TARTU, ESTONIA

Toidutalumatus

Oma tervisest hooliv inimene teab juba ammu, kui oluline on toidu valimine. Paljude haiguste peapõhjuseks peetakse just seda laadi möödalaskmisi. Kuna iga organism on ainulaadne, jääb meid alati kummitama kahtlus – kas ma ikka tarbin õiget toitu? Küll esitatakse selliseid küsimusi sensitiividele, küll püütakse ise pendliga vastuseid leida. Nüüd on ka arstid selles osas sõna sekka öelnud – loodusraviarst Natalia Trofimova juures on võimalik teha toidutalumatuse testi, et selgitada välja, millised toiduained teile sobivad ja millistest tuleks hoiduda. Teenust kasutatakse nii ravi kui ka kaalukaotamise eesmärgil, samuti siis, kui inimene soovib lihtsalt tervislikumalt toituda.

„Toitumise osas ei kehti enam üldlevinud reeglid – inimestele antavad soovitused peavad olema väga individuaalsed,” selgitab Trofimova.

Võib öelda, et igal inimesel on eriline ning kordumatu seede- ja immuunsüsteem. Neist sõltubki, kas inimene saab süüa kõiki toiduaineid või tuleb teha teatud ainete osas piiranguid. “Inimeste immuunsussüsteemist 75% asub soolestikus, seega on eriti oluline jälgida, mida me sööme,” räägib Trofimova.

Kui inimesed seda reeglit eiravad, nõrgeneb toidutalumatuse tagajärjel immuunsus ja väheneb tunduvalt vajalike seedefermentide hulk. Vastunäidustatud toidu allergeenid satuvad organismi pidevalt ning viimane ei tule nendega enam toime.

Testimisel jälgitakse, kuidas reageerivad inimese vereseerumid erinevate toidumolekulidega. Testi tulemusena saab inimene teada, kuidas ta üht või teist toiduainet talub. Mida ägedam on tekkinud reaktsioon, seda suurem on ka talumatus. Vahel on ka nii, et mõne toiduaine talumatus on kaasa sündinud, geneetiliselt põhjustatud. Väga paljudel juhtudel esineb see gluteeni- või piimatalumatuse korral. Siiski on võimalik, et ka elu jooksul inimese seedesüsteemi omastamine muutub. Näiteks võib toidutalumatus tekkida siis, kui inimesel on kõhunäärme funktsioon nõrgenenud ja ta sööb teatud toiduaineid üle.

„See tähendab, et organism ütleb: anna mulle rahu,” selgitab Trofimova. „Inimesed ei saa aga sellest tihti aru, sest reaktsioon võib ilmneda alles viis päeva pärast söömist.“

Testimiseks võetav vereproov saadetakse laborisse, kus seda testitakse 60 toidumolekuli suhtes ja testitakse kõiki põhilisi toiduaineid.  

TOIDUTALUMATUS POLE AINULT SEEDEHÄIRE

Enamik inimesi arvab, et juhul kui nad mõnda toitu ei talu, ähvardavad neid halvimal juhul vaid seedehäired: tekivad gaasid ning kõht on kinni või lahti. Probleem seisneb aga selles, et kui toit ei seedu lõpuni, tekivad metabolismi mürgised vaheproduktid, mis satuvad vere kaudu organitesse ja tekitavad kroonilise mürgistuse või kroonilisi haigusi. Mürgistus võib esile kutsuda näiteks pideva väsimuse, depressiooni, peavalud või migreeni, tihti ka nohu ja isegi liigestehaigusi. Samuti võib näiteks pidevalt kurku tekkida lima ja turse.

Toidutalumatuse sümptomid ei pea olema ilmtingimata seedimisega seotud – võib esineda ka nahaprobleeme, näiteks psoriaasi.

“Üks minu patsientidest vaevles rohkem kui kümme aastat psoriaasi käes, kuigi arstid üritasid teda pidevalt ravida. Testiga tuli välja, et ta ei talu üldse tomatit. Tema aga armastas ketšupit igale poole panna – see oli olnud lausa ta lemmiktoit,” meenutab Trofimova. Pärast tomatist ja teistest raskesti talutavateks osutunud toiduainetest loobumist muutunud selle inimese nahk varsti silmnähtavalt paremaks.

Teise näite toob doktor migreeniga patsiendist. Testi tehes tuli välja, et patsient ei tohiks süüa teatud juustusorte. “Koos nendest juustudest loobumisega, kadusid ka selle inimese peavalud,” jutustab Trofimova.

Tihti käiakse doktor Trofimova juures ka kehakaaluprobleemidega. „Inimeste ainevahetus pidurdub ja seedimine läheb käest ära, kuna nad ei jälgi, mida söövad”. Kui patsient läheb testi tegema, siis jagab Trofimova talle alati soovitusi, kuidas erinevaid toiduainete gruppe omavahel sobitada. Mida rohkem komponente segada, seda raskem on organismil neid seedida. Doktor toob näite, et kui süüa liha ja köögivilju, seedib see umbes 4–6 tundi, kui aga lisada sinna veel ka kartulid, võib seedimine kesta koguni 8–12 tundi.

Lisaks toidule on oluline organismi mikrofloora ja bakterid. Tihti määratakse haiguste puhul antibakteriaalne ravi. Antibiootikumid aga hävitavad ära ka selle mikrofloora, mis seedimisele kaasa aitab. Nii võibki juhtuda, et pärast antibakteriaalset ravikuuri läheb inimese seedimine üldse korrast ära. Enne dieedi alustamist on Trofimova sõnul aga hea teha läbi soolepuhastus ehk colonhydroterapia.

