TARTU, ESTONIA

radmin

Alkoholi süstemaatiline liigtarvitamine tekitab närvisüsteemi haigusliku seisundi, kahjustab närvisüsteemi, nõrgendab ajutegevust, vähendab suguvõimet, tekitab nägemishäireid, maksa- ja südamekahjustusi ning põhjustab enneaegset vananemist. 

Alkoholismiravi jaoks on tähtis, et patsient tahaks oma elustiili ise muuta ja sellest halvast harjumusest vabaneda. Selle näidustuse korral on paastumise peamine ülesanne taastada kogu organismi põhifunktsioonid, kõrvaldada haiguse tekke põhjused (näiteks elimineerida alkohol), mis on tihti seotud inimese vale elustiiliga. Paastukuuri ajal saab alkohoolik kogeda õiget elurütmi: tema päevakavasse kuuluvad vältimatult värskes õhus liikumine, sobiv toitumine, veeprotseduurid. Paastukuuri järel peaks patsient võtma uue päeva režiimi harjumuse endaga koju kaasa ja seda rangelt järgima.

Ravi käigus tuleb taastada patsiendi normaalne ainevahetus, aju normaalne tegevus ja vähendada mürkide koormust maksale. Raviks kombineeritakse paastumist psühhoteraapia meetodite ja füsioteraapiaga ( vesiravi, võimlemine). Juba nädala jooksul väheneb või kaob alkoholi sõltuvus täielikult.

Paastukuuri järel on tähtis alustada taastumist, mille ajal tuleks võimalikult vältida medikamente ning liha ja lihatooteid. Toit peab olema kergesti omastatav, järgitakse taime- piimatoodete dieeti, sest alkoholismi puhul on esmajoones häiritud kõhunäärme töö.

Kõige parem on teha toidutalumatuse test ja järgida selle tulemusi. Edaspidi on soovituslik teha üks koormusvaba päev nädalas. Nende ettekirjutuste järgijad on suutnud saavutada positiivseid tulemusi.

Teatud psüühiliste haiguste ravis on paastuga saavutatud rohkesti positiivseid tulemusi. Paastu järel on inimene erksam, tema mõtlemine teravam ning paljudel psüühikahäiretega inimestel kaovad psühhopatoloogilised nähud täielikult. Kes on kannatanud apaatia või depressiivse seisundi all, tunneb paastumise järel soovi lõpetada pooleliolevad tööd, sest paast annab elujõudu.
Inimese puhul, kelle töös on tähtis degusteerimine ja maitsemeelte teravana hoidmine, ergutab paast pea neid piirkondi, mis vastutavad maitse ja lõhna tundmise eest. Paastujad ütlevad, et nad
tunnevad ootamatult mitmesuguseid lõhnu ja maitseid, mida nad enne ei tundnud. Paast on niisiis üks närvisüsteemi aktiveerija.

Neuroos, depressioon

Depressioon kulgeb organismis lainetena: kord on parem, siis jälle halvem enesetunne. Paljudel Eesti inimestel tekib masendus eeskätt sügisel ja talvel, kui on pimedam aeg. See on seotud hormoonide (melatoniin, serotoniin) taseme kõikumisega. Kevadel põhjustab mürkainete kuhjumine organismis üldist mürgistust, mille tõttu võib tekkida krooniline väsimus ja nõrkus. Neid nähte seostatakse tavaliselt vitamiinipuudusega, kuid tegelikult oleks nii sügisel kui ka kevadel üldine meeleolu tänu paastule palju parem, sest selle põhiline roll on turgutada näärmete ja hormoonide tööd ning vabastada organism mürkainetest. 

Seepärast tasuks huupi vitamiinide neelamise asemel kõigepealt organismi paastuga puhastada. Siin peitub vastus küsimusele, miks on pikemad paastuperioodid olnud ajalooliselt enne jõule ja kevadel. Juba väga ammustel aegadel tunnetati intuitiivselt, et hea enesetunde säilitamiseks on vaja turgutada organismi just neil aegadel.

