TARTU, ESTONIA

Endokrinoloog Marju Pasti sõnul peaks iga perearst tegelema preventsiooniga ja vajadusel diagnoosima rasvtõve. Elustiili viivad õige le teele vaid mõistlik tasakaalustatud toitumine ja piisav füüsiline koormus.

Marju Past

Pasti sõnul maadlevad rasvtõvega kõige rohkem raamatupidajad, kehamassiindeks võiks väiksem olla ka paljudel juristidel. “Istuv ja närviline töö,” põhjendas Past. Peale nimetatute on kaaluga sageli hädas kodukontoris töötavad inimesed. “Elurütm läheb sassi, puudub kindel tööja puhkeaeg. Samuti on käepärast külmkapp hõrgutistega,” selgitas ta. “Pole mõtet töötada 24 tundi ööpäevas seitse päeva nädalas, et saada selle eest postuumselt medal,” utsitas ta inimesi tervislikkusele.

Kõige vähem on rasvunuid noorte vallaliste haritud naiste hulgas. Kõige suurem riskigrupp on abielus üle 25aastased haritud mehed. Rasvtõve tekkel mängivad rolli nii geenid, laiskus, vale toitumine, ühiskond kui ka sotsiaalsed olud. Rasvtõbe peaks diagnoosima iga perearst. “Kindlasti tuleks vastuvõtul sellele tähelepanu juhtida ja põhjuseid uurida,” ütles Past.

Sageli aga pole perearstil selleks aega, kuna elu ja toitumise analüüs nõuab vähemalt tunni pühendamist patsiendile. 

Lihtne valem aitab selgusele jõuda 

Pasti sõnul on rasvtõve diagnoosimine lihtne. Tuleb arvutada välja kehamassiindeks, st kaal (kilodes) jagada pikkuse (meetrites) ruuduga. Selle valemi järgi saab igaüks tuvastada, kas ta on ülekaaluline, rasvunud või õiges kaalus. Normaalkaalus inimene saab tulemuseks 18,5–24,9 kg/ m2. Edasi algab ülekaal. Kehamassiindeks alates 30 kg/m2 tähendab rasvumist. Näitaja 40 kg/m2 või suurem viitab juba morbiidsele rasvumisele.

Inimese tervise puhul on tähtis ka see, kus rasvkude paikneb: kas see on kõhupiirkonnas või ühtlaselt üle keha. “Vööpiirkonda kuhjunud rasv on ohtlik, sest põhjustab bioaktiivsete ühendite töös muutusi ja see häirib organismi tööd tervikuna,” selgitas Past. Rasvtõbe aitavad vältida normaalne füüsiline koormus ja õige toitumine. “Kõike peab parajalt olema,” soovitas endokrinoloog, kes teab hästi, et rääkimine on kerge, aga sõnade järgi elamine keeruline.

Kuna tegu on elustiilihaigusega, tuleks revideerida kogu elukorraldust. “Kas saab muuta liikumisharjumusi, toitumist? Kas töö- ja puhkeaaeg on paigas?” loetles ta teemasid, mille üle mõelda.

Kehakaalu langetamisel toimivad lihtsad nõuanded

Igal juhul tasub kaalu alandada. Ka rasvtõvega seotud haigused alluvad ravile paremini, kui kaal mõõdukalt langeb, rõhutas arst. “Ühtlasi on ravi siis kergem ja odavam,” tõi Past välja.

“5–10protsendisel kaalulangusel on tervisele kõige suurem efekt,” jätkas ta. Tähtis on süüa regulaarselt ehk kolm-neli toidukorda päevas, mitte üks-kaks, nagu see pahatihti kombeks on. Teiseks tuleks liikuda, alustada kas või jalutuskäigust. “On äärmiselt oluline, et perearst annaks järgitavaid nõuandeid. Vanemat prouat ei tuleks saata esimese asjana jõusaali. Ta lihtsalt ei lähe sinna,” sõnas endokrinoloog. Samuti soovitas Past hoiduda toitumismoodidest, nagu paastulaagrid või paleo dieet. “Ekstreemsete dieetidega võib keha lukku ajada ehk kiiresti kaotatud kilod tulevad veel kiiremini tagasi ja nende mahasaamine on hiljem topeltraske. Toimivad lihtsad nõuanded,” lisas ta.

Number:

45,8% Eesti inimestest on rasvunud. Nende seas on mehi 53,3% ja naisi 40,9%. Kõige rohkem ehk üle 70% on ülekaalulisi 55–64aastaste seas.

Tasub teada: Rasvtõbi lööb rivist välja kogu organismi

Mis toimub rasvunud kehas?

  • Muutub keharakkude insuliinitundlikkus, mis on põhiline diabeedi tekkimise riskitegur. Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis tagab glükoosi jõudmise rakku. Ebakvaliteetne insuliin aga ei pääse rakku, sest see ei tunne hormooni ära. Keha hakkab rohkem isuliini tootma, kuid sellest hoolimata rakud nälgivad.
  • Vabade rasvhapete sisaldus organismis ehk eri tüüpi kolesteroolide tase läheb paigast, sest keha üritab rasvumisega võidelda, intensiivistades rasvade lagundamist. Seepärast kasvab vabade rasvhapete hulk, mis omakorda koormab maksa.
  • Muutub hormoontasakaal organismis, muu hulgas suureneb kortisooli tootmine, mis intensiivistab rasvkoe ladustamist ja suurendab näljatunnet.
  • Kannatab viljakus. Meeste vööpiirkonna rasvumine toob kaasa testosteroonitaseme languse ja östrogeenitaseme tõusu. Seetõttu meeste lihasmass väheneb. Naistel võivad hormonaalsed häired kaasa tuua polütsüstiliste ovaariumide sündroomi.
  • Väheneb adiponektiinisisaldus organismis. Adiponektiin kaitseb veresooni aterosklerootiliste muutuste eest.
  • Rasvumisel tekib juurde veresooni, kasvab vere maht ja see toob kaasa lisakoormuse südamele.
  • Õgirakud ehk makrofaagid infiltreeruvad rasvkoesse, mille üks tagajärg on nende toodetavate bioaktiivsete aine te taseme tõus ja põletikumarkerite suurenemine.

Ülekaaluga kaasnevad haigused:

  • Teist tüüpi diabeet – 80% diabeetikutest on ülekaalulised
  • Arteriaalne hüpertensioon ehk kõrgvererõhktõbi
  • Rasvade ainevahetushäired ehk düslipideemiad
  • Organismi põletiku- ja trombivalmidus
  • Kusihappe suurenenud väärtused ehk hüperurikeemia ja podagra teke
  • Südame-veresoonkonnahaigused
  • Suurem tõenäosus pahaloomulise kasvaja väljakujunemiseks ja selle viletsam ravile allumine
Arhiiv
Rubriigid