TARTU, ESTONIA

Ka Kreeka filosoofia koolkondades ei oodatud paastumiselt mitte ainult kaitset haiguste või deemonite vastu, vaid ka vaimu ja hinge puhastamist. Paastumise psühholoogia õpetab, et paast võimaldab meil tunnetada saladusi. Iga paastuja märkab oma hinges toimuvaid muutusi: fantaasia elavneb, meeled teravnevad, avastatakse seesmine rahu ja paraneb enesehinnang. Samal ajal ärkab ka keha. Inimene hakkab tunnetama oma organismi nõrku kohti ning tuleb ette, et mõni paastuja hakkab seetõttu järsku virisema ja kõike mustana nägema, tundes end haige ja viletsana. Niisiis on paastumine hingeline katsumus. See on iseloomu kasvatamise kuur, mis ravib ja distsiplineerib ning teeb inimese tugevamaks.

Organism on üles ehitatud nii, et kui tekib mingi probleem, jäädakse haigeks või kogetakse stressi, siis esimesena kaob tavaliselt ära söögiisu. Proovige näiteks anda haigele loomale süüa – ta ei võta midagi vastu. Samamoodi varub tõbine inimene reflektoorselt oma vähest energiat haigusega võitlemiseks ega söö palju. Mida vanemaks inimene saab, seda enam hakkab see instinkt nõrgenema: me ei kuula enam oma keha, ei anna kehale puhkust, vaid sööme ülearu. Kui tekib närvi stress, mille tõttu kaob närvisüsteemi tasakaal, sööme taas liiga palju.

Arhiiv
Rubriigid