TARTU, ESTONIA

Peensool

peensoolMaost liigub toit peensoolde, mille esimene osa on kaksteistsõrmiksool. Peensooles seeditakse lõplikult kõik toitained ( rasvad, valgud ja süsivesikud) ning need imenduvad organismi. Seedeprotsessis osalevad nii kõhunäärme ensüümid kui ka maksas toodetud sapp, mis eritub sapipõiest.
Maks produtseerib pidevalt sappi, et seda oleks kohe võtta, kui makku saabub toit. Kui toit jõuab kaksteistsõrmiksoolde, saab sapipõis selle kohta impulsi ja annab välja sappi, mida on vaja toidu seedimiseks.

Kui te jõite hommikupoolikul ainult kohvi ega söönud midagi, siis sapipõis ei tühjenenud: ta küll avas ennast, kuid kuna toitu tuli ülivähe, sulges ta end kohe jälle ja jäi tühjendamata. Sellepärast on oluline hommikuti süüa: hommikusöök valmistab ette kogu päeva seedimise. Mõni inimene kurdab, et ta ei suuda hommikul
midagi süüa. Sel juhul soovitan kõigepealt juua klaasi sooja vett, natuke oodata, liigutada ennast ja seejärel proovida süüa.

Kui inimene aga päev läbi pidevalt näksib, saab sapipõis kui reflektoorne organ kogu aeg väikseid impulsse, peab end avama ja kohe jälle sulgema. See võib tekitada sapipõie funktsioonihäire, mis võib avalduda selles, et sapipõide koguneb ülemäärane sapp ja võivad tekkida sapikivid. Seepärast on korralik hommikusöök ühtlasi sapikivide ärahoidmise vahend, sest tänu söögile sapipõis puhastab ja tühjendab end.

Seedimises osaleb ka kõhunääre, mis vastutab ühelt poolt insuliini tootmise eest ja teiselt poolt piisava kontsentratsiooniga kõhunäärme nõre ensüümide tootmise eest. Kui organismis ei ole piisavalt ensüümi näiteks laktoosi (piimasuhkru) lõhustamiseks, siis tekib piimasuhkru talumatus. Samamoodi võib tekkida muude toiduainete talumatus, kui kõhunääre ei funktsioneeri korralikult. See võib olla mitmesuguste peensoole funktsioonihäirete põhjus (soolegaasid, kõhulahtisus).

Peensool on seedekulgla kõige pikem osa (keskmiselt 5 meetrit, aga võib ulatuda ka kuni 8 meetrini). Peensoole limaskesta vere kapillaaride kaudu imenduvad vere- ja lümfiringesse aminohapped, süsivesikud (glükoos), vitamiinid, mikroelemendid ja rasvhapped.

Gluteenitalumatus tähendab nisu, rukki, odra (ja vähemal määral ka kaera) valkude talumatust. See on seotud peensoole limaskesta kahjustusega ja on sageli pärilik haigus (autoimmuunreaktsioon). Gluteenitalumatuse raskem vorm on tsöliaakia – selle diagnoosi saab panna pärast peensoole biopsia histoloogilist uuringut.
Kuivõrd peensoole limaskesta kahjustus kujuneb järk-järgult, väljenduvad ka sümptomid patsientidel erinevalt: alata võib haigus kergete seedehäiretega (gaasid), vaheldub kõhulahtisuskõhukinnisus, ent lõpuks võivad tekkida tüsistused maksas, ajus ja ainevahetuses ning arenguhäired. Neil inimestel on esimene ja ainuke ravimeetod range dieet.

Soolestikuga seostub ka selline häire nagu düsbakterioos, mis tähendab, et inimese soolestikus pole piisavalt häid baktereid, mis võtaksid enda kanda kaitse-, hormonaalse ja ensümaatilise rolli. Kui algab viiruste periood, tuleb püüda haigusi ära hoida: võtta ise ja anda ka lastele probiootikume. Soovitan just vedelaid, elavaid, piisavas kontsentratsioonis (vähemalt 14 bakterit) probiootikume, sest kuiv probiootikum ei pruugi alati toimida – nagu pärm, ei paljune ka see, kui ta ei sattu sobivasse keskkonda. Kuiv probiootikum lihtsalt hävib liiga happelises keskkonnas ega avalda tervisele mingisugust mõju. Tuleks ka jälgida, et  probiootikumi kontsentratsioon oleks vähemalt 109 ning et probiootikum ei sisaldaks gluteeni ega laktoosi.