fbpx
TARTU, ESTONIA

radmin

Minimaalseks koormuseks saab lugeda 30 minutit mõõdukat treeningut päevas. Liiga väike füüsiline koormus päevas pigem tõstab kehakaalu, sest siis paraneb söögiisu, aga ainevahetus eriti ei kiirene.

Liikumine ja uus päevaplaan peab kujunema harjumuseks ja elu loomulikuks osaks. Edu saladus on regulaarsus. Kes oma senises elus pole palju sporti teinud, neil soovitan alustada sellise  füüsilise koormusega, kus ühe tunni jooksul kõnnitakse heas tempos viis kilomeetrit ning nii kolm korda nädalas. Südamele on kasulik liikuda või sportida mõõduka pulsisagedusega. Kaalu langetamiseks sobib vähese intensiivsusega liikumine. Sama on kohane ka algajatele ning  südame ja veresoonkonna tugevdamise eesmärgil. 30 minuti jooksul pärast treeningut tuleb lihased lõdvestusharjutuste abil pingest vabastada.

Kui inimene teeb sobival määral sporti ja liigub värskes õhus, siis kiirendab ta oma ainevahetust ja suurendab rasvkoe arvelt lihaskoe hulka. Paraneb kudede insuliinitundlikkus, mis alandab  veresuhkru taset ja kaitseb II tüüpi diabeedi väljakujunemise eest. Ka veres tekivad positiivsed muutused: väheneb triglütseriidide ja LDL-lipoproteiinide hulk ning suureneb HDL-i ehk hea  kolesterooli kogus. Kõrge vererõhuga inimesel toob 1 kg kehakaalu langus kaasa 1 mm Hg v ererõhu languse. Seega on juba 2–6-kuulise sobiva dieedikuuri järel oodata vererõhu, veresuhkru,  kolesterooli ja  kehakaalu normaliseerumist. Inimestel, kes tarvitavad kõrget vererõhku alandavaid ravimeid, tuleb neid näitajaid eriti hoolikalt jälgida. Kui kehakaal on aja jooksul tunduvalt langenud ja sellega koos ka vererõhk, tuleb arsti soovituse järgi vähendada algse kehakaalu järgi määratud vererõhupreparaatide kogust.

Südame löögisagedus peab füüsilise koormuse ajal olema rangelt kindlaks määratud ja seda ei tohiks ületada. Normaalne  südame löögisagedus = soorituspulss 220 – vanus × indeks

Indeks: 0,6–0,85 (sõltuvalt vanusest) +/– 15 lööki

Energiakulu sõltuvalt kehakaalust 30 minuti jooksul (PAV =  põhi ainevahetus) on kilokalorites mõõdetuna järgmine:

  • vähene  füüsiline  aktiivsus: 1,375 × PAV,
  • keskmine füüsiline  aktiivsus: 1,55 × PAV,
  • suur füüsiline  aktiivsus 1,725 × PAV.

Maailma parim supp, EHK milline on salvestrooli kasu – loomulik kaitse vähi vastu.

Salvestroolid (lat. Salvus – katmata) on ained, mida mõned taimed tekitavad kaitsereaktsioonina seente, viiruste, bakterite või putukate vastu. Neid leidub peamiselt puuviljade koortes, juurviljade seemnetes, lehtedes ja väliskestades.

Kuidas on see seotud meiega, küsite Teie? Ja supiga?

SELLEST LÄHEMALT:

Briti teadlased Gerard Potter ja Dan Burke, kes töötasid välja ohutu vähiravi meetodi, leidsid, et ensüüm CYP1B1 on vähirakkude sisemine komponent. CYP1B1 komponenti leidub paljudes erinevat tüüpi vähiliikides, mida on praeguseks uuritud, kuid mis pole saadaval normaalsetes rakkudes.
Järgnevates katsetes leiti, et salütroolid aktiveeritakse (muundatakse metaboliitideks) inimese vähirakkudes ensüümi CYP1B1 abil, põhjustades vähirakkude kasvu või suremise, kahjustamata normaalseid rakke. Seetõttu on salvestroolid uus looduslike vähivastaste elementide klass, mis sisaldub taimedes ja mida saab meie toitumises üsna rahulikult kasutada.
Oluline on teada, et meie (isegi terve) keha toodab pidevalt vähirakke ning statistika näitab, et umbes neljal inimesel kümnest ja 3,5 naisel kümnest on elu jooksul vähk.
Salvestrool aitab kehal neist lahti saada, seega on salvestrool vähktõve vastu parim vahend.

