TARTU, ESTONIA

Nii mõnedki meist peavad paastumist nälgimiseks ja viimast mõistagi ebatervislikuks. Küll aga paastuvad enamasti just vastupidiselt oma tervisest vägagi lugu pidavad inimesed: alustades India joogide ja lõpetades näiteks tunnustatud Eesti arstidega. Oluline vahe on aga selles, kas paastuda teadmatult ja teha oma kehale liiga või paastuda arstide järelvalve all, kes võtavad paastumisel arvesse inimese personaalseid vajadusi ja tervislikku seisundit. Sellest, kuidas tervislikult paastuda, räägime 35-aastase ravipaastumise kogemusega ja koormusvaba dieedi eriala lõpetanud arsti, doktor Natalia Trofimova’ga.

Mida tähendab ravipaast? Ravipaast on suunatud konkreetsele inimesele, tema vajadustele ja probleemidele. Paastukuur töötatakse välja patsiendi ja arsti koostööl ning toimub algusest lõpuni arsti ja vastavate spetsialistide järelvalve all.

Milliste probleemide puhul ravipaast aitab? Ravipaast aitab lahendada paljusid erinevaid tervisehädasid. Kui inimest vaevavad liigese-, vererõhu-, veresuhkru-, seedimise- või ainevahetuse probleemid, kui muret tekitavad ülekaal, kroonilised põletikud, nahaprobleemid, pidev väsimus, depressiivsed seisundid vms, siis vastav arst määrab konkreetsele patsiendile, millist paastu, kui tihti, kui pikkade paastukuuridena ja millisel aastaajal tuleks teha, et see aitaks muresid lahendada. Näiteks kui inimest vaevab mõni krooniline haigus just kevadeti ja sügiseti, siis tuleb ravipaast läbi viia just enne haiguse esinemist, et ennetada põletikulise protsessi tekkimist.

Kas soovitate paastumist ka tervetele inimestele? Paastumine annab ka terve inimese kehale ja vaimule teatud perioodil puhkust. Nagu ka töötamine ja puhkamine käivad käsikäes, toimub põhimõtteliselt samasugune puhkamine ka paastu ajal. Profülaktilise paastu puhul on oluline ka see, et lisaks toidust ja alkoholist paastumisele, saab inimene end välja lülitada ja paastuda ka oma igapäevasest rutiinist, arvutist, televiisorist, tööst, koguni linnaelust.

Kuidas näeb välja ravipaastuja päevakava? Loodusravikeskuses Loodus BioSpa käivad paastuga kaasas ka mitmed teised rituaalid, mis kuuluvad iga eraldi patsiendi paastuprogrammi. Näiteks algab päev teadliku hingamisega, siis võimlemisega, edasi tehakse massaaži ja vesiravi, võetakse osa igapäevastest harivatest loengutest. Ka ei pea patsient paastuma terve keskuses viibimise aja: mõne organism on valmis taas sööma hakkama juba mõne päeva pärast. Küll aga tuleb paast lõpetada personaalselt välja töötatud dieedikuuriga, et keha saaks hästi taastuda.

Kas ravipaastu saab läbi viia ka ise oma kodus? Kui inimene hakkab paastuma, soovitaksin tal paastust enne väga palju teada. Omal moel toetab paastujat kindlasti ka minu 300-leheküljeline raamat “Paastuga terveks”, ent lisaks sellest saadavatele vajalikele teadmistele, tuleb inimesel end ka väga hästi tunnetama õppida. Sellepärast soovitan kindlasti viia ravipaastu siiski professionaalide järelvalve all algusest lõpuni läbi. Loodusravikeskust iseloomustab just vägagi personaalne lähenemine ja korraga saavad keskuses paastuda vaid kuni 25 inimest.

Kuidas end paastumiseks ette valmistada? Enne paastumist tuleks süüa vähem rasvast ja suhkrut, vähendada alkoholi tarbimist ning harjutada end pikemate söögivahedega: näiteks mitte süüa kella neljast pärastlõunal kuni kella üheksani järgmisel hommikul. Sellise ettevalmistusega sujub paastumine inimese jaoks üsna kiirelt ja lihtsalt. Kui aga vahetult enne paastu tarbida alkoholi, süüa palju magusat ja muul seesugusel viisil koguda organismi palju mürke, on esimesed paastupäevad kindlasti rasked, sest näiteks veresuhkru tase hakkab organismis langema ja tekib sõltuvustunne nagu narkomaanidel.

Kas Te ka ise paastute? Jah, muidugi! Minu esmane paastukogemus saigi alguse minu suurest nahaprobleemist, mida prooviti ravida hormoonsalvidega, aga oodatud tulemust ei tulnud ja epideem hoopiski progresseerus. Võtsin ette pika paastu, nahaprobleemid taandusid ja see tekitas minus paastu vastu kasvavat huvi.

Allikas: Anneja Stiil 2016