TARTU, ESTONIA

radmin

Esimene hommik algab Looduses arstivisiidiga, mille käigus arst tutvustab paastujale kuuri ning koos koostatakse teraapia ajakava. Päris hea ülevaate keha olukorrast annab bioresonantsdiagnostika.

Tava massaaž valmistab hästi ette lihased, idamaine aga vabastab selgroo ja sidekoe pingest, venitab ja avab energeetilisi kanaleid. Vereringe- ja veenilaiendite probleemi korral soovitan kuiva CO2 vanni. Üks väga tõhus ja asendamatu ravi luustiku ja liigesehaiguste puhul on individuaalne vesiravi basseinis koos venitamisega. Eestis oleme selle meetodi esmakasutajad ja praegu teadaolevalt ka ainukesed.

Päeva jooksul tuleb pidevalt lonkshaaval juua toatemperatuuril või veidi soojemat vett 30–40 milliliitrit ühe kehakilogrammi kohta. Paastuja saab taimeteed, mida valmistame oma aia taimedest.

Igal hommikul kell 8 tehakse õues ühiseid hingamisharjutusi ja kui ilm lubab, valatakse jalad külma veega üle. Järgneb kepikõnd umbes 3 km. Päeva jooksul on tarvis värskes õhus liikuda 5–10 kilomeetrit. Kõnnitakse heas tempos – nii, et inimene ikka tunneb, et ta liigub. Mida rohkem õues kõnnite ja end muul moel liigutate, seda paremini te end paastumise ajal tunnete. 

Päevas on harilikult kavas mitu toetavat protseduuri, mille järel puhatakse vähemalt 15 minutit, mõne tervisehäire korral palju kauem. Kui massöör märkab tervisemuresid, suhtleb ta kindlasti arstiga. 

Õhtu on igale paastujale rahulik omaette olemise aeg. Mõnele patsiendile on see algul väga raske: kurdetakse igavust, ei harjuta üksi olemisega. Siiski on igal inimesel ka enda jaoks aega vaja – saab käia jalutamas, loodust nautimas ja lugeda. Meie väiksest raamatukogust saab valida raamatuid ja ajakirju, ent soovitame hoiduda sellistest harjumustest nagu raadio, teleri ja arvuti kasutamine. Rahulik hea muusika on kasulik.

Suur osa paastupäevast kulgeb igal paasturühma liikmel omas tempos. Aeg-ajalt kogunetakse ühisele võimlemisele või arsti loengule. Loengute eesmärk on aidata paastujal mõista, miks ta midagi paastudes teeb. Inimesed hakkavad mõtlema ka sellele, et tervis ei tule niisama.

Mõnes paastujate rühmas tekib nii hea omavaheline klapp, et juhuslikult kokku sattunud inimesed saavad nädala jooksul nii lähedasteks, et jäävad ka hiljem suhtlema. On inimesi, kes sätivad oma elu nii, et nad saaksid ka järgmine kord tulla paastuma koos. Paastukuurile tulnud inimestel on palju ühist, näiteks vaadetes tervisele.

Vahel sattub meile ka inimesi, kel pole aimugi, miks nad paastuvad. Mõni tütarlaps muretseb paari lisakilo pärast, kuid tegelikult oleks tal vaja õppida toituma ja füüsilist aktiivsust hindama. Üks naine mainis paastukuurile tuleku põhjusena aga mehe lubadust osta talle auto, kui ta võtab 5 kg alla. Sellised ajendid ei ole paastumiseks õiged.

Looduse paastukuuri kolm ravipõhimõtet on säästev dieet, organismi puhastamine ja koolitus. Säästev dieet on eelkõige puhkuse ja regeneratsiooni teenistuses. Puhastuse esmane eesmärk on kõrvaldada soolesaaste ja taastada seedetrakti enesepuhastusvõime. Harimise eesmärk on aidata paastujal jätkata kodus elustiili muutust. 

Suur hulk teisi abinõusid, nagu hommikuvõimlemine, veeprotseduurid, auru mähised, maksamähkimine, ravimtaimevannid, ravi massaaž, ujumine, matkamine jne, võib puhastusprotsesse toetada, kui need on oskuslikult kuuri lõimitud. Nende hulka kuulub aluselise puljongi, suppide ja aluse soolade kasutamine happeliste jääkainete väljauhtmiseks.

Minu paastu ja koormusvaba dieedi meetod võimaldab inimestel tugevdada tervist, normaliseerida kehakaalu, hoida ära paljusid tervisemuresid ning pidurdada juba tekkinud haiguste arengut. 

Käesolevas raamatus kirjeldan paastumisprotsessi üle kolmekümne-aastase paasturavi kogemuse põhjal. Nüüd, mil on avastatud looduse tervendav mõju ja tuntakse rahvameditsiini  sajanditepikkust kogemust, on tark ühendada loodusravi tänapäevase areneva meditsiiniga.

Tervel on palju soove, haigel ainult üks. Selle vanasõna järgi oleme seadnud Looduse biospaa paastukuuri eesmärgiks õpetada patsientidele ka tervislikku söömiskäitumist ja panna alus üldisele tervislikumale eluviisile kuuri järel. Paastuja saab koju kaasa hingamisharjutuste juhised, harjumuse iga päev võimelda ja olla füüsiliselt aktiivne. Anname nõu ka koduste protseduuride kohta, mida patsient saab ise oma organismi tugevdamiseks teha, nt sobib selleks Kneippi vesiravi.