KUST SALVESTROOOLI VÕTTA?

Meie keha ei sünteesi salvestrooli ise, salovestrool satub kehasse toitumise kaudu. Salvestrooli olulised allikad on:
Köögiviljad: lehtköögiviljad (seller, spinat jne), peakapsas, paprika, porgandid, artišokk, spargel, vesikressid, rukola, avokaado, oad, idandatud sojaoad, seller, kurk, kõrvits, suvikõrvits, baklažaan, oliivid, küüslauk, sibul …
Puuviljad: punased puuviljad, mustikad, sõstrad, viinamarjad, õunad, maasikad, ploomid, viigimarjad, vaarikad, mandariinid, apelsinid, mustikad, pirnid, melonid, ananass, mango, aroonia …
Maitsetaimed ja teed: petersell, basiilik, rosmariin, tüümian, salvei, piparmünt, võilill, rooibos, jahubanaan, koerroos, piimaohakas, viirpuu marjad, kummel, till, takjas, sidrunverbena …

MAAILMA PARIM SUPP?

Salvestroolid on kuumakindlad, kuid köögiviljade küpsetades lähevad salvestroolid vette, milles Te köögivilju küpsetate. Kui küpsetate ja sööte ainult köögivilju, ei satu salvestroolid Teie kehasse. Seetõttu on supp hea just sellepärast, et suppi süües saab kätte kõik vajalikud toitained! Eesti köögis on võib-olla kõige populaarsem supp kapsasupp! Ja mitte asjata! Tõepoolest, peaaegu kõik selle koostises olevad köögiviljad sisaldavad salvestrooli! (supp sisaldab: kapsas, sibul, porgand, petersell … :))

KUIDAS SAADA PIISAVALT SALVESTROOLE?

Kahjuks on enamikul elanikkonnast tõsine salvestroolide puudus (täpsemalt allpool toodud põhjustel). Salvestrooli puudus kehas annab eelsoodumuse võimalikuks vähi tekkeks.

Inimese jaoks on salvestrooli allikaks:

  1. töötlemata, orgaaniliselt kasvatatud köögiviljade, puuviljade ja ürtide söömine
  2. mahepõllunduslikult kasvatatud köögiviljade või puuviljade ekstraktid toidu lisaainetena

MIKS JUST SIINKOHAL ON NIIVÕRD TÄHTIS «mahepõllunduslikud»?

See on tingitud asjaolust, et loomulikumas keskkonnas kasvavad taimed puutuvad pidevalt kokku patogeensete teguritega ja seetõttu on neil stiimul toota salvestrooli just enesekaitseks. Pestitsiidide abil on kasvatatud keskmine statistiline köögivili või puuvili, mida poelettidelt on saada. Erinevate pestitsiidide ja fungitsiidide kasutamise tõttu väheneb salvestrooli sisaldus taimedes märkimisväärselt (kuni 30 korda!).

AGA KAS SALVESTROOLE EI OLE KÕIKIDES TOIDUAINETES?

Täna sisaldab meie toit 80-90% vähem salvestrooli kui  100 aastat tagasi. Miks nii? Esiteks salvestrooli leidub peamiselt koortes, kuid tänapäevases toitumises on see osa puu- või köögiviljast kõige vähem atraktiivne ja seda ei sööda sageli.

Teiseks oleme toidu tüübi ja maitse osas valivad. Seetõttu, et meile rohkem müüa, eemaldavad toidutootjad salvestrooli toidutoodete maitse, värvuse ja “puhtuse” tõttu. Fakt on see, et salvestrool on mõru maitsega (pidage meeles kapsast, arugulat, head oliiviõli jne). Maitsva (loe magusa) toote saamiseks ilma suhkruvajaduseta tuleb salvestrool lihtsalt eemaldama või välja töötada uus taime sort – vähem kibe, kuid kahjuks vähem kasulik. Lisaks, rafineeritud toidud sisaldavad tavaliselt väga vähe salvestrooli või üldse mitte.

ISEGI VEIN KANNATAB SELLE ALL

Traditsiooniline veinivalmistamisviis on viinamarjamahla käärimine nahkadega. Nii valmistatud vein sisaldab palju salvestrooli (20 mg reservatrooli ühe pudeli veini kohta). Seda seetõttu, et salvestrool sisaldub viinamarjade nahas. Tänapäeval on veinivalmistamise tehnoloogiat lihtsustatud ja veinivalmistajad kääritavad veini sageli nahata. Seetõttu on salvestrooli sellises veinis kümme korda (2 mg/pudel) vähem kui traditsiooniliselt valmistatud veinis ja seetõttu pole pikalt võimalik rääkida kasulikkusest.

