TARTU, ESTONIA

Paastumine ja dieetPaastuda võiks iga täiskasvanu, kellele see pole vastunäidustatud. Tingimata tasub tulla paastukuurile neil, kes on hädas liigse kehakaalu ja ainevahetuse häiretega (mille on sageli tinginud lahendamata terviseprobleemid), samuti neil, kelle krooniline haigus ei allu tavaravile. Paastukuuri ajal Looduses on juhtunud, et suudame tuvastada haiguse tegeliku põhjuse ja alustada tõhusat ravi, samuti on ilmnenud mõni tõsine tervisehäire, mis seni oli ilma sümptomiteta peidus püsinud.
Paastumine on esimene samm ka vähktõve ennetamisel: paastu ajal hävitab keha kõik muundunud rakud, nende hulgas vähirakud. Organismis on kõik omavahel seotud. Ühelt poolt koormab liigne kehakaal südant ja selle tagajärjeks võib olla südamehaigus, teiselt poolt on südame või mõne teise elundi talitluse häire mõnikord rasvumise põhjuseks.

Paastukuurile tulnud kõhn inimene peab arvestama, et tema paastumisaeg on harilikult lühem kui tüsedal inimesel. Paljudel kõhnadel inimestel on allergia- ja seedeprobleeme, mille korral neid aitab paastumine. Allergilised reaktsioonid pidurduvad, põletikud paranevad.
Kellel ei ole suuri tervisemuresid, need saavad paastudes täiendada oma energiavarusid. Paastukuuri järel tunnevad paljud end nagu uuesti sündinud.
Oluline tegur on bioloogilise seaduspära toimimine: igale pidurdusseisundile, millena toimib ka paastumine, järgneb intensiivne aktiivsus-, uuenemisfaas. Inglise loodusteadlase Thomas Huxley katsed vihmaussidega näitasid, et perioodiliselt näljutatud isend elas üle koguni 19 põlvkonda, kes olid toitunud tavalisel moel.

Muidugi ei pikene inimorganismi eluiga samal määral kui sellistel vähem arenenud loomadel, ent teatud noorenemisefekti on paastumise järel täheldanud paljud uurijad. Professor de Vrizi hinnangul paistab noorenemine kõige paremini välja nahal, mille sügavad kortsud ja ebatasasused muutuvad paastumise jooksul vähem märgatavaks, laigud aga kaovad tasapisi. Paastumine annab parema jume ja parandab kudede struktuuri, silmad selginevad ja muutuvad ilmekamaks.
Loomulikult ei ilmneks välised noorenemissümptomid iseenesest, ilma kehasiseste positiivsete muutusteta. Teaduskatsed on näidanud, et aneemilistel ehk liigsete valgete verelibledega patsientidel suurenes ravipaastumise järel veres punaliblede hulk viis korda.

Arhiiv
Rubriigid