib WC-sse tormama ka keset kõige tähtsamaid asjatoimetusi, nagu näiteks oluline ärikohtumine. „Ka siin võib põhjus peituda toidutalumatuses või seedeelundkonna põletikulises seisundis,“ selgitab dr. Trofimova.

Kõhulahtisusega vaat et sama piinarikkaks võib osutuda ka kõhukinnisus, mis võib tuleneda toidutalumatusest või sapipõieprobleemidest.

„Sapp seedib rasva ja kui sappi ei ole piisavalt, jäävad rasvad seedimata ning võibki tekkida kõhukinnisus,“ räägib Natalia Trofimova.

Ent dr Trofimova sõnul võivad kõhuhädad osutada ka väga tõsistele tõbedele, nagu näiteks kasvajad. Seepärast soovitab ta mure korral kindlasti perearsti poole pöörduda. Kui aga väljaheidetes peaks leiduma verd, on arsti poole pöördumine lausa kohustuslik.

Miks tekib halb hingeõhk?

Üks enim piinlikkust tekitavaid probleeme on halb hingeõhk. Nätsu või petersellilehe närimine annab vaid ajutise efekti ja mis peamine – ei likvideeri probleemi põhjust. Halb hingeõhk võib tekkida kroonilisest mandli- või põsekoopapõletikust, aga ka probleemidest maos, näiteks mao ülihappesusest. Oluline punkt halva hingeõhu levikul asub mao ja söögitoru vahel. „Mao ja söögitoru vahel asub inimesel lukk,“ selgitab Natalia Trofimova. „Kui inimesel tekib refluks ehk toidu tagasivool maost söögitorusse, avaldub see ebameeldiva hingeõhuna. Kümnest juhust kaheksal on aga põhjus inimese ülekaalulisus. Lukk lihtsalt ei lähe kinni, kuna kõhurasvad suruvad diafragmat – vaheseina kõhukoopa ja rindkere vahel – ülespoole, mis omakorda soodustab refluksi. Toit aga juba seedub, ning sellega seotud protsess paiskab suu kaudu välja ebameeldivat lõhna.“

Refluksi vastu aitab kehakaalu vähendamine dieedi teel, aga seda mitte suvalise toitumisnõustaja, vaid arsti ja toidutalumatuse testi abil. „Toitumisnõustaja ei pruugi süveneda konkreetse inimese sümptomitesse ja võib soovitada näiteks toortoidudieeti ka siis, kui see tegelikult ei sobi. Sest kui maos on põletik, annab toortoit hoopis vastupidise efekti.“

Refluksiga võib kaasneda ka pidev happesus söögitorus ning sellest tulenevad haavandid. Lisaks kahjustab söögitoru kaudu suhu jõudev happesus ka hambaid.

Halb hingeõhk pärineb sageli ka põletikulistest igemetest ja katkistest hammastest. Põhjus number üks on siin kahtlemata igemeprobleemid ehk parodontiit. Selle haiguse ravimiseks peaks pöörduma hambaarsti poole, kes eemaldab hambakivi kas ultraheliga või käsiinstrumentidega. Hambakivi ärahoidmiseks peaks igapäevaselt kasutama elektrilist hambaharja ning kindlasti ka hambaniiti.

Kui jalad lehkavad

„Jube juust“ ehk jalataldade ja varbavahede higistamine ning sellest tulenev lehk on nuhtluseks paljudele mehepoegadele ja neid ümbritsevatele inimestele – töökaaslastele ja pereliikmetele. Halba jalgade lõhna võib kõige sagedamini põhjustada normaalne/liigne higistamine või bakteriaalne või seeninfektsioon. „Higi ise ei haise, vaid lõhn tekib bakterite ja higi koosmõjul. Nii bakterite vohamist kui higi eritumist soodustab omakorda niiske keskkond jalanõude sees,“ selgitab Viimsi Fertilitase erakliiniku dermatoloog Elo Kuum. „Peske iga päev jalgu, eelistatult antibakteriaalse seebiga. Samas ärge unustage, et liigne, eriti lõhnastatud ja antibakteriaalsete seepide kasutamine võib põhjustada nahaärritust,“ soovitab Kuum. „Hõõruge taldu korralikult, kuna haisu tekitavad bakterid elavad hästi n-ö paksudes tallanahkades. Pärast pesemist kuivatage korralikult jalad ja varbavahed, kuna mikroorganismid paljunevad edukalt just niiskuses. Kerge higistamise korral võite seejärel panna varvaste vahele ja taldadele väheselt talgipulbrit, mis imab higi.“

Lisaks soovitab Elo Kuum jalgu õhutada ning käia paljajalu nii palju kui võimalik, kanda puuvillasest või muust imavast materialist sokke ja vahetada neid võimalikult sageli, näiteks kaks korda päevas. Jalanõude osas tasub eelistada „hingavaid“, näiteks nahast jalanõusid, mida oleks mõistlik iga päev vahetada ja lasta tuulutada vähemalt 24 tundi pärast kasutamist. Tajutava lõhnaga jalanõud aga tuleks võimaluse korral ära visata.