Teadlased usuvad, et kaitsva salvestrooli vähenemine ja kanteserogeenide sisalduse suurenemine toidus võisid viimastel aastakümnetel kaasa aidata vähi kasvule.

PALJU SALVESTROOLI ME VAJAME?

Kui meie igapäevane dieet koosneb viiest toidukorrast, mis sisaldab palju köögivilju ja puuvilju, siis saame sel viisil umbes 20 punkti salvestrooli. Kui need on mahepõllundustooted, siis 60–70.

Spetsialistid hindavad tervise säilitamiseks soovitatavat minimaalset ööpäevast annust 100 punkti salvestrooli kohta. Täiendav kaitse saavutatakse 350 punktiga ja terapeutiline taastumine nõuab suuri 2×2000 punkti annuseid. Kõik toimub muidugi individuaalselt ja ravi tuleks spetsialistidega kokku leppida.

Dr. Natalia Trofimova ja Liina Molenaars

KIRJANDUS

Brian A Schaefer  Salvestrol. Natural defense against cancer, 2012.

Holford, L.Efiong Say no to cancer, 2010

Brian A Schaefer  Salvestrols. Journeys to wellness, 2013.

The Role of Salvestrols in the  Managemenе of Cancer Paеents at  the Schachter Center in New York  Michael B Schachter MD, CNS Schachter Center for Complementary Medicine, Orthomolecular Medicine Today Conference  Vancouver BC CAI March 25, 2014

McFadyen MC, Melvin WT, Murray GI. Cytochrome P450 enzymes: novel options for cancer therapeutics. Mol Cancer Ther 2004;3:363–71.
Murray GI, Taylor MC, McFadyen MC et al. Tumor-specific expression of cytochrome P450 CYP1B1. Cancer Res 1997;57(14):3026-31

www.orthokennis.nl/artikelen/bitter-is-better-an-introduction-to-salvestrols
Tokizane T, Shiina H, Igawa M et al. Cytochrome P450 1B1 is overexpressed and regulated by hypomethylation in prostate cancer. Clin Cancer Res 2005;11(16):5793-801.
Gribben JG, Ryan DP, Boyajian R et al. Unexpected association between induction of immunity to the universal tumor antigen CYP1B1 and response to next therapy. Clin Cancer Res 2005;11(12):4430-6.
Murray GI, Melvin WT, Greenlee WF, Burke MD. Regulation, function, and tissue-specific expression of cytochrome P450 CYP1B1. Annu Rev Pharmacol Toxicol. 2001;41:297-316.
Doostdar H, Burke MD, Mayer RT. Bioflavonoids: selective substrates and inhibitors for cytochrome P450 CYP1A and CYP1B1. Toxicology. 2000;144(1-3):31-8.
Gibson P, Gill JH, Khan PA et al. Cytochrome P450 1B1 (CYP1B1) is overexpressed in human colon adenocarcinomas relative to normal colon: implications for drug development. Mol Cancer Ther. 2003;2(6):527-34.
Sale S, Tunstall RG, Ruparelia KC et al. Effects of the potential chemopreventive agent DMU-135 on adenoma development in the ApcMin+ mouse. Invest New Drugs 2006;24(6):459-64.
Potter GA, Patterson LH, Wanogho E et al. The cancer preventative agent resveratrol is converted to the anticancer agent piceatannol by the cytochrome P450 enzyme CYP1B1. Br J Cancer 2002;86(5):774-8.
Jang M, Cai L, Udeani GO et al. Cancer chemopreventive activity of resveratrol, a natural product derived from grapes. Science 1997;275(5297):218-20.
Remsberg CM, Yanez JA, Ohgami Y et al. Pharmacometrics of pterostilbene: preclinical pharmacokinetics and metabolism, anticancer, antiinflammatory, antioxidant and analgesic activity. Phytother Res. 2007 Aug 29; DOI: 10.1002/ptr.2277.
Vitrac X, Bornet A, Vanderlinde R et al. Determination of stilbenes (delta-viniferin, trans-astringin, trans-piceid, cis- and transresveratrol, epsilon-viniferin) in Brazilian wines. J Agric Food Chem. 2005;53(14):5664-9.
Mikstacka R, Przybylska D, Rimando AM et al. Inhibition of human recombinant cytochromes P450 CYP1A1 and CYP1B1 by transresveratrol methyl ethers. Mol Nutr Food Res. 2007;51(5):517-24.
Potter GA, Burke MD. Salvestrols – natural products with tumour selective activity. Journal of Orthomol. Medicine 2006;21(1):34- 36.
www.salvestrolen.nl
McFadyen MC, Murray GI. Cytochrome P450 1B1: a novel anticancer therapeutic target. Future Oncol. 2005;1(2):259-63. 17. McFadyen MC, McLeod HL, Jackson FC et al. Cytochrome P450 CYP1B1 protein expression: a novel mechanism of anticancer drug resistance. Biochem Pharmacol. 2001;62(2):207-12.