Kui paastukuuri lõpetaja võtab meilt kaasa harjumuse juua rohkesti vett, on kuuri mõju intensiivsem ja püsivam. Oluline on seegi, et kuuriga astuti esimene väike samm teekonnal tervislikuma toitumis- ja eluviisi poole.

Et optimaalne toit on igaühe jaoks individuaalne, saab patsient diagnostika ja arsti kogemuste põhjal kaasa juhtnöörid talle kõige paremini sobiva toidu kohta. See tähendab kergesti 235 seeditavat, hästi talutavat ning bioloogiliselt võimalikult täisväärtuslikku toitu. Arsti nõuanded rajanevad põhinõudel, et inimene ei tohiks koormata oma seedeaparaati pidevate toitumisvigadega, millest tuntuimad on liiga kiire, halvasti mälutud ja vaevu süljega niisutatud toidu allakugistamine. Peale selle tuleks vältida liiga rikkalikku ja rasket sööki ülemäära tihti ja hilja õhtul.

Kui mu hulgiliigeste perioodilised valud kaheksa aastat tagasi välja kannatamatuks muutusid, otsustasin teha teoks oma esimese paastukuuri, mille kohta olin infot kogunud juba varem. Pärast oma esimest seitsmepäevast paastukuuri ja sama pikka üleminekut tavatoitumisele olin otsekui seitsmendas taevas. Valud liigestes olid taandunud. Mõte oli selge ja inspiratsiooni jagus paljude seni seisnud ettevõtmiste tarvis. Vastutusrikkast ametikohast hoolimata jagus mul energiat hiliste õhtutundideni. Unevajadus oli vähenenud ja keerulised situatsioonid ei tekitanud stressi. Boonusena oli langenud kehakaal. Ja kui muu hulgas võis jälle kohvi juua, ei meeldinudki see mulle enam. Esimese paastumise järgsest ajast siiani joongi vaid rohelist teed. Mulle meeldib, et paastupäevad on väga tihedad ja algavad vara. Saad valida oma füüsilise koormuse mahtu ja erinevaid  protseduure.

Olen aastate jooksul ära proovinud peaaegu kõik pakutava, nii nagu olen käinud paastumas erinevatel aastaaegadel. Tänaseks on välja kujunenud eelistused, millal on mulle parem aeg füüsiliseks  ja vaimseks/hingeliseks puhastumiseks või missugused protseduurid on mulle sobivamad.

Vajan füüsilise koormuse ja protseduuride kõrval ka aega iseendaga olemiseks. Nii eelistan paastukuuril teha ligi kümnekilomeetriseid kõndimisi päevas üksi, et lihtsalt olla või mõelda. Väldin paastu ajal ägedaid ja raskeid maailmaparanduslikke arutelusid, mis üldjoontes on ka õnnestunud. Need jäägu paastujärgsesse aega, mil pea selge ja vaim kirgas. Nii tegid väidetavalt ka vanad kreeklased, kellel olnud paastumiseks vastavad templid, kus riigimehed käisid enne tähtsate otsuste tegemist.

Kuigi mõned skeptikud on kahelnud paastu heas mõjus või lausa hoiatanud selle tagajärgede eest, on päris paljudel minu lähedastel ja tuttavatel paastumise ühe- või mitmekordne positiivne  kogemus.

Motivatsiooniks on neil mitte niivõrd kaotatud kilod, kuivõrd üldine puhastumine, mida peegeldab rahu ja sära silmades. Olen paastumas käinud üle kümne korra, ikka selles ravikeskuses, mis asub Tartu lähedal Muri külas kunagises väikeses mõisas. Selle aja jooksul on see nii seest kui ka väljast väga palju muutunud. Aga kõige tähtsam, et usaldan seda professionaalset meeskonda eesotsas elukestva õppija dr Natalia Trofimovaga.

Paast kui ravimeetod ja elustiili osa on vaba ja väga isiklik valik. Mulle see sobib. Paast on mind toitnud ja kosutanud.

Tuleb silmas pidada, et ülalesitatud etapid on üldistus. Et iga inimene on eriline, tullakse ka ravipaastust läbi natuke erineval moel. Palju sõltub paastujast ja tema organismi reageerimisest  toimuvale, aga ka paastumiskeskkonnast ja kasutatud ravimeetoditest. Seepärast ongi hea teha pikem paast läbi kogenud paastuarsti järelevalve all, vähemalt esimestel kordadel, kuni õpitakse tundma oma keha reaktsioone. Hea reaktsiooniga inimesel väljenduvad kõik etapid ilmekalt ja õigel ajal ning sel juhul saab olla kindel ravipaastu tugevas tervistavas toimes.

Kui paastu etappidele osutavad nähud väljenduvad selgesti, ent hilinevad, või vastu pidi, on õigeaegsed, ent ilmnevad nõrgalt, on ravipaastu tervistav mõju nõrgem. See tähendab, et positiivsed tulemused ilmnevad oodatust aeglasemalt või on ebapüsivad. Mainitu puudutab eelkõige neid, kelle põhilised närviprotsessid on kas inertsed või üleliia liikuvad. Inertsus tähendab aeglust, depressiivset seisundit, aega, mil inimene ei soovi midagi teha.