Paastukuuri täpse korraldamise jaoks on määrava tähtsusega kasvaja liik, arenemisjärk ja vorm (hea- või halvaloomuline). Koos paastuarstiga vaadatakse üle ka see, kuidas on kasvajat siiani püütud ravida, kui ammu ja kui kiiresti pärast eelmist ravi saab alustada paasturaviga.

Kasvajarakke tekib organismi pidevalt, aga üldjuhul hävitab organism need tänu tugevale immuunsüsteemile ise. Kui kaitsemehhanismid tõrguvad, tekib häire, kasvajarakud saavad kasvada ja paljuneda. Kasvajarakk vajab oma arenguks ja paljunemiseks toitu, eelkõige vere suhkrut, mida aitab rakkudesse viia insuliin. Seepärast on kõrgenenud veresuhkruga inimestel (diabeedihaigetel) suurem kasvajate tekke oht – nende jaoks on väga tähtis hoida veresuhkur normis.

Kasvajarakkude paljunemist ergutab ka kontrollimata toidulisandite ja vitamiinide söömine, sest need annavad muu hulgas elujõudu ka kasvajarakkudele, mis on võrreldes keha normaalrakkudega väga aktiivsed. Seepärast on kasvaja korral toidulisandite ja vitamiinide võtmine lubatud ainult arsti juhendamisel. Ka inimestel, kellel ei ole kasvajat, tuleks neid preparaate tarvitada ainult konkreetse näidustuse puhul.

Kui patsiendil on kasvaja, vaadatakse koos paastuarstiga üle toitumistavad ja väga kasulik on teha individuaalse toidutalumatuse test.

Suhkurtõve ravimine paastuga tuleb arstiga kooskõlastada ning kuuri ajal kontrollitakse vere suhkru taset iga päev, isegi mitu korda päevas. Hästi sobib paast siis, kui patsiendil on kindlaks tehtud diabeedi riskitegurid, näiteks ülekaal. Just neil patsientidel saame veresuhkru viia normi kehakaalu alandamise abil, tähtis on ka määratud dieedist kinnipidamine paastu järel elu lõpuni.

Paastumise ajal väheneb organismis veresuhkru sisaldus, suurenedes seejärel veidi taastumisperioodil, ent mitte palju üle normi. Diabeedihaigete üldseisund paraneb tänu paasturavile märgatavalt: kaovad nõrkustunne, naha sügelemine, janu ja suur söögiisu. Kui veresuhkru tase paastukuuri järel ka tõuseb, siis mitte üle näidu, mis mõõdeti paastuma tulles (pigem jääb see allapoole). 

Kui patsient järgib taastumise ajal kindlat toidu režiimi, õnnestub tal loobuda ka tablettidest, mis alandavad veresuhkrut, või nende kogust tunduvalt vähendada.

Insuliini sõltuvusega diabeetikutele on paastumine vastunäidustatud.

Kerge ülekaal

Kerge ülekaal (kuni 10% normaalkaalust) ei põhjusta veel tugevaid tervisehäireid ja tänu sellele saab paastuga kehakaalu kiiresti normaliseerida ja hoida. Kodus võiks teha korrapäraselt ühe koormusvaba päeva nädalas ning paastuda ka lühikest aega (viis kuni seitse päeva kord kvartalis). Iganädalased paastupäevad aitavad söögiisu kontrolli all hoida.

Haiguslik ülekaal ja rasvumine

Enamasti arvavad inimesed, et kui arst soovitab paastumist, siis teeb ta seda kehakaalu pärast, ent liigsest kaalust vabanemine on ainult boonus neile, kes on ülekaalulised. Põhieesmärk on taastada organismi terviklik toimimine. Ehkki paljud rasvumise all  kannatajad arvavad, et nad ei ole oma haiguslikku seisundit ise põhjustanud, ei vasta see harilikult tõele.

Koos kaalulangusega paraneb paastumise mõjul märgatavalt südame- vereringesüsteemi toimimine: arteriaalne vererõhk alaneb normini, kaovad hingeldamine ja arütmia ning südametoonid muutuvad kõlavaks. Naistel normaliseerub menstruaaltsükkel, meestel aga paraneb suguvõime.