TOIDUST EI PEA ALATISEKS LOOBUMA

Ülitundlikkus mõne toiduaine suhtes ei tähenda, et sellest peab alatiseks loobuma. Kui mõnda aega on korralikult dieeti jälgitud, siis organism taastub. Näiteks nõrga vastunäidustuse korral tuleks antud toiduainest loobuda vaid 2–4 kuuks. Vastunäidustuse skaala teine aste keelab sobimatud toiduained vähe pikemaks ajaks, kolmas aste kuni pooleks aastaks ning tugeva reaktsiooniga aineid ei tohi süüa kuni aasta või kauemgi. Nii võibki umbes aasta pärast jätkata tavapäraste söömisharjumustega – välja arvatud nende toiduainete tarbimisega, mis on geneetiliselt vastunäidustatud.

Trofimova juures käis üks professionaalne sportlane, kes oli viimasel viiel aastal olnud kimpus terviseprobleemidega, millele teised arstid ei suutnud lahendust leida. Sportlane hakkas pidama aasta jagu kestvat dieeti, kus muuhulgas oli keelatud leiva söömine.

“Kui dieet sai läbi, tuli ta minu juurde ja ütles, et tahaks nüüd jälle üle tüki aja leiba proovida. Ta sõigi tüki leiba, kuid sellest hakkas tal halb. Nii jõudis too inimene kindlale veendumusele, et leiba ei hakka ta enam kunagi sööma. Ta võib tarbida vaid gluteenivabu jahutooteid,” toob Trofimova näite selle kohta, millised muutused võivad aastaga organismis toimuda. 

INIMESED MUUTUVAD JÄRJEST TEADLIKUMAKS

Tänapäeval ei kehti enam üldised soovitused, mida süüa ja mida mitte. Seda sorti nõuanded peavad olema individuaalsed. Trofimova toob näite: dieedipidaja võib küll piirata tarbitavate kalorite hulka, kuid kui ta sööb toiduaineid, mida ta ei talu, siis on asi ikka halb ja kaal ei lange sugugi.

“Tänapäeval on testi tegemine väga aktuaalne – mida rohkem informatsiooni me enda kohta teame, seda parem on, see aitab meil edasi minna.”

Kuigi Eestis pole toidutalumatuse testi tegemine nii levinud kui näiteks Saksamaal, kasvab siingi testitegijate arv pidevalt. Üha rohkem saadakse aru, et sellest sõltub inimeste elukvaliteet.

„Saksamaal näiteks katab sedasama toidutalumatuse testi ka haigekassa. Seal lähenetakse haigustele üha rohkem looduslikust küljest. Arstide kasutatavatest medikamentidest pooled on pärit loodusravist ja homöopaatiast. Keemilised ja sünteetilised preparaadid ei ole Saksamaal üldse nii populaarsed kui siin,” räägib Trofimova ning lisab, et seal on tavaline, et arstid õpivad oma eriala juurde ka loodusravi.

“Ka Eestis on hakanud inimesed järjest rohkem oma tervise peale mõtlema. Kui näiteks varem osati harva seostada nahalöövet söödud toiduga, siis nüüd saadakse sellest väga hästi aru,” ütleb Trofimova, kelle sõnul on nahk inimeste seedeorganite peegel. “Testi tegemine on aina ja aina populaarsem.”

Toidutalumatuse testi saab teha:

  • Loodusravikeskuses Loodus BioSpa kuuri ajal
  • ambulatoorselt Tartu Biokliinikus

Raatuse 86, Tartu, www.biokliinik.ee, info@biokliinik.ee, eelregistreerimine tel. 740 5004

Varjatud toidutalumatuse test (60 toiduainet) ja nõustamine – 160€

dr Natalia Trofimova vastuvõtt koos diagnostikaga – 35€                                                             

Et aru saada, kuidas tekib jämesoole häire, meenutagem, et jämesoole ülesanne on viia organismist välja seedeprotsessi käigus tekkinud jääkaineid (roojamasse). Jämesoole limaskesta ärritust, põletikku ja kahjustust nimetatakse koliidiks, mis võib väljenduda nii kõhukinnisuse kui ka kõhulahtisusena (need võivad ka vahelduda). Nii täiskasvanul kui ka lapsel võib tekkida ootamatu ühe-kahepäevane kõhulahtisus ning et see kaob iseenesest, ei pöörata sellele tähelepanu. Kui kõhulahtisus hakkab korduma, mõistab inimene, et seda põhjustab toit – tihti avastatakse nii enda jaoks varjatud toidutalumatus.

Jämesoole toimimises on suur roll ka mikroflooral. Jämesoolepõletik nõrgendab organismi normaalset mikrofloorat, mis annab kahjulikele bakteritele ja seentele võimaluse ohjeldamatult paljuneda ning hävitada normaalne mikrofloora täielikult. Niisiis ei anna pelgalt probiootikumikuur üldjuhul tulemust, vaid sellele peab eelnema paastu-puhastuskuur koos jämesoole puhastamisega. Seejärel võetakse elavaid probiootikume hommikuti pool tundi enne sööki.

Kui haigus süveneb, lisanduvad gaasid ning väljaheites on näha lima ja verd. See näitab, et välja on kujunenud jämesoole limaskesta sügavam kahjustus ning haavandiline koliit. Patsiendid kaebavad halva seedimise ja liigse täiskõhutunde üle pärast sööki, gaaside, iivelduse ja ebamääraste valude üle kõhus. Nende keel on tihti kaetud katuga ja hingeõhk muutub halvaks, tekib peavalu, uimasus, väsimus, liigeste pinge ja depressioon.