Närviprotsesside liigse liikuvuse all mõeldakse aga ärevushäireid ja hüper aktiivsust. Kuna vegetatiivse närvisüsteemi töö on väga individuaalne, tuleb arvestada inimese omapära (vt sümpaatilise ja para sümpaatilise närvisüsteemi kohta lähemalt peatüki „Tervis ja selle vaenlased” alapeatükki „Energiast ida meditsiini järgi”, alajaotus „ Pärilikkuse energia ja elu jooksul lisanduv energia”).

Mõne paastuja puhul ei õnnestu kirjeldatud etappe kindlaks määrata, sest organismi reaktsioon paastumisele on väga nõrk. Seepärast kaasneb ravipaastuga nende puhul üksnes vähene ja lühiajaline tervistav mõju ning halvimal juhul ei ilmnegi oodatud tulemusi. Isegi kui paranemine ei teki kohe esimese paastu järel, tuleb jätkata paastumist korrapäraselt ka edaspidi, sest see aitab vegetatiivset närvisüsteemi tasakaalustada.

Uskumatu, kuidas arvutiprogrammil põhinev terviseuuring – bioresonantsdiagnostika – aitab tuvastada haiguste tagamaid isegi siis, kui tavameditsiin enam vastuseid ei leia!

Biokliinikus ja Loodus Biospas teeb bioresonantsdiagnostikat Dr. Natalia Trofimova, kes on hingelt pühendunud inimeste aitamisele ja tervise tagasi toomisele. “Nii palju, kui end mäletan, tahtsin saada arstiks – ravisin juba lapsena sugulasi,” naeratab tohter, kui kohtume intervjuuks tema töölaua taga.

20 aastat töötas ta tavameditsiinis, oli jaoskonna arst, osakonnajuhataja, arst-konsultant. Järjest enam adus, et inimese tervise kohta on vaja teada saada enamat. On vaja teada, miks konkreetsel inimesel tekib just konkreetne haigus.

“Tänapäeval on rohkesti erinevaid uuringuid ja meetodeid. Diagnoos pannakse tavaliselt kokku patsiendi kaebuseste, anamneesi ja uuringute tulemusena. Aga vahel on patsiendil uuringud ja proovid normis, kuid kaebused kestavad ikka edasi.”

Neid tervise väljakutseid, mis ei kajastu tavameditsiini proovide kaudu, saab mõõta bioresonantsdiagnostikaga. Diagnostika näitab ära organismi nõrgad kohad ning selle kaudu diagnoosib arst inimese haiguse põhjust paremini.

“Inimese vereproov on veel normis ning tavaarst ütleb, et kõik on normis, aga patsient küsib, et miks mul siis kõht valutab? Bioresonantsdiagnostika annab võimaluse teha patsiendi jaoks komplektne, individuaalne lähenemine teatud valule, teatud probleemile, millele muidu ei leita seletust,” selgitab Dr. Trofimova.

Ta tunneb bioresonantsdiagnostikat tehes sügavat missiooni tunnet. “Kui olen arst, siis kuidas teistmoodi! Inimene tuleb minu juurde, et abi saada. Ja abi saadakse, sest tullakse tagasi. Bioresonatsdiagniostika aitab inimese seisundi üle vaadata ning vastavalt sellele jätkan inimese jälgimist ja ambulatoorset ravi.”

Päris toredad on need Biokliiniku kliendid, kes käivadki aastas korra või kaks, öeldes siiralt ja südamest: “Doktor, ma usun teid, vaadake mind selle aparaadiga üle, siis elan rahulikult edasi ja tean, et tervis on korras!”

Mõnelegi annab bioresonantsdiagnostika tagasi rahuliku une, sest tervisest on pärast seda selgem pilt!

Kuidas diagnostika käib?

Dr. Trofimova: “Kui inimene tuleb terviseprobleemiga, siis uurin, mis kaebused ja probleem tal on. Kasutan bioresonantsdiagnostikat, et saada organite kohta vajalikku informatsiooni. Alustasin sellega väga ammu, kui õppisin hiina meditsiini.”

Hiina meditsiinis käib diagnostika meridiaanide kaudu. Igal meridiaanil on oma kontrollpunktid, mille abil inimest “lugeda” (samamoodi kasutatakse Ayurveda meditsiinis diagnoosimisel pulssi). Hiina meditsiini õppimise kaudu leidis Dr. Natalia Trofimova üles Dr. Reinhard Volli loodud diagnostika.

Dr. Reinhard Voll on arst-teadlane, bioresonantsseadme looja, kes hakkas kasutama hiina meridiaanide punkte ja avastas ise uusi punkte homöopaatia kaudu. Ta hakkas oma seadme abil mõõtma inimkeha oluliste punktide elektrilist takistust ja selle järgi diagnoosima tervislikku seisundit.

Dr. Trofimova: “Meie organismis on biovool, mis liigub kanalite kaudu. Mõõtes biovoolu teatud kontrollpunktis, saame teada, mis sagedusel organ töötab ja võime võrrelda seda normväärtustega.”