Paasturavi uurijad ja paastuarstid on kogenud, et kui patsient peab ettenähtud toitumis režiimist kinni, jääb kehakaal ka edaspidi ligikaudu samale tasemele, kuhu see oli langenud paasturavi lõpuks. Kehakaal hakkab suurenema ainult neil, kes rikuvad ettenähtud päeva- ja toidu režiimi.

Nüüdseks on teada, et liigne kehakaal pole mitte üksnes kosmeetiline probleem, vaid põhjustab paljusid tõsiseid haigusi. Kehakaal võib olla süüdi veresoonte lupjumises, suhkurtõves ja vererõhu tõusmises. Kui ülekaal on püsinud üle kümne aasta, võib rasvumine põhjustada mürkainete kuhjumist, samuti võivad neil inimestel tekkida paastu ajal teatud mürgistusnähud (iiveldus, peavalu, nõrkus). Need nähud ei osuta mitte sellele, et paastumine tuleks pooleli jätta, vaid vastupidi, näitavad mürkainete väljumist.

Kui rasvumine on pikaajaline ning kaal ületab 120 kg, ei suuda organism paastu ajal kiiresti sisemisele toitumisele ümber lülituda ning paastuda tuleb arsti kontrolli all. Rasvunud patsiendi kehakaal ei tohiks paastu ajal järsult langeda (üle 10%). Eriti puudutab see neid, kellel on välja arenenud suhkurtõve riskitegurid, kõrgenenud vererõhk või südamekahjustus, samuti kusihappe ainevahetuse häired ja liigeste kahjustused. Üldjuhul ei piisa ühest paastukuurist, vaid ravi kestab mitu aastat, kusjuures korraga paastutakse lühikest aega (tsükliliselt) kolm-neli korda aastas. Päevade arv ja pikkus on paastu korral väga individuaalsed – nende patsientide paastukuur on väga paindlik, arst peab seda pidevalt jälgima ja juhtima. Tsüklilise kuuri iga üksikpaastu järel tuleb hoida saavutatud kaalu. Mõnikord on kasulik teha täielik veepaast.

Atoopiline dermatiit ja psoriaas tekivad siis, kui organism on mürkainete, ravimite või toidulisanditega üle koormatud. Samamoodi mõjuvad kehale rafineeritud toit ja suhkur. Need kaks haigust ei ole mitte nahaprobleemid, vaid immuunsüsteemi häired ning osutavad harilikult närvisüsteemi pingetele. Väga sageli on need tervisehäired seotud auto immuunhaiguste ja allergiaga.

Allergikul on tarvis puhastada soolestik kuhjunud jääkainetest ja taastada soolestiku normaalne toimimine (ka siis, kui inimene ise ei tunneta oma seedehäireid). Kindlasti tasub teha toidutalumatuse test ja võtta probiootikume, mis taastavad normaalse mikrofloora ja suurendavad immuunsust. Kui lisame sellele paastumise, oleme saanud Looduse biospaas kokkuvõttes
väga häid tulemusi. Paastumisega on saavutatud ka neurodermiidi leevenemine. See nahahaigus võib olla seotud nii allergia kui ka närvisüsteemi pingetega (tekitaja võib olla varjatud). Nahahaiguste korral on paastumine tõhus: ülitundlikkus teatud allergeenide suhtes väheneb, haigusnähud kaovad. Siiski on terapeutilise mõju püsimajäämiseks vaja ka edaspidi kinni pidada kindlast toidu režiimist ja korrata paastukuure korrapäraselt.

DR.N.Trofimova lugu

Oma esimese pikema, 14-päevase veepaastukuuri võtsin ette 21 aasta vanuselt, kui elukeskkonna, toidu ja ühiskonna muutumine (kolisin Taga-Karpaatiast Eestisse õppima) oli põhjustanud minu
organismis stressiolukorra, mille tõttu mu immuunsus nõrgenes. Mul tekkis tugev ekseem: mõlemale käele tulid vesivillid, nahk sügeles ja sõrmeotsad lõhenesid. Mäletan, et pidin arstitudengina
töötades seepärast pidevalt kindaid kandma, pärast oli aga nahk veel hullemas olukorras ja veritses.
Proovisin ekseemi alguses ravida traditsioonilise medikamentoosse raviga, kasutades mitmesuguseid salve ja ka hormoonravimeid. Need andsid leevendust üksnes lühikeseks ajaks ja ekseem
tuli iga kord tagasi. Seepärast otsustasin teha pikema paastu. Juba viiendal paastupäeval hakkas naha ärritus ja sügelemine vähenema ning seitsmenda päeva järel hakkas nahk end ise puhastama 
märkasin uue naha teket. Kahenädalase paastu järel olid mu käed taas siledad ja kõik haigusnähud olid kadunud.