Koliidi, seedeelundite talitluse häirete, ärritunud soole sündroomi ning gluteeni- ja laktoosi talumatuse korral on näidustused üldjoontes samad. Need haigused alluvad ravipaastule hästi, sest seedetrakt saab puhkust. Taastumisperioodil ja ka selle järel tuleb arvestada individuaalse toidutalumatuse testi tulemusi, sest kõnealused tervisehäired on tavaliselt seotud ensümaatiliste häiretega. Kui inimesel pole piisavalt ensüüme teatud toidu omastamiseks, ladestub see organismi ning võib tekitada mürgiseid vaheprodukte. Need tunneb ära häirivatest  sümptomitest: gaasidest, kõhukinnisusest ja sagedasest kõhulahtisusest.

Toidutalumatuse ravi tasub alustada sellest, et puhastada jääkained kehast paastuga korralikult välja ja hakata võtma probiootikume. Kui normaalne mikrofloora on kehas alla surutud ja soolestiku tegevus häiritud, tekib düsbakterioos. Sellisteks allasurujateks võivad olla hormoonpreparaadid, antibiootikumid, toidulisandid ja säilitusained.

Allergofood

Foto: Allergofood

Toiduallergiat ning toidutalumatust aetakse sageli segamini või ei tehta neil üldse vahet. Mõlemal juhul näevad inimesed ühe põhilise lahendusena toiduaine vältimist.

Kuigi esmased sümptomid võivad tunduda sarnased, on tegemist täiesti erinevate haigustega ning mõlemal juhul on ka lahendused erinevad. Kui allergia puhul võib ainuüksi lõhn tekitada ülitugeva reaktsiooni, saab talumatuse korral toiduainet sageli väiksemas koguses ikkagi tarbida.

Inimese organismi kaitseb väliskeskkonna eest immuunsussüsteem, kuid vahel teeb see oma tööd liiga agaralt ning reageerib mõne toiduaine suhtes üle – see väljendubki toiduallergiana. Söömisel peaks meie organism toidu ilusti omandama ja seedima, kuid toiduallergia korral võtab immuunsussüsteem toitu kui vaenlast ning hakkab vastu töötama. Toiduallergia võib väljenduda erinevates organites, nii seedetraktis, nahal kui ka limaskestadel. Näiteks lapsepõlves on nahalööve kõige tüüpilisem toiduallergia väljund. Toiduallergia ongi kõige sagedasem imiku- ja väikelapseeas. Koolimineku ajaks on lapsed toiduallergiast enamasti välja kasvanud. Täiskasvanueas on toiduallergiad harvemad, kuid tõsisemad ning kestavad tavapäraselt elu lõpuni.

Toidutalumatus on mehaaniline seedimishäire, kui inimesel puuduvad mõne kindla toiduaine lagundamiseks vajalikud vahendid. Kõige enam levinud häired on laktoosi- ja gluteenitalumatus. Haigus võib väljenduda kergest kõhuvalust ja gaasidest kuni kõhulahtisuse, kõhukrampide ja veritseva väljaheiteni. Toidutalumatus on enamasti kaasa sündinud ja välja ravida seda pole võimalik, küll aga on näiteks laktoositalumatuse kergendamiseks olemas asendusravi laktaasiga.

SÜMPTOMITE ÜLEVAADE

Kuigi toiduallergial ning toidutalumatusel võivad olla sarnased sümptomid, on tegemist erinevate haigustega ning toiduallergia on neist kahest mõnevõrra tõsisem.

Haiguse iseloom: toiduallergia

  • tuleb tavaliselt äkki
  • võib esile kutsuda ka väike kogus toitu
  • tekib alati toiduallergeeni söömisel
  • võib olla eluohtlik

Haiguse iseloom: toidutalutamtus

  • ei ilmne üldjuhul ootamatult
  • tekib enamasti vaid suurema ja sageda teatud toidu tarvitamise tagajärjel
  • tavaliselt ei ole eluohtlik

Sümptomid: toiduallergia

  • lööve, nõgestõbi või nahasügelus
  • hingamisraskused
  • valu rinnus
  • eluohtlik süsteemne ehk anafülaktiline reaktsioon: järsk vererõhu langus, raskendatud neelamine või hingamine
  • iiveldus, kõhuvalu, kõhulahtisus ja oksendamine

Sümptomid: toidutalumatus

  • gaasid, krambid või puhitus
  • kõrvetised
  • peavalu
  • ärrituvus või närvilisus

Allikas: tervis.postimees.ee

Tundlikkus – Soovimatu reaktsioon söögist

kain-julgeEesti arstide päevade ajal maikuus toimunud sessioon toidutalumatusest ja allergiast meelitas kohale nii palju kuulajaid, et osal tuli seista püsti või istuda saali treppidel. Korraldaja Eesti Nooremarstide Ühendus oli kutsunud esinema nii toitumisnõustajad, Hiina meditsiini spetsialisti kui ka lastearst-allergoloogi.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) kirurgiakliiniku üld- ja onkokirurgia keskuse sisearstkonsultant Hanna-Liis Lepp rääkis toiduga seotud soovimatutest
reaktsioonidest ja enesepiiratud toitumise terviseriskidest. 

