TARTU, ESTONIA

Kas tunnete sageli väsimust? Olete pidevalt haige, ehkki magate korralikult, sööte täisväärtuslikku toitu, tarvitate vitamiine ja tegelete spordiga? Teid vaevab nukker meeleolu, kuigi põhjusi selleks pole?

Kuid kas teadsite, et kõige selle põhjuseks ei pruugi olla mitte halb ilm ega kalduvus endale viirusi külge haakida. Põhjuseks võib olla teie igapäevane menüü.

Harjumuspärased ja armastatud toiduained, milleta te oma igapäevast toidulauda ette ei kujuta, võivad tihti olla süüdlased teie halvas meeleolus ja koguni tüütutes haigustes.

F.I.T. toidutalumatuse test aitab Teil välja selgitada, kas see tõepoolest nii on.

Miks on seda vaja teada?

* Iga neljas inimene ei talu piima;

* Iga 250. inimene ei talu rukist, nisu, otra ega nendest valmistatud tooteid;

* Üsna paljud inimesed ei talu maasikaid, arahiisi, tsitruselisi, pähkleid, seeni, meresaadusi, soja, mune, kohvi, maisi jpt toiduaineid.

Kas olete kindel, et sööte sobivat toitu?

Mille poolest erineb toiduallergia toidutalumatusest?

On teada, et küllaltki paljud inimesed kannatavad ägeda toiduallergia all. See avaldub peaaegu hetkega: näiteks, te sõite ära kiivi (tuntud üsna tugeva allergeenina), millele kohe järgneb ka reaktsioon: nohu, lööve, turse. Üldiselt on teada, et sellistes olukordades tuleb tegutseda väga kiiresti.

See on seotud meie immuunsüsteemi reaktsiooniga allergeenile ‒ meie organismile kahjulikule toiduainele.

Kui väljendunud reaktsioon toiduainetele puudub, kas see tähendab, et iga toit on vastuvõetav?

Kas olete kunagi mõelnud, mis võib põhjustada turseid ja siniseid silmaaluseid, halba hingeõhku, suurenenud higieritust, ärrituvust? Miks nohu kuidagi moodi järgi ei anna? Miks teid vaevab unetus? Miks pidevalt tekivad nahale piinlikud lööbed?

Põhjus võib peituda individuaalses talumatuses teatud toiduaine(te) suhtes.

Toidutalumatus ‒ see on aeglaselt kulgev reaktsioon ühtede või teiste koostisosade suhtes meie igapäevases toiduratsioonis. Te võite imestada, kuid selle häda all kannatab ligi 90 protsenti elanikkonnast, samas aga teavad oma probleemist vähesed.

Mille poolest on siis toidutalumatus nii ohtlik, kui see ei põhjusta Quincke ödeemi või astmat nagu seda teeb allergia?

Kui jätkate regulaarselt toiduks selliste toiduainete kasutamist, mida organism pole võimeline seedima, tekivad põletikulised protsessid. Aja möödudes muutuvad need krooniliseks, inimene hakkab kannatama artriidi, migreeni, ekseemi, ärritunud soole sündroomi, kroonilise väsimuse, depressiooni ja vistrikulööbe, kõhukinnisuse, hüperaktiivsuse ning teiste hädade all. Kasvav koormus neerudele takistab liigse vedeliku väljutamist organismist ning sellest tulenevad ka liigne kehakaal ja tüsedus.

Edaspidi hakkab organism halvemini seedima üha uusi ja uusi toiduaineid, sealhulgas ka neid, millele varem reageeris normaalselt. Lõpuks, mida inimene ka ei sööks, ei tunne ta end hästi.

Miks on allergia ja toidutalumatuse sümptomid sarnased, toime aga erinev?

Kuuldes sõna „allergia”, mõistame, et protsessi on kaasatud immuunsüsteem. Toiduallergia kujuneb siis, kui immuunsüsteem hakkab ekslikult blokeerima toidus sisalduvaid valke. Näiteks ajavad immuunsüsteemi rakud omavahel segamini apelsini ja infektsiooni ning hakkavad sellega võitlemiseks antikehi välja töötama. Järgmine kord, kui apelsin samasse organismi satub, tunnevad antikehad selle otsekohe ära ning mobiliseerivad immuunsüsteemi vastureaktsiooniks.