Palju kontrollpunkte leidub inimesel talla all ja kätes. Bioresonantsdiagnostikas paneb arst talla alla ja annab kätte elektroodid, peaelektroodid paigutab otsmikule. Kehal olevaid kontrollpunkte puudutab arst spetsiaalse anduriga.

“Impulssi, mis tuleb elektroodidest, inimene ise ei tunne – see on nii väike impulss ning selle kaudu saame mõõta punktide elektrisagedust, mis peegeldab organite funktsionaalset seisundit.”

Mõõtes läbi kontrollpunktid, lähevad andmed arvutiprogrammi. Seal on olemas normväärtused ehk andmed terve inimese kohta. Kui mõõdetud andmed jäävad normi, on patsiendi tervis korras.

Iga organil on oma normaalne sagedus – bioresonants ehk elektromagnetsagedus. Kui teatud tsoonides tekivad patogeensed elektromagnetsagedused, tähendab see, et selle tsooni organites tekib funktsionaalne häire. “Kui näiteks südamekanalis või kopsukanalis on sagedus, mis peaks olema normaalne, hoopis kõrgenenud või alanenud, siis selle järgi me saame ära hinnata, kas südame või kopsude töö on üle koormatud või alafunktsioonis,” selgitab Dr. Trofimova.

Üle vaadatakse kõik keha süsteemid

Bioresonantsdiagnostika annab ülevaate kogu keha funkstioneerimisest. Programm käib läbi kõik organismi süsteemid. Inimene saab selge pildi, kuidas töötab tema vereringe, kopsusüsteem, seedeorganid, hormonaalne süsteem, lihas-luukonna ja sidekoe süsteem, kuse- ja suguelundite süsteem, lümfisüsteem, ajusüsteem ja endokriinsüsteem. Lisaks näitab selgroolülide seisundit – kas on diskide vahel ladestusi või kõhredel kahjustusi.

Bioresonantsdiagnostika annab inimese probleemi kohta andmed, mida on vaja edasi vaadata. “Minule kui arstile on väga tähtis see, et ma saan antud meetodiga ära hinnata patsiendi organismi nõrgad kohad. Ja siis juba kokku viia arvutiprogrammi tulemused inimese probleemide ja kaebustega. Enamuses on asjad kokku läinud.”

Hiljuti käis bioresonantsdiagnostikas patsient, kes kaebas iiveldust, kõhugaase, mitte stabiilset väljaheidet ja oli selle käes vaevelnud juba kolm kuud. Dr. Trofimova: “Kui vaatasime tema uuringu tulemusi, selgus sapipõie talitlushäire. Saatsin ta täiendavalt ultraheliuuringule, mis näitas, et patsiendil on sapikivid.

Me muutsime patsiendi dieeti nii, et võtsime menüüst välja toiduained, mis soodustasid gaaside teket. Pärast toidutalumatuse testi tuli välja, et sealiha ja piimatoodet talle ei sobinud. Juba nädalase dieedi järel kaebused taandusid. Kohe ei pidanud operatsioonile minema. Hetkel jätkab dieetraviga.”

Juunis tuli vastuvõtule ülekaaluline noormees, kelle probleem olid mädased vistrikud. Vistrike sügamisest olid tekkinud sügavad haavad. Ta võitles juba aasta selle probleemiga.

Dr. Trofimova: “Diagnostika näitas probleemi seedetraktis ja tegu oli ka toidutalumatusega. Tehtud toidutalumatuse testi järgi hakkas patsient pidama dieeti, mille tulemusena lööve kehalt taandus. On ainult nahakahjustus sellest, mis oli enne olnud. Ootamatuks plussiks kaotas noormees selle ajaga ka kaalu.”

Vau – isegi aurat saab mõõta!

Tihti ei tea inimene oma haiguse tagamaid ja põhjused võivad olla erinevad. Näiteks tuleb patsient nahaprobleemiga, aga haiguse põhjus võib olla seedimises, hormonaalses süsteemis või hoopis närvisüsteemis. Diagnostika näitab õige suuna – mida teha ja kuhu edasi liikuda.

Või tuleb inimene väga tugevas depressioonis. “Me ei vaata konkreetselt  seratoniini taset veres, aga saame mõõta energeetilist seisundit,” toob Dr. Natalia Trofimova esile diagnostika huvitava nüansi. Energeetilise seisundi võib ära mõõta  aurogrammi abil – aurogramm on nagu pilt aurast.

Vanusest tulenevalt võib aura muutuda. Vanemal inimesel ei vibreeri organid sellise sagedusega nagu noorel inimesel. Mõnikord peegeldab aurogramm lihtsalt organite nõrkust. “Aurogrammi kaudu saame vaadata, kas organism vananeb vastavalt oma vanadusele või on tal vananemise koefitsent kiirem ja ta vananeb kiiremini,” selgitab Dr. Trofimova.

Inimese aura peegeldab organite funktsionaalset seisundit. Ühtegi sarnast aurat ei ole olemas. Ka ühe inimese aura on erinevatel aegade erinev – vahel on inimene rohkem ärritunud või halvasti maganud, see mõjutab aurat.