Lepp rääkis, et soovimatuid reaktsioone on seoses toiduga hästi palju. Toidu metaboloom on väga mitmekesine: keskkonnast toidu sisse sattunud ained, toidu eri komponentide koostoimed ja kuidas see kõik konkreetse inimese seedetraktis toimib. “Milline on inimese immuunreaktsioon toidule, toimed ja koostoimed, on raske ennustada. Geneetika kõrval on suur osa keskkonnal,” tõdes ta.

Soovimatud reaktsioonid avalduvad tema sõnul kas lokaalselt või süsteemselt. Soovimatu reaktsioon võib olla immunoloogiline, mitteimmunoloogiline või hoopis toksiline. Reaktsioon võib olla kiire ja vahetu või hoopis aeglane ja üliaeglane. Reaktsioonid võivad olla vahendatud (ensüümid, bakterid), võivad olla kaasasündinud või omandatud; püsivad või muutuvad; füsioloogilised ja psühholoogilised.

Patsient tahab aga alati diagnoosi: kas tal on toiduallergia, atoopia või dermatiit? Kas see on nisutalumatus, gluteenitalumatus? Äkki on piimatalumatus?
“Arstide ülesanne on vastus leida, ehkki alati seda üheselt öelda ei saa,” jätkas Lepp. Võimalik on välistada erinevaid haigusi diferentsiaaldiagnoosi abil. Toidutalumatuse diagnoos on välistusdiagnoos. “Üks ei välista ka teist ja aspekte on palju,” jätkas Lepp. “Arste huvitab see, et imendumise häireid ja psühholoogilisi kaebusi juurde ei tekiks.”

Toidutalumatuse definitsioon on tema sõnul seedetraktiga piirnev. Inimene tahab ravi ja kontrolli keha üle Mis on raviks? “Dieet, meditatsioon, elustiili muutus, probiootikumid, seedeensüümid, immuunmodulaatorid, sensibiliseeriv ravi, fekaaltransplantatsioon,” loetles Lepp.

Viimane neist on ärritatud soole sündroomi patsientide puhul uuringutes head tulemust näidanud. Dieedipidamise kaugtulemust on Lepa sõnul raske hinnata:
kas paraneb elulemus, elukvaliteet, tekib kaalulangus, ennetatakse haigusi? Asemele võivad tulla uued toidudefitsiidid, millel on samuti oma mõju kehale.
Piirangutega dieedil on Lepa sõnul oma riskid: vaegtoitumusest tekivad energia-, valgu- ja mikroainete defitsiit. Ühekülgsel toitumisel on liigkoormus tervisele. “Piirangutele pandud patsiente tuleb seetõttu testida, kas nad saavad kõik vajaliku toidust kätte,” lisas ta.

Astma taandub toiduallergia ees Tartu Ülikooli Kliinikumi lastearst ja allergoloog Kaja Julge jätkas toiduallergia ja toidutalumatuse diagnoosimisega ning käsitlusega allergoloogi igapäevatöös. “Toidust põhjustatud sümptomid on kas paiksed nahal, seedetraktis, hingamisteedes või süsteemsed,” rääkis Julge.
Toiduallergia esinemine on tema kinnitusel sagenenud näiteks võrreldes astmaga, kus maksimaalne nivoo on juba saavutatud. “Inimesed arvavad järjest sagedamini, et neil on toiduallergia,” lausus ta. Seda võib esineda aga kuni 10% lastest ja kuni 5% täiskasvanutest. Kõigil atoopilise dermatiidiga lastel ei pruugi olla näiteks toiduallergia.

Toiduallergia jagatakse kahte klassi. Esimese klassi toiduallergia algab lapseeas (munale, piimale, valkudele), aga sellest kasvatakse välja. “Üksikud allergiad võivad aga ka siin püsima jääda,” lausus Julge. 

Teise klassi toiduallergia on seotud tema sõnul õietolmuallergiaga ja eritoitude ristallergiaga – see on peamiselt täiskasvanute probleem. “Enne tuleb õietolmuallergia ja hiljem ristallergia toiduainetele,” lisas lastearst. Toiduallergia on immuunvahendatud reaktsioon. Põhjus on peamiselt toidus leiduvad
valgud. Toiduõlide allergeensus  on Julge sõnul seetõttu väga erinev ja sõltub valgu kogusest õlis. “Puuviljade ja aedviljade allergeensus tekitab reaktsioone
enamasti toorelt, aga see ei ole üldiselt ohtlik,” rääkis ta. Kui sibula koorimisel hakkavad silmad vett jooksma, siis sama reaktsioon võib tekkida ka seedetraktis. “Osadel, kellel on tugev kase õietolmuallergia, on sama reaktsioon ka näiteks värske kartuli puhastamisele,” rääkis Julge. Keha peaks end ise tervendama
Hiina meditsiini meetodeid propageeriv arstiharidusega Rene Bürkland rääkis toiduallergia ja toidutalumatuse käsitlemisest Hiina meditsiinis. Hiina meditsiini diagnostika  aluseks on tema sõnul anamnees, vaatlus, palpatsioon, sest selle diagnostika väljakujunemise ajal ei olnud mingeid seadmeid veel olemas. “Hiina meditsiini eesmärk on panna keha end ise tervendama,” lisas Bürkland.

