TARTU, ESTONIA

Katre Trofimov – Eesti Tsöliaakia Seltsi juhatuse liige

Aive Antson – Eesti Tsöliaakia Seltsi juhatuse liige

Gluteenivaba

Ajendatuna Tuul Sepa artiklist «Gluteenitalumatus on osaliselt reklaamitrikk» (PM 8.06) soovime täpsustada gluteeni ja gluteenivaba dieediga  seonduvat.

Viimasel ajal on gluteenitalumatusest saanud moesõna, mida kasutatakse eri kontekstides ning ka Tuul Sepp toob ära, et «see on inimeste seas laialt levinud endale pandav diagnoos». Oleme tähele pannud, et selle terminiga assotsieerub igaühele erinev tähendus. Seetõttu on täpsem rääkida gluteenist põhjustatud haigustest, sest termin «gluteenitalumatus» tekitab inimestes segadust ja seda pole soovitatav kasutada.

Gluteenist põhjustatud haigused võib jagada kolme suurde rühma.

Tsöliaakia on krooniline geneetilise eelsoodumusega autoimmuunne peensoole haigus, mille tekkemehhanismi on Tuul Sepp lahti seletanud. Selle haiguse diagnoosimiseks on vajalikud vereanalüüs ja peensoole biopsia ning diagnoosi kinnitumisel pidada ranget gluteenivaba dieeti terve elu.

Tuul Sepp esitab oma artiklis küsimuse, kas on veel mingisugune teistsugune gluteenitalumatus, mis ei ole tsöliaakia. Kui tsöliaakia ja allergia välistatakse ning on kindel, et inimese vaevused on põhjustatud gluteenist, võib tegu olla mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkusega (NCGS – non-coeliac gluten sensitivity). Kuigi NCGSi ja tsöliaakia peamised sümptomid on osaliselt sarnased (kõhulahtisus, -puhitus ning -krambid), ei teki NCGSi korral peensoole limaskestale püsivat kahjustust. Selle haiguse puhul ollakse aga igas riigis ise seisukohtadel.

Kolmas gluteeniga seotud haigus on nisuvalgu või teravilja allergia, mida põhjustavad teraviljas leiduvad valgud.

Gluteeni vältimine toidus on ühiskonnas levinud toitumistrend. Inimesed usuvad, et nii pikeneb eluiga, ollakse tervemad ja on võimalik langetada kehakaalu. Selliseks moedieediks saamise tõttu jäävad sageli tähelepanuta tsöliaatikute huvid ja vajadused. Toiduainete tootjad ja toitlustusettevõtted, kes teadmata gluteenivabale toidule kehtestatud nõudeid, kasutavad trendi tihti ära ja nimetavad oma toite gluteenivabaks.

Õnneks on gluteenivaba toit Euroopa Liidus seadustega väga täpselt reguleeritud. Tootjatel on oluline teada ELi komisjoni määruseid nr 41/2009 ja 828/2014, mis sätestavad nõuded gluteenivaba toidu koostise ja märgistamise kohta. Gluteenivaba toidu valmistamisel tuleb rangelt jälgida koostisosi ja ristsaastumise vältimist, et tulemuseks oleks seadusele vastav gluteenivaba toode, mille gluteenisisaldus ei ületa 20 mg/kg kohta.

Tähtis on teada, et pisemagi eksimise puhul gluteeni tarbides kahjustub tsöliaatiku peensool ning see omakorda mõjutab tervet organismi. Nii tsöliaatikutel endil kui ka kõigil nendega kokku puutuvatel inimestel tuleb meeles pidada, et iga toidukord on kui ravim, millest sõltub tema tervislik seisund. Tsöliaakia puhul on inimeste reageerimine gluteenile väga erinev ning juba 50 mg gluteeni ühes päevas põhjustab tsöliaakiahaige hattude kahjustumist pikema aja vältel.

Gluteenivaba kaubamärk on rahvusvaheline intellektuaalomandiga kaitstud tähis, mida saavad taotleda ettevõtted, kes soovivad, et nende tooted oleksid eristatavad teistest samataolistest kaupadest ja kes läbivad iga-aastased ranged kontrollid. Kaubamärgi eelisteks on selle suur usaldusväärsus sihtgrupi seas ning ühtlane kvaliteet igas riigis, mis tagab tsöliaatikute tervise kaitse.

Teraviljatoodete  puhul tuleb kindlasti eelistada kaubamärgiga tooteid, kuna nende valmistamine on kõige suurema ristsaastumise ohuga!

Tuleb teadvustada, et trendiks kujunenud gluteenivaba dieedi jälgimise kõrval on olemas ka tsöliaakiahaiged, kes vajavad ranget gluteenivaba dieeti ja seadusega ei ole lubatud reklaamitrikina kasutada väljendeid «ei sisalda gluteeni» või «ei ole lisatud gluteeni».

Allikas: Postimees.ee

Arhiiv
Rubriigid