Vestlusest Dr. Trofimovaga saab veelgi kinnitust sellele, et inimese tervise erinevad tasandid on omavahel seotud – koos toimivad nii füüsiline kui psühhosomaatiline seisund, nii keha kui peenkeha aura. Ja seda üldseisundit saab uudistada just läbi bioresonantsdiagnostika!

Nüüd läheb organism sisemiselt toidult tagasi tavatoidule ja seda tehakse sujuvalt. Soola toidule ei lisata, ei tehta ka klistiiri. Paastu ajaks vähendatud füüsilist koormust tuleks suurendada järk-järgult. Bioloogilise seaduspärasuse järgi algab pärast igasugust pidurdust ja aeglustusprotsessi erutuse ja tõusuprotsess. Seda uurinud vene teadlane Ivan Pavlov väitis, et mida intensiivsem ja sügavam (teatud piirideni) on kurnatus, seda intensiivsem ja tugevam on taastumisprotsess. See selgitab taas ravipaastu positiivset toimet: nälgimisega luuakse organismis pidurdusseisund ning nälgimise lõpetamise järel algab intensiivne taastumine – uuenemisprotsess on tormiline.

Taastumine on äärmiselt vajalik osa paastukuurist, mida ei tohi alahinnata: see etapp peaks kestma sama kaua kui ilma toiduta veedetud aeg. Just selle perioodi ajal režiimi ja reeglite rikkumine põhjustab tüsistusi.

Taastumisel on kolm erinäolist etappi:

a) Asteeniline taastumine

Asteenilise taastumise periood kestab taastumisperioodi esimesest kolmanda päevani. Juba esimese tillukese toiduportsjoni (100–200 g hapu piima, putru või köögivilja) saamisele reageerib organism küllastustundega. Lühikese aja (umbes 20–30 minuti) järel tekib uus näljatunne, süveneb nõrkus ning meeleolu võib kõikuda. Esimesel kolmel taastumispäeval on väga oluline kindla toidu režiimi järgimine: süüa tuleb võrdsetes kogustes 5–6 korda päevas ning ühtegi toidukorda ei tohi vahele jätta.

Kui selja taga on üle viie päeva kestnud paast, tuleb sooletegevuse taastamiseks hakata kasutama probiootikume. Kõht hakkab üldjuhul läbi käima toitumise teisest-kolmandast päevast alates. Protsessi saab ergutada lahtistava taimetee joomise ja kõhu massaažiga. Pulss on taas kiirem, hingamine pindmisem ja sagedasem. Kehakaal langeb veel veidi, umbes 100–200 g ööpäevas. Tuleks jälgida ruumi temperatuuri ja õhuniiskust: palav ja kuiva õhuga ruum mõjub paastujale halvasti (paras ruumitemperatuur on kuni 21 kraadi).

Nagu paastumise ajal, tuleb ka nüüd liikuda rohkesti värskes õhus, aga raske füüsiline koormus veel ei sobi.

b) Intensiivne taastumine

Üldjuhul tunneb paastuja neljandast kuuenda taastumispäevani suuremat isu, vajades küllastumiseks rohkem toitu. Suurema isu periood kestab taastumisperioodi lõpuni. Taastub füüsiline jõud, kiiresti paraneb enesetunne ja tuju. Arteriaalne vererõhk normaliseerub, pulss muutub püsivaks ja kõht käib läbi normaalselt. 

Kogu paastuga kaotatud kaal võib tagasi tulla, kui paastupäevade järel minnakse otse üle sellisele menüüle ja ebaühtlasele päeva režiimile nagu enne paastukuuri.

c) Normaliseerumine

Isu väheneb taas mõõdukaks ning toit ei ole enam suurima huvi allikas. Meeleolu on rahulikum ja püsivam. Paastu järel kogeb inimene, et tema maitsemeel on muutunud ja teravnenud, ta tunneb toitude maitset paremini. Ta pole enam nõus sööma näiteks rämpstoitu, kaduda võib huvi suitsetamise, alkoholi, kohvi ja liigse alkoholi vastu.

Taas on sügis akna taga. Millest Te unistate jahedatelel sügispäevadel? Soojusest, mugavusest, sisemisest rahulolust ja muidugi tugevast tervisest, et võidelda saabuvate viirustega.

Kutsume Teid LOODUS BioSpasse – just selleks, et lõõgastuda, saada jõudu, läbida organismi puhastus (detox) ja keha talveks ette valmistada.

Boonusena kaotate liigsed kilod. Et tulemus oleks veel efektiivsem, meie poolt kingituseks raviprotseduurid!

Raviprotseduurid – kingitused

Kingitused 2019. aasta 7 päevaste puhastavate ja noorendavate ravipaastu, dieedi ja detoks kuuride ajal:

  • 02.10.2019 – 08.10.2019 Dr N Trofimova bioresonantsdiagnostika ja konsultatsioon
  • 12.10.2019 – 18.10.2019 Bishofit soola ravivanni kuur (3х)
  • 21.10.2019 – 27.10.2019 jalgade lõdvestav massaaž (3х)
  • 02.11.2019 – 08.11.2019 parafiiniravi kätele või jalgadele (3х)
  • 13.11.2019 – 19.11.2019 ürdivann hüdromassažiga (3х)
  • 23.11.2019 – 29.11.2019 Dr N Trofimova bioresonantsdiagnostika ja konsultatsioon
  • 04.12.2019 – 10.12.2019 jalgade lõdvestav massaaž (3х)
  • 14.12.2019 – 20.12.2019 parafiiniravi kätele ja jalgadele (3х)

Ärge jätke kasutamata võimalust enda eest hoolitsemiseks ja registreeruge kohe, sest kohtade arv on piiratud!
* Kinkeravi 7-päevase programmiga.