Abi saab mõistagi ka apteegist. Käsimüügivahenditest soovitab Elo Kuum 5% bensoüülperoksiidi või 10% geeli, mis vähendab baktereid. Samuti antibakteriaalse toimega salve või kreeme. Jalgade igapäevane 20–30minutiline leotamine jahedamas kanges musta tee vannis (tee sisaldab tanniinhapet) aitab samuti vähendada higistamist ja lõhna. Alternatiivina teevannidele võib jalgu leotada lahuses, milles on üks osa äädikat ja kaks osa vett. Kui jalgade halb lõhn ei kao nende meetmete abil kolme-nelja nädalaga või kui nahal esineb nahamuutusi, tuleb pöörduda nahaarsti poole.

Piinlik liighigistamine

Piinlikke olukordi tekitab ka liighigistamine, milleks peetakse higistamist suuremal määral, kui on vajalik normaalseks keha jahutamiseks. „Kindlat piiri normaalse ja liigse higistamise vahele ei olegi tõmmatud, kuid võib öelda, et kui higistamine hakkab segama inimese igapäevaelu, on tõenäoliselt tegemist liighigistamisega,“ räägib dermatoloog Elo Kuum.

Primaarse ja paikse higistamise (kaenlaalused, peopesad, tallad) ravi saab alustada apteegis müüdavate tugevamate antiperspirantidega, kuid kui liigne ja/või üle keha higistamine tekib äkitselt või öösiti, tuleks pöörduda arsti poole võimaliku alloleva haigusliku põhjuse väljaselgitamiseks. Samuti tuleb vajadusel tegeleda mitmete higistamisega kaasuvate tüsistustega, näiteks bakteriaalsed ja seeninfektsioonid. Ravivariandid ulatuvad antiperspirantidest botuliintoksiini ehk Botoxi ning kirurgiliste protseduurideni.

Higistamise ja kehalõhna vähendamiseks tuleks kindlasti iga päev käia vannis või duši all, eelistada naturaalsest materjalist riideid ja proovida võimalikult sageli lõõgastuda. See võib aidata kontrollida stressi, mis vallandab higistamise.

Ära pese liiga palju

Paljudele on tuttav olukord, kus nahk kipub ketendama või hakkab koledal kombel sügelema ja seda just siis, kui „pole vaja“. Põhja-Eesti Regionaalhaigla naha- ja suguhaiguste keskuse nahaarst dr Maigi Eisen ütleb, et selle sümptomi saladus võib peituda kuivas nahas, mis omakorda võib tuleneda liiga usinast pesemisest: „Paljud pesevad end küllaltki kuuma veega hommikul ja õhtul, lisaks pärast trenni või ujulaskäiku. See aga muudab naha liiga kuivaks.“ Dr Eisen lisab, et oluline on leida sobiv pesuvahend ning et paljukiidetud antibakteriaalsed või tugevalt lõhnastatud seebid ei pruugi olla seejuures parim valik. „Näiteks Safeguardi seepide ja geelide turuletulekuga kaasnesid järjekorrad meestearstide uste taga,“ toob doktor näite. „Sest kui mehed selle tootega oma genitaale pesema asusid, tabas paljusid murettekitav nahalööve.“

Dr. Eiseni sõnul toob mehi meestearsti juurde sageli ka enese ülipüüdlik pesemine pärast juhuslikku seksuaalkontakti. Meeste mure on küll mõistetav, ent liiga kõva küürimine võib lõppeda nahaärritusega.

Stress tekitab kõõma

Muredel ja stressil on oma seos ka kõõma ehk seborroilise nahapõletiku tekkega. „Kõõm on otseselt seotud psüühikaga – mida rohkem stressi, seda rohkem kõõma,“ ütleb dr. Eisen ja soovitab võitlust kõõmaga alustada elu üle järele mõtlemisest – et kas ikka on vaja asjade üle nõnda palju „põdeda“. Ent tõhusat abi kõõma vastu saab igaüks mõistagi ka apteegist.

Lõpetuseks jalaseen, paljude jaoks piinlik ja meid näiteks spaades, basseinides ja treeningsaalides varitsev tõbi. „Treeningsaalis käies võib saada seene näiteks võõrast võimlemismatti kasutades,“ ütleb dr. Eisen. Ta lisab, et ehkki jalaseen on ebameeldiv, on temast vabanemine ennekõike kättevõtmise asi. „Hea ja lihtne lahendus on siin käik perearsti juurde või apteeki.“

 

VÄLJAVÕTTED:
„Kui maos on põletik, annab toortoit hoopis vastupidise efekti.“

„Higi ise ei haise, vaid lõhn tekib bakterite ja higi koosmõjul.“

„Liigne pesemine muudab naha liiga kuivaks.“

Arhiiv

Rubriigid