Toitumine on Bürklandi sõnul üks tähtsamaid raviteraapiaid. See peab toetama keha ja ennetama haigusi. “Toidutalumatusest ja -allergiast ei ole Hiina meditsiinis läbi aja räägitud,”  jätkas ta. Toidutalumatus ja toiduallergia tuleb sellest, jätkas ta, kui inimene sööb midagi, mis ei sobi tema organismiga kokku.
“See ei pruugi olla kliiniline haigus. Sümptomitena käsitletakse laiemat aspekti märguannetest, mida keha annab. Näiteks väsimus ja raskustunne kehas pärast söömist,” loetles Bürkland. Samuti on tunnuseks üldine energiapuudus, kaalu langus või tõus, unehäired. Üks variant on tema sõnul toituda vastavalt  kehatüübile.
Keha klassifikatsioon elu jooksul muutub. See muutub haiguste ajal, ka eluviisid ja töötamine või treeningud muudavad keha konstitutsiooni. Hiina meditsiini järgi on toiduained soojendavad, jahutavad, niisutavad ja kuivendavad. Soojendavad on näiteks kuumad vürtsid, jahutavad puuviljad (neis on palju vett), samuti on need niisutavad, nagu ka piimatooted ja pähklid. Kuivatavad on diureetikumid, näiteks sellerid. Inimesed jagunevad nelja tüüpi Kuum inimene tunneb pidevalt soojatunnet, ta punetab näost, ta räägib kõva häälega. Energiline, kiire metabolism. Tal on kalduvus kõrgele vererõhule, emotsioonipursetele, kannatamatusele. Lisaks kalduvus haigestuda kuuma tüüpi haigustesse, nagu palavik, põletik. Tema võiks süüa midagi jahutavat: mungoad, piparmünt,
tomat, arbuus, banaan, rabarber jne.

Külma konstitutsiooniga inimestel on pidevalt külm, nad tahaksid elada teises kliimas. Nad on väsinud ja energiavaesed, kahvatud, räägivad vaikse häälega, neil on aeglane metabolism. Neil esineb külmetushaigusi, neil on krooniliselt külmad käed ja jalad. On kõhulahtisus, puderjas väljaheide ja sage urineerimine.
Nende toit peaks soojendama organismi. Lambaliha, kange alkohol, kaneel, ingver, tšilli, karri, küüslauk, pipar, apteegitill, kana- ja loomaliha. “Lihatooted
üldse annavad palju sooja, eriti lambaliha, mis sobib eriti hästi talvel,” lisas arst. Niiske konstitutsiooniga inimene – nad on ülekaalulised, neil on raskustunne kehas, on uimased, väsinud, neil on kroonilised põletikulised haigused. Sümptomid on kõrge vererõhk, südameveresoonkonna haigused, kõrge kolesterool,
higine ja rasune otsaesine, norskamine, keelel on paks kleepuv katt. Ta ei tohiks süüa toortoitu, vaid aurutatult, keedetult. Toiduks sobib hästi hirss, pruun riis, pisarhein, munguba, seller, ka rabarber. Kuiva konstitutsiooniga inimestel on kuivetunud ja kõhn kehaehitus, limaskestade ja naha kuivus, emotsionaalselt
on kannatamatud, kiirustavad.

Sümptomid on kaalulangus, kõhukinnisus, uriini vähesus, limaskestade ja naha kuivus. Tuleks rohkem juua, hästi sobivad piimatooted, seesami seemned, tofu, virsikud, arbuus, hiina jams, goij marjad. Sobib toortoit. Magus võiks olla puuviljasuhkru baasil, mitte glükoosi baasil.

www.terviseuudised.ee

GluteenitalumatusKui tsöliaakia nähud on tagasihoidlikud, võib juhtuda, et inimene põeb seda aastaid või isegi aastakümneid, enne kui saab õige diagnoosi.

„Gluteenitalumatuse all mõeldakse erinevaid haigusi,” selgitab Eesti Tsöliaakia Seltsi juhatuse esimees Aive Antson. „Tsöliaakia on krooniline peensoolehaigus, mille korral kahjustub peensoole limaskest. Selle diagnoosimise aluseks on peensoole biopsia. Ainsaks raviks on eluaegne range dieet: keelatud on nisu, rukist, otra ja kaera sisaldavad toidud. Õige toitumise tulemusena taastub peensoole limaskest. Tsöliaakiat ei tohi segi ajada nisuallergiaga, mille korral peensoole kahjustust ei teki. Kui aga vaevused kestavad ja välistatud on nii allergia kui ka tsöliaakia, võib tegu olla mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkusega, kuid selle korral samuti peensoole kahjustust ei teki.”

Teadlikkus suureneb

Tsöliaakiahaigete täpset arvu on Antsoni sõnul keeruline öelda, kuna haigekassa neid ei loenda. „Eesti Tsöliaakia Seltsi kuulub praegu 60 tsöliaakiahaiget. Seltsi juhatuse esimehena olen suhelnud umbes 150 tsöliaakiahaigega, kuid neid on kindlasti kordi rohkem,” hindab ta. Tsöliaakiat peetakse üheks sagedasemaks krooniliseks haiguseks. Euroopas, Ameerikas ja Austraalias esineb see 0,5–2 protsendil, Rootsis isegi 3 protsendil elanikest. Eestis on tsöliaakia arstide sõnul aladiagnoositud haigus. Continue reading

tsöliaakia-645x413

Foto: 123rf

Tänapäeval võib võhiklikul kõrvalseisjal jääda pahatihti mulje, et tõeline tervisetont ongi paljastatud – kõiges on süüdi teraviljavalk gluteen! Kas see ka päriselt nii on? Uurisime gastroenteroloog Mart Riisperelt, millisel juhul gluteen organismis tegelikult pahandust põhjustab ja mis on gluteenitalumatus ehk tsöliaakia.

