TARTU, ESTONIA

Vesi

Paastuaja valimisel saab lähtuda mitmest tegurist: aastaajast, oma organismi tüübist ning kindlasti ka terviseseisundist.

Suurepärane paastuperiood Eesti kliimas on jaanuari lõpp ja veebruar. Talvel ollakse enamjaolt siseruumides, liigutakse õues vähem ja süüakse rammusamat toitu, et külmale vastu panna. Sellele järgnev kevadine organismi suurpuhastus virgutab loomulikke kaitsereaktsioone.

Vara kevadel tunnevad inimesed sisemist vajadust paastuda ja ka maks vajab puhkust just talve järel. Seepärast on kevadel õigem paastuda, mitte end vitamiinidega turgutada.

Ka liigesehaigetele on parim aeg paastukuuriks kevad ja sügis, sest nii saab haiguse ägenemist ära hoida.

Halvem on variant, kui paastuma tullakse alles siis, kui valud on muutunud juba nii väljakannatamatuks, et takistavad kõndimist. Seevastu astma- ja allergiahaiged, kellele on aasta kõige raskem aeg vara kevad, kui kõik taimed hakkavad õitsema, peaksid paastuma enne seda, talvel.

On teada, et suvel saab kergemini mõjutada südant ja vereringet, seepärast tuleks kuumaga paastumisel olla ettevaatlik neil, kellel on kõrge vererõhk. Paast küll alandab kohe vererõhku, aga kindlasti peab jälgima, et joodaks piisavalt vedelikku. Kõrge vererõhuga inimestele kuumal aastaajal pikk paast kindlasti ei sobi. Seevastu madala vererõhuga inimesed tunnevad end sel ajal paastudes väga hästi.

Neil, kes on väga vastuvõtlikud infektsioonidele ja kellel on nõrk immuunsüsteem, on parim aeg paastuda sügisel. Hilissuvel ja sügisel kogub organism, sealhulgas jämesool, kõik endasse, valmistudes sel viisil talveks. Organism varub ka vitamiine. Seetõttu on hea teada, et kui paastuda novembris-detsembris, on organism valmis kogutut kergesti ära andma. Kui inimene ei paastu õigel ajal sügisel, võib kogutu kivistuda. Kopsudesse kuhjuvad raskemetallid ja jämesoolde jääkained, millest on hiljem keeruline vabaneda.

Kui küsitakse, mis haiguste all Eesti inimesed praegu kõige enam kannatavad, siis üks suuremaid ja üha enam levivaid probleeme on depressioon. Mu Norra psühholoogist kolleeg kinnitab sama: ka neil ägeneb talvisel pikal pimedal ajal paljudel inimestel depressioon, suvel on norrakad aga rõõmsameelsemad ja tunnevad end paremini. Kliimaga tuleb leppida, sest elukoht on üks riskitegureid, mida ei saa kergesti muuta. Seda arvestades soovitan neil, kellel depressiooni ägenemine on seotud aastaaegade vaheldumisega, tulla paastuma enne pimeda aja algust.

Talvine külm ja jahedus pidurdab organismis vedelike ja mahlade liikumist ning sel perioodil on paast väga tõhus, ent kindlasti tuleb keha toetada  soojendusprotseduuridega.

Looduse BioSpaa paastukuuridel kasutame talvel sooje mähiseid, sauna ja veeprotseduure. Kõik pööripäevad on väga aktiivsed päevad. Kui paastuda neil päevadel, annab see väga tugeva eluenergia – pööripäeval on väga lihtne, loomulik ja tõhus paastuda. See aktiveerib hästi ka seksuaalenergiat, näiteks mõjub tõhusalt viljastumis- ja potentsihäirete korral. Talvise ja kevadise pööripäeva vaheline aeg on paastumiseks soodne aeg, mis lõppeb ülestõusmispühadega. Sel perioodil kulgeb maksa puhastamine hõlpsasti.