TARTU, ESTONIA

paastuLäheneva ülestõusmispüha ja sellele uskumuste kohaselt eelneva paastumise vajalikkusest usutleb Harju Elu sisehaiguste- ja dieetarst dr Natalja Trofimovat, kes on spetsialistina paastujaid abistanud ja suunanud juba 15 aastat.

Mida paastumine üldse tähendab?

Dr Natalja Trofimova: Paastumine on vabatahtlik tegevus. Ei piisa vaid sellest, et inimene loobub toidust. Paastumine on otsus, mis sünnib inimese peas. See on vaimne valmidus loobuda lisaks toidule ka mõnuainetest ja sellistest tegevustest, mis pärsivad organismi loomulikku puhastustegevust. Vaimne valmisolek on kõige alus, mõte, et alustan oma organismi puhastusega, peab välja kasvama mõttest, mis elu ma elan, kuidas ma elan, kuidas ma suhtlen teiste inimestega, ühiskonnaga. Paastumine on sügavam tegevus kui pelgalt toidust loobumine.

Juba enne religioonide teket teadis inimkond paastumise vajalikkusest. Inimesed paastusid Vana-Kreekas, Egiptuses. Juba siis teati, et kui inimene jääb nõrgaks, tuleb vähendada tema toiduratsiooni kindlast toiduainest loobumise näol. Kui inimene on nõrk, näitab see seda, et tema organismi tegevus on häiritud ning siis on kasulik hoida energiat organismi taastusprotsessiks. Toidu seedimine kulutab aga energiat, mistõttu tõbedest nõrgestatud organism peab vältima tahke toidu seedimist.

Tänapäeval inimesed paastumist nii loomulikuks ei pea ja oma organismi talitusega seonduvat nii hästi ei tunne, mistõttu on kasulik paastuda spetsialistide järelevalve all.

Spetsialistid oskavad lähtuvalt inimese organismi eripärast ja põetud haigustest leida temale sobiva paastuprogrammi.

Mida soovitate algajale paastujale?

Algajad võiksid otsusele jõudes pöörduda spetsialistide poole. Olen küllalt kohanud inimesi, kes helistavad mulle ja räägivad, et paastuvad. Pikemal vestlusel selgub, et jah, inimene ei söö, kuid joob kohvi, või veel hullem – õlut, ja usub, et paastub. Selline paastumine mõjub kahjuks vastupidiselt. Spetsialist oskab lähtuvalt organismi eripärast soovitada parimat võimalikku paastumiskava ning paastumist toetavaid protseduure nagu soolepuhastus, mähised nahale, nahapooride puhastamine, massaaþid, hingamisharjutused jne.

Kui inimene ühe korra spetsialist käe all paastunud on, oskab ta edaspidi juba iseseisvalt paastuda.

Algaja võiks alustada ühepäevase paastumisega. Inimesed, kes regulaarselt paastuvad, teevad kuni seitsmepäevaseid puhastuskuure.

Mida teha siis, kui organismi puhastumisega kaasneb halb enesetunne?

Raske on paastumine neil inimestel, kes armastavad palju magusat süüa või kelle organism on mürke täis. Mürkide väljumisega organismist võib inimestel tekkida peavalu ja jõuetuse tunne, kuid see on kõik sellest, et organism teeb tööd, eesmärgiga puhastuda.

Milliseid erinevaid paastumise võimalusi olemas on?

Neid on palju erinevaid. On paastuprogramme, mille käigus inimene tarbib vaid piisavas koguses vett ja loobub täielikult toidust. Tehakse ka mahlapaastu, mille käigus tarbitav vedelik on veega pooleks lahjendatud mahl. Sellist paastu ei tohi teha porgandimahlaga, sest võib tekkida maksatüsistus. On olemas ka keefiripaast, mida ei tohi teha piimatalumatuse all kannatavad inimesed jne. Igale inimesele tuleb lähtuvalt tema organismi eripärast leida sobiv paast. Lisaks organite puhastamisele ja hea enesetunde loomisele tugevdab paastumine ka närvisüsteemi.

Kõige tähtsam on inimese enda soov, valmisolek enese tervise eest hoolt kanda.

Kõik algab peast ehk mõtlemisest.

Allikas: Harjuelu.ee

Arhiiv
Rubriigid