TARTU, ESTONIA

VeeklaasVee ainevahetus

Vesi jaotub organismi kudedes ja organites ebaühtlaselt. Suur on veesisaldus lümfis (kuni 90%), veres (83%), neerudes (80%), lihastes (75%), ajus (75%). Kõige vähem leidub vett rasvkudedes.

Mida rasvunum on organism, seda vähem on temas vett.
Vesi lahkub organismist neljal viisil:

  • uriini kaudu (u 1–1,5 l ööpäevas),
  • higina naha kaudu (u 0,4–0,5 l ööpäevas),
  • hingeõhuga kopsude kaudu (u 0,3–0,4 l ööpäevas),
  • väljaheidetega soolestiku kaudu (0,15–0,2 l ööpäevas).

Enamasti on vee organismist eritumine ja lisanduv vesi tasakaalus. Teatud haiguste puhul muutub veebilanss negatiivseks, st. keha saab vett vähem, kui temast välja läheb, ning organism on kuiv. Kui vett tuleb aga juurde rohkem, kui välja läheb, tekib organismis turse.

Paastumise ajal on väga oluline jälgida veebilanssi ja vajaduse korral seda korrigeerida, ehkki sellele ei oska inimesed, kes paastuvad iseseisvalt ja esimest korda, piisavalt tähelepanu pöörata. Siit tuleneb ka oht, et organismis tekib negatiivne veebilanss või turse, sest organid ei täida oma eritusfunktsioone.

Tänu paastumisele vabanevad põletikulised ja tursunud koed liigsest vedelikust. Näiteks kui inimesel on maksa paisumine või maksa rasvdüstroofia, siis paastudes maks vähendab oma mõõte normini. Samasugune reaktsioon tekib munasarjades, eesnäärmes, kõhunäärmes, kopsudes ning teistes põletikulistes organites ja kudedes.

Niisiis ei tähenda paastumine mitte ainult kaalulangust ja liigse vedeliku eritumist, vaid paastul on ka põletikuvastane mõju.