Paastu ajal toimub kehas terve hulk biokeemilisi muutusi: veri muutub happelisemaks, mürkained väljuvad organismist uriini, naha, soolestiku ja kopsude kaudu.
Paastumise juures on väga tähtsad kaks toetavat tegurit: paastuja peab jooma piisavalt vett ja saama piisavalt hapnikku. Hapnikku saadakse eelkõige tänu värskes õhus liikumisele, aga ka siseruumide õhk ei tohi olla liiga kuum. Enamasti on paastuja jaoks kõige raskemad esimesed kolm päeva, kuni organism lülitub väliselt toidult ümber sisemisele. Sellega võivad kaasneda nõrkus, peapööritus ja vererõhu langus – tekib kerge asteeniline seisund. Organism ootab süüa ja kui ta seda ei saa, siis läheb ta üle sisemisele toidule. Mida enam on kehasse mürkaineid kuhjunud, seda halvem on üleminekuajal enesetunne.
Maks on kõige aktiivsem öösel kella kolme paiku. Sel ajal filtreerib ta verest välja rohkesti mürkaineid. Hommikul on mürkainete kontsentratsioon organismis kõige suurem ning nende põletamiseks on tarvis hapnikku. Kui magamistoas on vähe õhku, võibki paastuja ärgata hommikul peavalu ja halva enesetundega.
Teda turgutab hommikune võimlemine õues, hingamisharjutused ja kõndimine, mis soodustavad mürkide väljumist kehast.
Päev-paar pärast paastumise algust hakkab keha harjuma olukorraga, et ta enam süüa ei saa, ning hakkab kasutama oma varusid. Suureneb kopsude, naha, neerude, sapipõie ja soolestiku puhastusvõime. Lõpuks rakendab keha kõiki kaitsereaktsioone, et eemaldada kahjulikke aineid, mis pole veel ainevahetuse käigus ära põlenud. Tänu sellele väljub organismist ka keemilisi aineid, mis on sinna sattunud toidust, õhust, veest või ravimitest. Paastuja märkab seda nahalööbe ja keelekatu tekkimise kaudu, mis on loomulik ja kiiresti mööduv etapp.
Kolmandaks päevaks väheneb söögiisu ning organism on valmis alustama aja jooksul kuhjunud mürk- ja jääkainete kehast väljutamist.
Viienda paastupäeva järel hakkab organism tasapisi tasakaaluseisundisse jõudma: vahepeal katuga kattunud keel muutub puhtamaks, halb maitse suus väheneb ja kehasse tulvab uut energiat. Võib tunduda uskumatu, kuid ka suur näljatunne on kadunud.
Paastukuuri alguses läheb organism üle sisemisele toidule ning keha esimese tagasisidena hakkab paastuja tundma jahedust. Külmatunde põhjustab asjaolu, et organism hakkab ära kasutama tagavaraks hoitud rasvu ning läheb üle sisemise energia tarbimisele.
Külmatunde leevendamiseks on kasulik juua kuuma jooki (vett, teed või veidi puljongit) ja panna end soojalt riidesse, mitte tõsta ruumi temperatuuri (kuni 21 ºC on sobivaim). Kanda tuleks kindlasti naturaalseid, näiteks villaseid rõivaid, mitte sünteetilisi, mis ei hoia soojust.
Organismis paneb energia liikuma ka füüsiline aktiivsus, seepärast tasub normaalses tempos jalutada.