TARTU, ESTONIA

Rasvarakud tõmbavad enda poole nii nais- kui ka meessuguhormoone ning võivad transformeerida ühtesid teisteks. Võib juhtuda, et rasvumise all kannatava 30-aastase mehe organismis väheneb iga aastaga meessuguhormooni testosterooni sisaldus 10–20%. See takistab spermatosoidide liikumist ja tekitab potentsihäireid ning muutub mehe kehakuju (tekivad näiteks rinnad); rasv hakkab ladestuma samadesse kohtadesse nagu tavaliselt naistel, seevastu meestele tüüpilistes piirkondades väheneb karvakasv ja kehakarvad võivad välja langeda.

Kui naiste organismi mõjutavad esmajoones munasarjad, siis meestel on stressiolukorras tähtis neerupealiste mõju, sest need töötavad välja kortisooni. Liigne kortisoon muudab lihase rasvaks ning tihti näeme, et meestel on vöö- ja kõhupiirkonda kogunenud palju rasva, aga käed ja jalad on peenikesed. Et pidev kõrge kortisoonitase kahjustab ajus närvirakke, mis pidurdab serotoniini (hea tuju hormooni) väljatöötamist, tekib depressioon. Pealegi takistab psühhoemotsionaalne pinge toidu omastamist, mis annab omakorda tõuke rasvumisele.

Kortisooni tootmist soodustab füüsilise koormuse suurendamine, mistõttu ei mõju jõusaalitreening õhtul hästi. Päeva teisel poolel on ülekaalulistele ja suhkurtõve kalduvusega inimestele ning neile, kellel on tugev pinge, stressi maandamiseks ja rahustamiseks tõhusamad jalutamine, meditatsioon ja hingamisharjutused.

Naise organismi iseloomustab see, et rasvunud organismis ei ole munasarjad võimelised munarakku normaalselt toitma. Seepärast on ülekaalulistel naistel viljastumisprobleeme ja rasedus võib katkeda. Enne ravi ja kunst viljastumise võimaluste kasutamist tuleks tegeleda kehakaalu normaliseerimise ja toitumisega.

Paastukuuri järel ja õigele toitumisele üle minnes jäävad kergemini lapseootele ka need naised, kes on varem oma viljatust ravinud ja kellel ei ole tulemust andnud ka kunstviljastamine.

Arhiiv
Rubriigid