Et inimene püsiks normaalkaalus, on vaja teada nii põhi ainevahetuse väärtust, kui ka päeva jooksul kulutatud energiahulka. Mõni inimene on mures, et ta peab dieeti ja teeb sporti, aga kehakaal ikkagi ei lange. Probleem võib olla selles, et ta saab toiduga rohkem energiat, kui ta liikumisega kulutab. 

Ülekaalu vältimise üks esimesi võimalusi on korralik toidu- ja liikumis režiim. Süsivesikud (veresuhkur) on esimene, mille organism ära põletab. Sellest hakkab maks sünteesima glükogeeni ja glükogeenist omakorda glükoosi. Ajal, mil inimene ei söö, tuleb glükoos maksas sünteesitud glükogeenist. Kõhunääre annab juurde insuliini, aga veresuhkru taset reguleerib maks. Maksa tööpõhimõte on selline, et kui veresuhkrut on vähe, siis ta sünteesib (st võtab depoodest), aga kui on palju, siis deponeerib (st täiendab varusid). Veresuhkrut saab sünteesida ka puhkavas lihases (seevastu töötav lihas kasutab veresuhkrut). Kui lihased on treeningu järel üle koormatud, tekib laktaas, mis läheb lihastesse, kus sellest sünteesitakse veresuhkur. Kehaline aktiivsus on tähtis, sest tänu sellest saadavale energiale on lihased tugevamad.

Energiakulu liikumisviisi järgi

Füüsilisele liikumisele peaks nädalas kuluma keskmiselt 1500–2000 kilokalorit. Oma senises elus vähe liikunud inimesel on hea alustada aeroobse koormusega, milleks sobib kepikõnd, jalutamine või ujumine.

Normaalkaal

Mille tõttu on inimese kehakaal liiga suur? Kõige levinumad on kolm põhjust: süüakse liiga palju,  toidus pole süsivesikud, valgud ja rasvad tasakaalus, ei peeta kinni režiimist.

On ka vähem tuntud tegureid, mis põhjustavad  ülekaalu: vere pH pole tasakaalus; seedesüsteemis pole piisavalt vajalikke mikroobe; hormoonide töös on häired; probleemid elujõu, organismi energeetilise seisundiga: kui süüa rohkem, kui energiat kulub (füüsiliseks tööks jm kehaliseks  aktiivsuseks),  kehakaal kasvab.

Normaalne kehakaal ei ole sugugi mitte ainult esteetiliselt ihaldusväärne, ehkki kaunim välimus suurendab usku iseendasse ja aitab eluga paremini toime tulla. Õige  kehakaal on esmajoones tähtis sellepärast, et see hoiab inimese tervist (ei ole haiguste tekke riskitegur) ning tagab pikema eluea (ei ole vananemise riskitegur). Niisiis saab ala- või ülekaalust vabanemise abil parandada ise oma terviseseisundit ja vähendada haiguste tekkimise võimalust.

Mööda ei saa vaadata ka ühiskonnast ja perekonnast: lapsevanemad on oma kehakaaluga eeskujuks enda lastele ning koolieelsete lasteasutuste ja koolide õpetajad oma õpilastele. Normaalne  kehakaal suurendab inimese kindlustunnet nii tööl kui ka perekonnas. Normaalkaalu määramisel on kasulik lähtuda kehaehituse tüübist ja pikkusest.

Липиды (жиры) выполняют в организме различные задачи. Они необходимы для нормального функционирования клеток и тканей и выполняют специфические биофункции: поддерживают уровень жирорастворимых соединений, витаминов и гормонов и транспортируют их.