Erinevus toidutalumatusega seisneb selles, et allergia toidu suhtes tekib hetkega ja isegi pisima koguse allergeeni sisaldumisel toidus.

Märksa keerulisem on aga asi toidutalumatusega. Toidutalumatuse korral töötab immuunsüsteem normaalselt, häiritud on vaid toidu seedimisprotsessid.

Mõnikord kutsub mõne toiduaine tarvitamine esile inimesel juba olemasoleva haiguse ägenemise. Nii näiteks põhjustab piima talumatust piimasuhkru lagundamiseks vajaliku fermendi ‒ laktaasi ‒ defitsiit. Tekib kõhuvalu ja kõhulahtisus.

Millised toiduained põhjustavad allergiat ja millised toidutalumatust? Kas neil on mingi erinevus?

Pea iga toiduaine võib saada allergeeniks või kutsuda esile toidutalumatust. Kuid samas on ühed toiduained kindlate allergiseerivate omadustega, teised aga, kui need üldse allergiat esile kutsuvad, siis harva.

Kindlad allergeenid on loomseid ja taimseid valke sisaldavad toiduained. Levinumate toiduallergeenide hulka kuuluvad nisu, rukis, kaer, mais, piim, kala ja kalatooted, munad, erinevat liiki linnu- ja loomaliha, kaunviljad, pähklid, juurviljad, tee, kohv, šokolaad, suhkur, toiduvärvid ja -konservandid, pärm, tsitrusviljad, alkohol.

Kuidas siis aru saada, mida tohib süüa ja mida mitte?

Just selle jaoks ongi välja töötatud F.I.T. toidutalumatuse test. Vereanalüüsi teel uuritakse, kuidas reageerivad reagentidele lümfotsüüdid ‒ vere immuunrakud. Võetud vereanalüüse uuritakse sertifitseeritud meditsiinilaboris SynLab (Saksamaa).

F.I.T. testi abil uuritakse 181 toiduainet, mitte aga 150 nagu teiste toidutalumatuse testide puhul.

Firmad Cyto Labor ja Vertriebs GmbH viivad antud testi läbi Cytolisa testsüsteemil põhineval ELISA meetodil. Firma on Euroopas tuntud oma kõrgekvaliteetsete teenuste poolest juba üle 30 aasta.

Kuna organismi ei viida mingeid reagente, puuduvad testil ka kõrvaltoimed ning seega võivad seda läbida kõik soovijad.

Pidage meeles: toidutalumatus võib tekkida igas vanuses ja mistahes toiduainete ja toidulisandite suhtes.

Testi tulemused selguvad nädala pärast. Teile toimetatakse kätte dokumentaalselt kinnitatud tulemused, kus on põhjalikult kirjeldatud teie isiklikku toidutalumatust.

Testi tulemuste põhjal soovitab meie professionaalne dietoloog teile individuaalselt väljatöötatud dieeti ja tervise tugevdamise programmi. 2‒3 kuu möödudes, sõltuvalt organismi seisundist ja toitumiskava tulemustest, võib dieeti korrigeerida.

Testimine aitab lahendada paljud kauakestnud terviseprobleemid nii lastel kui ka täiskasvanutel.

Tihti ei suuda isegi kaasaegne diagnostikaaparatuur tuvastada haiguste tegelikke põhjusi ning ravitakse üksnes sümptomeid. Näiteks, kui teil on nohu, määratakse teile ninatilgad, kui nahal tekivad lööbed, siis salvid ja kreemid. Hea, kui see tõesti on vaid nohu või süütu lööve nahal.

Kuid on ka nii, et haigus ei lähegi üle või tuleb pidevalt tagasi ja teeb murelikuks. Sel juhul on tõepoolest vaja üles leida haiguse tegelik põhjus ja see kõrvaldada.

Kas dieeti tuleb pidada kogu elu?

Mõningatest toiduainetest tuleb loobuda mõneks kuuks; võimalik, et teised aga tuleb unustada kogu eluks või süüa neid väga harva ja vähe. Sest just teile sobiv toitumine ‒ see on ju võimalus elada tervet ja täisväärtuslikku elu. Kuid edu sõltub inimese enda tahtest ja soovist olla terve ja ilus.

F.I.T. toidutalumatuse test ja selle tulemuste põhjal koostatud toitumiskava on lihtsaim viis hoolitseda oma tervise eest iga päev.

Allikas: Arst.ee