BRONEERI OMALE AEG SIIN

Nüüd hakatakse loendama paastupäevi ning loobutakse ajutiselt välisest toidust, et organism saaks üle minna sisemisele toidule. Perioodi kestus määratakse koos arstiga kindlaks individuaalselt: see võib ulatuda paarist päevast kuni 28 päevani. Alati tuleb enne paastuma asumist otsustada, kui pikk paast on kavas, ja patsiendil peab olema õigus selle üle koos arstiga otsustada.

Harilikult läbivad paastujad koormusvaba perioodi hästi ning juba teisel-kolmandal päeval kaob häiriv näljatunne. Kui see püsib kauem, aitab korralik päeva režiim: paastuja jalutab värskes õhus ning tegeleb meditatsiooni ja joogaga. Kogemus näitab, et kõige paremini suudab mõtteid toidult eemale juhtida nn tööteraapia. Meil Looduse biospaas paastukuuril olijad küsivad ikka aeg-ajalt maja ümber aias tööd (et näiteks lehti riisuda või peenraid rohida).

Koormusvaba periood jaguneb omakorda kolmeks etapiks, mille ajaline kestus ja intensiivsus sõltuvad nii paastu pikkusest, kui ka inimesest.

a) Toiduärritus

Toiduärrituse etapp võib kesta ühest päevast kuni kolme päevani sõltuvalt nii patsiendi organismist kui ka paastumiskeskkonnast ja toetavatest meetmetest või nende puudumisest. Tähtis on kohe alguses alustada kindla režiimiga ja toetada paastu selliste protseduuridega nagu ravivõimlemine, jalutamine värskes õhus, massaaž, mähised, saun ja soolepuhastus. Osa Looduse biospaasse paastukuurile tulnud patsiente imestab, miks me alustame juba saabumispäeval protseduuridega, ent see on paastu edukaks kulgemiseks väga vajalik.

Sel perioodil ärritab toidu nägemine ja lõhn, nagu ka toidust rääkimine ja isegi toidunõude klõbina kuulmine. See paneb sülje voolama, kõhu korisema, tekib tunne, et kõht on selgroo küljes kinni jne. Halveneda võib ka uni, ärrituvus suureneb ja tuju võib olla halb, võib tekkida peavalu. Mida vähem paastukuuriks valmistuti, seda raskemaks kujuneb see etapp. Nähud võivad hirmutada ja mõjutada inimest paastu katkestama, aga seda ei tohiks mingil juhul teha, välja arvatud juhul, kui sümptomid on tõsised ja arstiga katkestamine kokku lepitakse. Sel juhul tuleb minna üle leebemale paastuliigile, näiteks osalisele paastule. 

Kehakaal langeb sel perioodil kiiresti (kuni 1 kg ööpäevas), ent janu eriti ei ole. Pulss kiireneb veidi, samal ajal kui arteriaalne vererõhk ei muutu. Veel võib muutuda maitsemeel, näiteks puhas vesi võib ootamatult tunduda magus või kibe. Samamoodi kasvab lõhnatundlikkus.

b) Atsidoos

Atsidoosi (happemürgistuse) etapp algab vahemikus teisest viienda paastupäevani ning lõppeb vastavalt kuuendal kuni kümnendal päeval. Kui paastu alguses on tehtud korralikult soolepuhastust, siis see ennetab tugeva kriisi teket. Allpool kirjeldatud kriisi sümptomid ei avaldu kõigil paastujatel ega äärmuslikult.

Süsivesikute põletamise järel hakkab organism kasutama energiaallikana rasvu ja väheväärtuslikke valke, mille käigus tekivad ja kuhjuvad nende ainete lõhustamise vaheproduktid – ketokehad. Põhiline rasvade laguaine on atsetoon, mis annabki etapile nime. Ringlev veri muutub happeliseks ja tekib atsidootiline kriis. Keskmiselt alates kolmandast paastupäevast näljatunne väheneb või kaob täiesti ning janu suureneb. Näljatunne kaob kõige kiiremini veepaastu tehes. Osalise paastu ajal ei ole organism sunnitud minema sisemisele toidule üle nii kiiresti ning see etapp võib koos oma sümptomitega kesta natuke kauem.

Ainevahetus aeglustub: vererõhk langeb tasapisi, pulss aeglustub, hingamine muutub sügavamaks ja harvemaks, sest organism kulutab energiat ökonoomsemalt. Kehakaal ei alane enam nii  kiiresti kui esimestel päevadel, vähenedes nüüd stabiilselt 300–500 g ööpäevas. Soolestik töötab edasi hoolimata toidu puudumisest.

