fbpx >
TARTU, ESTONIA

Mineraalained ise ei toimi ei happeliselt ega ka aluseliselt, vaid n-ö valivad poole sõltuvalt ühenditest, mis lähevad keha ainevahetusse. Sel põhjusel ei saagi pidada mõttekaks järgida toitumisel teatud happeliste ja aluseliste toiduainete nimekirju: toiduaine mõju inimorganismile sõltub ka paljust muust kui pelgalt aine keemilisest struktuurist.

Happelisuse ja aluselisuse määramisel tuleb arvestada selliseid individuaalseid tegureid nagu:

  • organismi eripära,
  • seedimisjõud,
  • söömisviis,
  • toiduaine kogus,
  • toidu valmistamise viis,
  • toiduainete kombinatsioon,
  • toituja kehaline  liikumine.

Suurim viga, mille teevad happeliste-aluseliste toiduainete nimekirjade hoolsad järgijad, on see, et nad ei oska arvestada aluseid tekitavate ainete pöördmõju. Nimelt muudab iga aluseid tekitav (st rahva hulgas aluseliseks peetav) toiduaine oma mõju vastupidiseks juhul, kui süüa seda liiga palju korraga ja korralikult läbi mälumata. See puudutab esmajoones kergesti riknevaid ja käärimisalteid toiduaineid: värsked puuviljad, kompott ja puuviljamahl.

Üleliigne toidumass hakkab sooles käärima ja tekitab haigusi põhjustavaid happeid. Näiteks kui üks küps pirn mõjub tõepoolest aluseliselt, siis mitu järjest söödud pirni muutuvad paljude inimeste organismis tugevaks hapete tekitajaks. Samas seisab happelisuse-aluselisuse nõuannetes üksnes väide, et pirn on aluseline toiduaine.

Arhiiv
Rubriigid