Жиры являются основным запасом энергии организма. Они образуют подкожную и жировую ткань и жировую ткань внутренних органов. Подкожный слой жира обеспечивает термоизоляцию, защищая организм от охлаждения. Образующийся вокруг внутренних органов жировой слой защищает их от механических ушибов. Синтезированные из пищи в печени жиры депонируются в жировой ткани. Если в пище много углеводов, то они образуют жир в печени, с этого и начинается ожирение. Во время поста жиры мобилизуются из жировой ткани и сжигаются.

Тело человека весом 75 кг содержит в среднем 15-17 кг нейтрального жира, который покрывает энергетическую потребность организма в течение 10-12 недель. Жир жировой ткани составляет 89% энергетического запаса, при сжигании 1 грамма жира освобождается 9 ккал, а 1 грамм белков и углеводов дают всего 4 ккал.

Selle, miks iga inimene reageerib toidule omamoodi, põhjustab tema  ainevahetuse oma pära.  Ainevahetust mõjutavad  pärilikkus, sugu, pikkus, vanus ja k ehakaal, hormoonsüsteemi seisund ja kasutatavad ravimid, aga ka perekonna ja rahvuse pikaajalised toitumistavad ning elupaiga kliima ja loodustingimused. Põhi ainevahetus on ööpäevane energiakogus, mida organism vajab normaalseks funktsioneerimiseks rahuolekus ja toatemperatuuril. Selle mõõtmisel arvestatakse inimese sugu, vanust, kehakaalu ja pikkust ning tulemus esitatakse kilokalorites.

 Põhi ainevahetuse (PAV) valem on järgmine. PAV naistel = 655 + (9,5 × W) + (1,8 × H) – (4,7 × A), PAV meestel = 66 + (13,7 × W) + (5 × H) – (6,8 × A), kus W on  kehakaal (kg), H – pikkus (cm), A – vanus (aastates).

Põhi ainevahetus väheneb alates 18 aasta vanusest iga kümne aastaga 2%. Kehakaalu normaliseerimiseks, st üle- või alakaalust vabanemiseks tuleb lähtuda põhiainevahetuse kilokalorite arvust. Oma kehakaaluga rahul oleval inimesel tuleks teada, et põhiainevahetuse kilokalorite arv on piir, millest vähem ei tohi süüa. Vahemikus kl 3 öösel kuni kl 15 päeval ülekaalus olev sümpaatiline närvisüsteem on väga aktiivne, st organism põletab sel ajal energiat hoogsalt. Järgnev parasümpaatilise närvisüsteemi 12-tunnine periood on rahulikum. Sellest tuleks lähtuda päevase kilokalorite normi jagamisel päevale: ärkamisest kuni kl 15-ni süüakse ära kaks kolmandikku ja õhtusel ajal üks kolmandik päevasest toidust.

Inimesed saab  vereringe, närvisüsteemi ja  kehaehituse tüübi järgi jagada kolme rühma (vt ka peatüki „Tere tulemast paastuma!” alapeatükki „Paastuaja valik”). Kahtluse korral saab õige rühma tuvastada randmeümbermõõdu abil. See tuleks mõõta nn töökäelt, st paremakäelistel paremalt ja vasakukäelistelt vasakult käelt.

  1. Asteenikutel on pikad ja peenikesed luud ning nõrgalt arenenud Nad on üsna liikuvad inimesed, nende ainevahetus on kiire ja neil ei ole kalduvust ülekaalulisusele. Ülekaalus on neil madal  vererõhk ning nad igatsevad soojust – käed-jalad kipuvad külmetama igal ajal peale suve. Naistel on randme ümbermõõt kuni 16,5 cm ja meestel kuni 18,5 cm.
  2. Normosteenikud on proportsionaalse kehaehituse ja ilusa figuuriga. Neil on normaalne vereringe ning harilikult ei kaeba nad külmatunde üle. Kui nad lubavad endale veidi rohkem sööki, ent liiguvad vähe, võtavad nad kergesti kaalus juurde. Kaal kipub kõikuma ja kajastab eluviisi.  Randme ümbermõõt on naistel 16,5–18,5 ja meestel 18,5–20 cm.
  3. Hüpersteenikutel on pärilik kalduvus  ülekaalule. Nad on tugeva kehaehituse ja suurema kondiga kui normosteenikud, nad tunneb ära teistest laiemate õlgade, puusade ja rindkere järgi. Ainevahetus on neil aeglasevõitu, mistõttu ladestub rasv organismi kergesti ja sellest on keerulisem vabaneda kui normosteenikutel. Nagu asteenikutel, esineb ka hüpersteenikutel teatud määral vereringehäireid. Neil on normaalne või kõrgenenud vererõhk ning organismis on soojatunnet piisavalt (suvist kuumust on neil raskem taluda kui teiste rühmade esindajatel).  Randme ümbermõõt on naistel üle 18,5 cm ja meestel üle 20,5 cm.