Jälgida tuleb uriini värvi, lõhna ja hulka. Hägune uriin viitab jääkainete väljutamisele organismist, mis on paastu ajal loomulik.

Tarbitud vedelikust tuleb uriinina välja ligikaudu pool; kui tuleb vähem, siis see näitab, et organism oli kuiv, esineb palju mürkaineid või on neerude funktsioon nõrgenenud.

Nahk on selles etapis kuiv ja kahvatu, nagu ka huuled ja keel. Keelele tekib teisel-kolmandal päeval valge või hallikas katt, hammastele lima ning suust võib tulla atsetooni lõhna. Lisaks hammastele tuleb ka suud korrapäraselt puhastada. Juba esimesest-teisest paastupäevast on hea loputada igal hommikul suud õliga. Mõnikord, eriti hommikuti, võib paastujal pea valutada või ringi käia, tekkida iiveldus- või nõrkustunne.

Keelekatt

Normaalne keel peab olema niiske ja läikiv. Ka tervel inimesel võib olla keelel natuke kattu, sel juhul on katt õhuke, valge ja läbipaistev. Hommikuti on katt paksem. Paastu ajal enamasti katt pakseneb, sest ka sedakaudu väljuvad organismist mürkained. Paastukuuri ajal vaatab arst igal hommikul paastuja keele üle ning seejärel on hea keelt spetsiaalse harjakesega puhastada.

Joonisel 7 on valgete laikudena kujutatud katu tekkimist. Hiina meditsiinile tuginedes saab keelepiirkonna alusel teha järeldusi siseorganite töö kohta. Arst näeb keelelt ära ka selle, kas paastuja on joonud piisavalt vett – keele kuivus osutab organismi vähesele niiskusele. Ka see, kui paastumise ajal ei teki üldse keelekattu, näitab, et organism on energeetiliselt liiga nõrk ja kuiv ning inimene peab rohkem jooma.

Kui keelekatt on paks ja limane, on organismi tekkinud liiga palju lima. Liiga märg ja läikiv katt osutab aga kehasse kogunenud liigsele vedelikule, mis võib põhjustada turseid. Ka keele mõlemal küljel olevad hambajäljed on seotud limaga, aga need võivad viidata ka mõne ensüümi puudusele. See näitab, et inimesel võib olla raskusi nii toidu omastamise kui ka seedimisega, mistõttu tuleb loobuda näiteks gaase ja lima tekitavast toortoidust.

Kollane katt on harilikult seotud sapierituse häirega ja valge katt mao limaskesta häiretega.

c) Tasakaalustumine

Selja taha jäetud atsidoosietapi sümptomid taanduvad ja füüsiline seisund hakkab muutuma küllalt kiiresti, sageli ühe päeva või ka paari tunni jooksul. Ka psüühiline seisund paraneb  märgatavalt, nõrkustunne leevendub või kaob täiesti ning paastuja tunneb end taas reipa ja heatujulisena. Mõnikord väljendub tasakaalustumisetapp lainetena, kusjuures hea enesetunde hetked on alguses lühikesed ning pikenevad aja jooksul, jäädes lõpuks püsima. Keel hakkab katust puhastuma, jume muutub paremaks, südametoonid muutuvad selgemaks ja pulss aeglustub.

Selles etapis väheneb kaal väga vähe, umbes 100–200 g ööpäevas.

Etapi kestus on väga individuaalne, kuid selle lõpuks saab tavaliselt pidada nn hundiisu tekkimist. Uni võib taas veidi halveneda ja paljudel võivad tekkida unenäod, mille peategelasteks on maitsvad toidud. Mõnel paastujal ilmneb kerge ärrituvus ja nõrkus, tõuseb veidi vererõhk ja kiireneb pulss. Need sümptomid on märguanne, et tuleb jälle sööma asuda.

Kui paastuda kuni kolm päeva järjest, on tegu koormusvabade päevadega. Alates viiest päevast kestvat protsessi võime nimetada paastukuuriks. Mida kauem paastu kuur kestab, seda selgemini ilmnevad erinevad etapid.

Esimene etapp on ettevalmistusperiood, teine toidust loobumise etapp ja kolmas taastumisetapp. 

Ettevalmistusperiood

Hea, kui paastuja on tutvunud paastuteemalise kirjandusega ning tal on sellest algteadmised. Paastu ei tohi alustada vastu patsiendi tahtmist: inimene peab olema veendunud, et paastukuur on talle kasulik ja tervistav. Kui suruda paastukuuri peale ja patsient ei mõista selle vajalikkust, tekib organismis stress. Sellistes tingimustes ei täida paast oma eesmärki. Samamoodi ei soovita ma alustada paastu üleöö: täna otsustan ja homme alustan kuuri. Kõige suurem viga on süüa õhtul nii palju, kui mahub, ja alustada hommikul paastukuuri.

Ettevalmistusetapp, st häälestumine, peaks algama juba siis, kui inimene otsustab paastu kasuks. Sel perioodil määratakse paastu kestus vastavalt näidustustele, räägitakse patsiendile režiimist ja selgitatakse meetodi mõju – positiivsed emotsioonid tagavad parima tulemuse.