Dr Riispere kinnitab, et tänapäeval on tõepoolest trendikas otsida oma terviseprobleemidele lahendust toitumisest. Ent teatud teraviljatooted on kahjulikud vaid neile, kelle organism on ülitundlik just gluteeni suhtes.

Arst seletab lihtsalt ja loogiliselt lahti selle ülitundlikkuse mõiste: “Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on organismi immuunsüsteemi reaktsioon ühele taimsele valgule, gluteenile, mida leidub enamikus teraviljades, ühes rohkem, teises vähem, ning gluteeni lagunemisel tekkivale ainele gliadiinile. Just see reaktsioon kahjustab peensoole limaskesti. Kahjustuse tulemusel tekivad erinevate ainete vaegused ja imendumise häired ning sellest tulenevalt mitmesugused tervisehäired.”

Soodumus on geenides

Kas tsöliaakiasse haigestutakse ootamatult või on tegemist kaasasündinud seisundiga?

Dr Riispere ütleb, et tegelikku tekkepõhjust ei teata, ent kuna tsöliaakia puhul on pärilikkuse osakaal väga suur, siis on see haigus enamasti kaasa sündinud. “Küll aga võib see ilmneda erinevas vanuses. Nii võib juhtuda, et lapseeas või noorpõlves pole inimene sellest teadlik, sest gluteenitalumatus pole veel põhjustanud tuntavaid tervisehädasid.”

Inimene asub põhjuseid otsima üldjuhul siis, kui kehalised probleemid endast märku annavad.

Tsöliaakia algab salakavalalt. “Nagu öeldud, tekib erinevate peensooles imenduvate ainete defitsiit,” ütleb arst. “Nii ei saa imenduda näiteks mõned metallid, mikroelemendid, valgud või rasvad. Seda seisundit nimetatakse vaegimendumise sündroomiks ehk malabsorptsiooni sündroomiks.”

Esialgu võib inimene elada tegelikku olukorda tähelegi panemata. “Inimene märkab oma seisundit alles siis, kui miski tema elu segama hakkab – kui tekib mõni häiriv sümptom või sündroom,” selgitab arst.

Loe edasi ajakirjast…

Allikas: Kodutohter.ee

Allergofood

Foto: Allergofood

Toiduallergiat ning toidutalumatust aetakse sageli segamini või ei tehta neil üldse vahet. Mõlemal juhul näevad inimesed ühe põhilise lahendusena toiduaine vältimist.

Kuigi esmased sümptomid võivad tunduda sarnased, on tegemist täiesti erinevate haigustega ning mõlemal juhul on ka lahendused erinevad. Kui allergia puhul võib ainuüksi lõhn tekitada ülitugeva reaktsiooni, saab talumatuse korral toiduainet sageli väiksemas koguses ikkagi tarbida.

Inimese organismi kaitseb väliskeskkonna eest immuunsussüsteem, kuid vahel teeb see oma tööd liiga agaralt ning reageerib mõne toiduaine suhtes üle – see väljendubki toiduallergiana. Söömisel peaks meie organism toidu ilusti omandama ja seedima, kuid toiduallergia korral võtab immuunsussüsteem toitu kui vaenlast ning hakkab vastu töötama. Toiduallergia võib väljenduda erinevates organites, nii seedetraktis, nahal kui ka limaskestadel. Näiteks lapsepõlves on nahalööve kõige tüüpilisem toiduallergia väljund. Toiduallergia ongi kõige sagedasem imiku- ja väikelapseeas. Koolimineku ajaks on lapsed toiduallergiast enamasti välja kasvanud. Täiskasvanueas on toiduallergiad harvemad, kuid tõsisemad ning kestavad tavapäraselt elu lõpuni.

Toidutalumatus on mehaaniline seedimishäire, kui inimesel puuduvad mõne kindla toiduaine lagundamiseks vajalikud vahendid. Kõige enam levinud häired on laktoosi- ja gluteenitalumatus. Haigus võib väljenduda kergest kõhuvalust ja gaasidest kuni kõhulahtisuse, kõhukrampide ja veritseva väljaheiteni. Toidutalumatus on enamasti kaasa sündinud ja välja ravida seda pole võimalik, küll aga on näiteks laktoositalumatuse kergendamiseks olemas asendusravi laktaasiga.

SÜMPTOMITE ÜLEVAADE

Kuigi toiduallergial ning toidutalumatusel võivad olla sarnased sümptomid, on tegemist erinevate haigustega ning toiduallergia on neist kahest mõnevõrra tõsisem.

Haiguse iseloom: toiduallergia

  • tuleb tavaliselt äkki
  • võib esile kutsuda ka väike kogus toitu
  • tekib alati toiduallergeeni söömisel
  • võib olla eluohtlik

Haiguse iseloom: toidutalutamtus

  • ei ilmne üldjuhul ootamatult
  • tekib enamasti vaid suurema ja sageda teatud toidu tarvitamise tagajärjel
  • tavaliselt ei ole eluohtlik

Sümptomid: toiduallergia

  • lööve, nõgestõbi või nahasügelus
  • hingamisraskused
  • valu rinnus
  • eluohtlik süsteemne ehk anafülaktiline reaktsioon: järsk vererõhu langus, raskendatud neelamine või hingamine
  • iiveldus, kõhuvalu, kõhulahtisus ja oksendamine

Sümptomid: toidutalumatus

  • gaasid, krambid või puhitus
  • kõrvetised
  • peavalu
  • ärrituvus või närvilisus

Allikas: tervis.postimees.ee

Paastuga terveksKoos Eesti suurima raamatukirjastusega Varrak Maaleht on kokku pannud uhke ja ilusa kollektsiooni, mis koosneb 30st parimast psühholoogia, enesearengu, vaimsuse ja filosoofia valdkonna raamatust. Kõik need teosed on loodud nii hingeabiks, keha ja vaimu turgutamiseks kui ka praktiliste elutarkuste jagamiseks ja kogumiseks.

