TARTU, ESTONIA

 

Kehakaalu alusel ei saa teha lõplikke järeldusi jääkainete kuhjumise kohta organismis – seda tervisehäiret võib ette tulla igas kaaluvahemikus. Alakaalulistel on jääkainete kuhjumine seotud eelkõige ainevahetuse nõrkusega, sest õigesti omastada suudetakse ainult osa toitu. Paljudel normaalkaalulistel inimestel kuhjuvad aga juba noorena soolde jäägid ning veresoontesse ja kudedesse happelised valguladestused. 

Ülekaaluliste inimeste organismis hakkavad seevastu ladestuma rasvaks muutunud jääkained. Riskirühma kuuluvad ka piima, mune ja kala söövad taimetoitlased, sest üksnes lihast loobumine ei välista jääkainete ladestumist. Jääkained võivad kuhjuda juhul, kui menüüs on liiga palju toitu, mis sisaldab happeid moodustavaid valke (juust, jogurt ja munad).

Vastandina soodustab ilma igasuguse loomse valguta taimetoit valguladestuste kadumist. Sellist ühekülgset dieeti võib siiski kasutada ainult ajutiselt ning teraapiakaalutlustel (mõne nädala või kuu jooksul), pikaajaliselt põhjustaks see valguvaeguse.

Arhiiv
Rubriigid