Kui ees on pikem paast kui paar päeva, peab ka ettevalmistusperiood olema pikem (kuni üks nädal). Neil päevadel on vaja loobuda ka harjumuspärastest mõnuainetest, milleks üldjuhul on maiustused, kohv ja must tee, alkohol ja suitsetamine. Kes ei ole paastu eel nimetatud soovitustest kinni pidanud, neil võivad paastudes tekkida sellised võõrutusnähud nagu äge tuim peavalu ja iiveldus.

Kui paastu eel – eriti esimest korda – tunneb patsient hirmu, seletab raviarst talle paastumise põhimõtteid. Patsient saab arstilt julgustust ka selles, et tungiva vajaduse korral saab paastu lõpetada varem. Kui seda tehakse arsti juhendamisel, ei too katkestamine kaasa kahjulikke mõjusid.

Paastueelne menüü

Kõige paremini sobib paastueelsesse menüüsse vähene ja kalorivaene toit. Sööge hommikul näiteks veidi müslit või putru, lõunaks väike portsjon juurvilja koos riisi või kartulitega, sobib ka lihata köögivilja supp, õhtuks lahjat kohu piima või köögiviljahautist. Kui olete teinud toidutalumatuse testi, järgige neid reegleid. Soovitan vähendada piimatoodete ja toortoidu osakaalu.  Viimasel õhtul enne paastu on kasulik võtta lahtistavat soola ja/või juua lahtistava toimega raviteed. Need soodustavad jääkainete väljumist, mis kuulub ettevalmistuse hulka.

Klistiir

Sõna klistiir tuleb kreeka keelest ja selle tüvi tähendab loputamist (klyzō ’loputan’). Klistiir on jämesoole mehaaniline puhastus sooja veega. See on lihtne protseduur, mida saab teha ka kodus. Parim aeg klistiiriks on paastu eelõhtul enne magamaminekut või esimese päeva hommikul pärast lahtisti võtmist. Apteegist saab osta klistiirikoti, mille maht on umbes 2 liitrit. Kott täidetakse 37-kraadise veega, enamasti on piisav kogus 1–1,5 liitrit. Kott riputatakse ühe meetri kõrgusele enda alakehast ning maha laotatakse suur käterätik või ühekordne voodilina. Protseduuri võib teha neljakäpukil näiteks vannitoas, kus on harilikult rohkem võimalusi veekott üles riputada. Võib ka külili lamada (eelistatud on parem külg) ja jalad kõverdada, aga tuleb  jälgida, et ülesriputatud veekoti ja päraku vahemaa on üks meeter. Kõigepealt viiakse klistiirivooliku õlitatud otsak pärakusse. Seejärel avatakse vooliku küljes olev klamber, mis on mõeldud veekoguse reguleerimiseks – vesi peaks voolama organismi aeglaselt.

Kui kogu vesi on soolestikku jõudnud, võetakse vooliku otsak pärakust välja, heidetakse pikali ja keeratakse end rahulikult ühelt küljelt teisele. Samal ajal on hea masseerida õrnade päripäeva liigutustega kõhtu. Klistiiri tegemisel peab olema kõhus hea soe tunne. Umbes viie minuti pärast tunnete vajadust minna tualetti ja tühjendada sool.

Kui inimesel on jämesoole funktsioonihäired (kõht on väga kinni või gaasiline), ei pruugi jämesool võtta kogu vedelikku korraga vastu ning juba esimese 200–300 ml järel võib tekkida kõhus kramp. Siis tuleb vedeliku soolde laskmine peatada, st panna vooliku küljes olev klamber kinni, ja masseerida kõhtu, kuni krambitunne leevendub, misjärel võib protseduuri jätkata. Kui vahepeal on tarvidus minna tualetti, tuleb seda teha. Mõnikord tuleb protseduur katkestada mitu korda, enne kui saab kogu vee organismi lasta. Iga järgmise klistiiri korraga läheb inimese sisse korraga rohkem vett. Protseduuri võib paastukuuri ajal teha kord päevas kuni kolm päeva järjest.

Tuleb jälgida, et vesi ei oleks jahe, sest see võib põhjustada kõhukrampe, kuum vesi võib aga kahjustada limaskesta. Vette võib lisada lahjat ravimtaimetõmmist. Selleks võtta 2 supilusikatäit kuivatatud droogi 0,5 liitri vee kohta, lasta 2–3 minutit tõmmata, kurnata ja lisada klistiirivette vahekorras 1,5 liitrit puhast vett ja 0,5 liitrit tõmmist. Sobivad ravimtaimed on kummel, saialill, aedliivatee, naistepuna, kuid tuleb olla ettevaatlik taime allergiaga. Et klistiir on kõige lihtsam jämesoole puhastuse viis ning paastu eel ja ajal on vaja soolestikku puhastada, sobib klistiiri jaoks kõige paremini tavaline vesi.

Ehkki klistiir on väga hea organismi puhastamise viis, ei tohi seda mingil juhul hakata pidevalt tegema, sest see kahjustaks soole limaskesta ja mikrofloorat. Protseduur kuulub esmajoones paastukuuri juurde või kui selleks on näidustus, tehakse seda arsti juhendamisel. See aitab ka sooleparasiitide vastu ning alandab kõrget palavikku (viimasel juhul olgu vee temperatuur veidi alla 37 kraadi).