Tarkusepuu teemadering on väga rikkalik ja lai. Sarja ühendavaks lüliks võib nimetada lihtsat üldinimlikku küsimust: kuidas leida tasakaalu ja rahu, et nautida elu ja tunda iseend ümbritsevas kaoses turvaliselt ja toimetulevana? Tarkusepuus ilmuvad raamatud, mis on loodud inspireerima!

Oleme valinud sarja teosed nii, et nimekiri saaks võimalikult mitmekesine ja ses oleks esindatud nii Eesti kui ka välismaa nõuandekirjanduse paremik. Kõik Tarkusepuu autorid on väga tunnustatud oma ala asjatundjad ning neid on tõlgitud paljudesse keeltesse üle maailma, nende tegevust on saatnud suur publiku- ja lugejahuvi ning nende sõnum on sageli olnud kultuuri- ja riigipiire ületav. Nende seas on nii üle maailma tunnustatud kirjanikke kui ka armastatud Eesti autoreid.

1998. aastal Eesti esimese loodusravi keskuse loonud Natalia Trofimova innustab lugejaid asuma looduslähedasema eluviisi teele ning aeg-ajalt paastuma, et elada täisväärtuslikumat elu, hoida oma tervisemured kontrolli all ja püsida tõbedest priina ka ilma arstirohtudeta.

Paastumise kui ravimeetodi kohta saab nende kaante vahelt uut infot nii see, kes on pidanud paastu pelgalt kaalulangetamise viisiks, kui ka kogenud paastuja.Et aidata mõista teadliku paastumise erinevust pealesunnitud nälgimisest ning seda, mil määral mõjutab tervist organismi eripära – sealhulgas võimalik toidutalumatus –, toitumisharjumused ja eluviis, kirjeldatakse põhjalikult ka inimorganismi toimimist.

Teoreetilised alapeatükid vahelduvad praktilistega, kus autor annab hulgaliselt näpunäiteid selle kohta, kuidas iga inimene ise saab oma heaolu nimel midagi ära teha. Raamatusse on andnud panuse ka autori loodusravikeskuses paastukuuril käinud inimesed, kelle räägitud lugudele lisanduvad autori üldistused oma mahukast paasturaviarsti praksisest.

Meditsiinidoktor Natalia Trofimova on sündinud Taga-Karpaatias ungari peres. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ning täiendanud end erialaselt Venemaal, Rootsis, Hispaanias, Inglismaal, Saksamaal ja mujal. Suurem huvi loodusravi vastu tekkis tal ülikooliajal, kui ta koges, et leidub hulk nähtusi, mida tavameditsiin ei oska seletada. Pärast töötamist TÜ Kliinikumis otsustas ta asutada Eestis esimese loodusravikeskuse Loodus Tartumaale Luunja valda. Nüüdseks on tal üle 30-aastane kogemus ravipaastu ja dieetravikuuride alal ning tuhandeid patsiente.

Raamatu hind 10.-€

PiimNii nagu erinevate inimeste näpujäljed on unikaalsed, on erinev ka neile sobiv toitumisstiil ja menüü. Nimetatud individuaalsusest lähtuvalt on loodud 176 erinevat toiduainet arvestav (IgG antikehadel põhinev) toidutalumatuse paneel. Paneel määrab taluvust (talumatust) konkreetsetele toiduainetele ja aitab välja selgitada inimesele sobiva toidusedeli.

Paljudel juhtudel võib toidutalumatus viia krooniliste sümptomiteni, mille ravi on tavapäraste meetoditega keeruline. Selle ennetamiseks sobib FIT (Food Intolerance Test) test, mis sõltuvalt erinevate IgG antikehade tasemetest veres, annab vastuse, milliseid toiduaineid peaks patsient oma menüüs vältima või näiteks asendama.

Soovitatav teha toidutalumatuse test IgG neile, kes soovivad langetada kaalu, tugevdada immuunsüsteemi, taastada nahka, parandada juuste ja küünte tugevust, kes valmistuvad lapse saamiseks, kes kannatavad rasvumise või muude krooniliste haiguste all.

On palju erinevaid põhjusi miks inimene kannatab toidutalumatuse käes. Mõned neist ei ole siiani uuritud täielikult või on arutamisel.

Kuid mõned tegurid on juba kindlad:

  • geneetiline eelsoodumus toidutalumatusele;
  • toidutalumatus lastel võib olla põhjustatud kunstliku toitmisega või varajase võõrutamisega rinnapiimast;
  • ebasoodsad toitumisharjumused, mis kahjustavad seedetrakti;
  • soolestiku funktsionaalsed häired;
  • toiduainete tööstuslik töötlemine, arvukad toidu lisaained (toiduvärvid, säilitusained, lõhna- ja maitseained) ja muud;
  • varem põetud seedetrakti bakteriaalsed, viirus­ ja seenhaigused;
  • ebasoodsad keskkonnatingimused;
  • tasakaalustamata toitumine.