Toidutalumatuse test aitab inimesel end distsiplineerida: minna üle õigele toitumis režiimile, süüa ühe toidukorra ajal omavahel kokkusobivaid toiduaineid parajas koguses ja paraja kaloraažiga.

Inimesel pole mõtet tervise paranemist oodata, kui ta jätab küll talle ebasobivad toiduained kõrvale, ent lubatud aineid sööb liigses koguses, valel ajal ja vales kombinatsioonis. Normaalse ainevahetuse korral saabub toit organismi, see lõhustatakse ensüümide abil molekulideks ja need imenduvad kudedesse. Kui toitu tuleb juurde väga palju, siis osa sellest organism tarvitab ära ja osa talletab. Esimene, millega võidakse oma normaalset ainevahetust häirida, on ühekülgne toitumine: süüakse pidevalt ja suures koguses samu toiduaineid, toiduainete valik menüüs on väike.

Isegi kui inimesel on tekkinud osaline ensümaatiline puudulikkus, aga ta ei söö seda toiduainet (mille jaoks ensüüme pole piisavalt) iga päev ja suures koguses, saab olukorda kontrolli all hoida. Lastel näeme tihti nahal reaktsiooni, kui nad on söönud palju maasikaid, ning arvame, et tegu on allergiaga – see on lihtsalt ülesöömine. Sama lugu on  pähklitega, milles on rohkesti aktiivseid aineid. Kõige lihtsam võimalus vähendada  allergia tekkimise võimalust on süüa viiepäevase tsükliga ehk kasutada rotatsioonidieeti.

Vahepealse kolme-nelja päeva jooksul peaks organism märku andma, kas toit tekitas organismis reaktsiooni või mitte. Kui reaktsiooni ei ilmne, võib seda toiduainet ka edaspidi tarbida. Mida laiem on söögiks kasutatavate toiduainete valik, seda parem. Ideaalis tuleb süüa päevast päeva erinevat teravilja, erinevat köögivilja, mitmesugust kala ja liha. Ka toitude kombinatsioonid võiksid muutuda: kui täna oli menüüs kartul ja kollane aeduba koos porgandiga, siis nelja päeva pärast võiks süüa kartulit koos muude lisanditega. Kui mõnda aega toiduainet mitte süüa, suudab organism seda hiljem jälle omastada.

Suurema ensümaatilise probleemi korral (näiteks gluteenitalumatus) ei pruugi piisata lühiajalisest dieedist, vaid võib-olla tuleb pidada dieeti kogu elu – tänu sellele püsib inimene hea tervise juures ega vaja selle saavutamiseks ravimeid.

Me kõik teame, et järjekindel olla on mõnikord raske. Immuunsüsteem ei taastu, kui talumatuks osutunud toiduainet taas kehale juurde lisatakse – isegi väga väiksest kogusest piisab reaktsiooni tekkeks. Siis on abiks toitumispäeviku pidamine.

Kui vastuvõtule tuleb ilmsete toitumisprobleemidega patsient, palun tal hakatuseks kirjeldada oma eluviisi ühe nädala jooksul: kui aktiivne ta füüsiliselt on, millised näevad välja tema tööpäevad ja kuidas ta veedab vaba aja, mida ja kuidas ta sööb ja mitu korda päevas, kas ta sööb omaette või kellegagi koos, televiisori ees jne. Hea, kui patsient peab tervisehäirete tuvastamise abivahendina kõigepealt paar nädalat toitumispäevikut. See on kasulik abimees ka hiljem toidutalumatuse testi tulemuste järgi toituma hakates. Arst saab teada, mida ja kui palju on patsient söönud ning saab teha järeldusi valkude, rasvade ja süsivesikute ning kalorsuse kohta. Toitumispäeviku abil saadakse muu hulgas jälile ainetele, mida organism ei talu.

Päevikut peetakse nädala kaupa. Kui   toidutalumatuse testi eesmärk oli alustada kehakaalu vähendamist, tuleb üks kord nädalas märkida üles kehakaal, puusa- ja vööümbermõõdu näitaja. Kui tervisehäired seonduvad vererõhu, veresuhkru ja kolesterooliga, siis tehakse märkmeid ka nende kohta.