Tegin sellest õppetunnist ühese järelduse: ainult paastukuur suutis kahe nädalaga ekseemi välja ravida. Et soovisin hoida ka edaspidi naha puhtana, hakkasin rohkem oma toitumist jälgima.
Kui tegin aastaid hiljem toidutalumatuse testi, sain teada, millised toiduained mu nahka ärritasid.

Pean tänaseni oma ekseemi pidevalt jälgima, eelkõige kevaditi ja sügiseti täheldan teatud märke nahal, mis osutavad sellele, et maks vajab puhastamist. Paastukuuridest sai aga mu elu vältimatu osa.

Nahk on organismi üks tähtsamaid erituselundeid, mida mõnikord nimetatakse ka kolmandaks neeruks. Paastu puhastav mõju normaliseerib naha ainevahetust ning tugevdab naha kaitsevõimet sise- ja välistegurite vastu seismisel. Paastukuuri järel märkame, et nahk on muutunud elastsemaks, siledamaks ja puhtamaks. Verevarustuse paranemine mõjub muidu kahvatule nahale elustavalt ja pidurdab vananemist.

Paastuga saab ravida ekseeme, naha allergiat, mitmesuguseid vistrikulisi ja põletikulisi nahalööbeid (nt akne), kroonilist urtikaariat (nõgestõbe) ning ka raskesti tavaravile alluvat psoriaasi ja atoopilist dermatiiti (kroonilist nahapõletikku).

Juba viie- kuni seitsmepäevase paastukuuri järel on märgata naha olukorra paranemist, kuid osa raskemaid nahahaigusi vajab pikemaid korduvaid paastukuure (10, 14 või 21 päeva), mida tehakse kaks korda aastas arsti kontrolli all.

Loode saab toidu emalt. Kui ema veri on mürgine, saab laps osa ka mürkainetest. Selline rase ei soovi eriti süüa, tal tekib iiveldus, isegi oksendamine; söögilõhnad ärritavad teda. Tihti on paast ainuke võimalus rahustada magu ja ka närvisüsteemi. Sel ajal peaks tulevane ema jälgima, et ta jooks piisavalt. Hästi mõjub isekeedetud soolata köögivilja puljong ning mikroelementide ja soolade lisamine joogiveele (arsti juhendamisel). Tõhus on paastuaegne sidruni- ja mee vesi. Taastumisperioodil tuleb vältida suures koguses valgu söömist. Toidutalumatuse test aitab välja selgitada, millistest toiduainetest tuleks loobuda või mille osakaalu menüüs on vaja vähendada. 

Esimeste raseduskuude aegne ravipaastumine vähendab kalduvust oksendamisele ja enne aegsele sünnitamisele, samuti iseeneslikele abortidele. Sel puhul tuleb kindlasti pidada paastuarstiga nõu; enamasti kasutame tsüklilist paastu, mis kestab korraga ainult kuni kolm päeva, millele järgneb taastumine. Kirjeldatud paastuperioode korratakse esimesel kolmel kuul seni, kuni sümptomid kaovad. Rasedad tohivad paastuda ainult arsti juhendamise all.

Paastu mõjul aktiveeruvad hormoonid nii naise kui ka mehe organismis, taastub munasarjade ja munandite hormonaalne funktsioon.

Paastu järel on kehas aktiivne aeg ning osa naispatsiente, kellel on olnud keeruline rasestuda, jäävad kuuri järel lapseootele.

Paast on hea potentsi tõstmiseks ja spermatosoidide aktiivsuse suurendamiseks. Kui abielupaar tuleb paastuma koos, aitab see neil maandada ka psüühilisi ja vaimseid pingeid.