Kliiniliselt toidu talumatus ilmneb ebamugavustundega seedetraktis ja kõhupuhitusega. Tihti samal ajal tekkib ka kõhuvalu pärast sööki, mida organism ei talu. Eripäraks on korduvad sümptomid, mis tekivad peale ühe või teise toiduaine või nende kombinatsiooni tarbimist.

Paljudel juhtudel kaasnevad sellega töövõime langemine ja elukvaliteedi halvenemine, kroonilised või sagedad ägedad nakkushaigused. Võimalik, kuid mitte kindel, sümptom on ülekaal, mis on tingitud immuunkomplekside ladestumisest rasvkoes ja selle turses.

Suur osa inimesi ei talu maasikaid, pähkleid, tsitruselisi, seeni, mereande, sojat, muna, kohvi, maisi ja palju muud. Igal 4­s inimene ei talu piima, iga 25­s ei talu rukist, nisu, otra ja neist valmistatud tooteid.

Kuidas ette valmistuda toidutalumatuse testiks?

  • vereproov veenist tehakse tühja kõhuga (8 tundi pärast viimast sööki);
  • vahetult enne vereproovi võtmist ei tohi suitsetada;
  • 1 päev enne vereproovi võtmist välistada praetud ja rasvase toidu tarbimine;
  • 3 päeva enne vereproovi võtmist ei tohi tarbida alkoholi;
  • ravimite annustamise vereproovi võtmise aja soovitab arst.

Tulemused on õiged 1 aasta jooksul, peale seda võivad olla toiduainete nimekirjas väikesed muutused.

Selleks, et tunda mõju toiduainete õigest valikust, peate järgima soovitusi vähemalt 3­ – 5 kuud.

Dr. Natalia Trofimova | Foto:Aldo Luud

Dr. Natalia Trofimova | Foto:Aldo Luud

Dr Natalia Trofimova elu on olnud liikumine klassikalise meditsiini ja rahvameditsiini ühendamise poole. Pole vist teist tohtrit, kel see Eestis nii edukalt õnnestunud oleks – isiklik ravikeskus Loodus Biospa, oma meetod paasturavi, oma nõustamiskeskus ja järjekorrad, mis ulatuvad kuude taha, ning kliendid, kes sõidavad ekstra kohale Lätist, Leedust või koguni Saksamaalt.

Mõtlen paast, ütlen dr Trofimova – Eestis on see seos küll nõndapidi. Ungaris sündinud ja mitmel pool maailmas õppinud Natalia Trofimova võib paastu teemadel rääkida tunde – innustunult ja kirega. Tegu on tema elutööga, mis on ravinud terveks sadu inimesi kümnetest tavameditsiinile raskesti alluvatest või lausa allumatutest tõbedest nagu astma, diabeet, südame isheemiatõbi jms.
“Ebaõnnestumised tulevad sellest, et inimene ise ei oska iseseisvalt paastuda või pole toetust tema kõrval,” väidab dr Trofimova, kui talt pärida, mis peaks juhtuma, et paasturavi ebaõnnestuks. “Paast pole ju ainult toidust loobumine. Paast on millegi korrastamine oma elus – nii toidus kui ka käitumises ja mõtlemises.” Just sellest lausest jookseb veelahe Natalia Trofimova ning klassikalise tabletimeditsiini vahel. Hiina meditsiin, ajurveda ja rahvaravi on Natalia Trofimova loodud ravimetoodikas leidnud orgaanilise sümbioosi maailma tippteaduslike ravivõtetega.

Spaa, mis pole mõnulejatele

“Viisteist aastat on meie loodusravikeskuses kogu aeg midagi täiendatud ja uusi meetodeid otsitud,” kõneleb naine, kelle loodud paasturavikeskuses kiirgab isegi kell kuus hommikul klistiiri tegev õde toetust, positiivsust ja heatahtlikkust, masseerijatest ja muust personalist kõnelemata. “Mõnikord väga head spetsialistid ei sobinud inimlikult. Meile sobivad inimesed, kes suudavad ühendada professionaalsust ja südametarkust.” Dr Natalia suudab viimast kuidagi eriti võimsal moel esile tõsta. Meie jutuajamise ajal Looduse biospaa saalinurgas langeb Natalia pilk aknalaual potis kasvavale lillele. Ta lihtsalt katkestab vestluse, tõuseb ja kutsub töötaja, pärides, kes lilli kastab. “Vaata, kuidas see roos mind vaatab,” ütleb kliiniku emand ainult ja punastav töötaja kaob kiirelt kastekannu järele. Tõeline perenaine näeb ka pühapäeval paariks tunniks kliinikusse tulles kolme meetri kauguselt, kuidas üks aknal olev lilleke on kastmata. “Ma ei saa mööda minna, torkab silma lihtsalt,” vabandab Natalia vestluse katkemist ja istub tugitooli tagasi.
“Tunnetan inimesi ja nende energiaid,” tunnistab ta ilma vähimagi “esoteerilise salapärata”. “Proovin iga töötaja kätt, enne kui ta tööle võtan, enda peal. Tunnetan masseerijat enda peal, suhtlen inimesega, vaatan, kas ta suudab aktsepteerida ja mõttega, hingega kaasa minna. Siin pole retsepti, seda saab vaid ise tunnetada. Kui inimene ei sobi, siis ta ei saa ka ise end piinata, ja kui ta ei armasta oma tööd, siis tunneb ta olevat end vales kohas ja läheb ära.”
Iga kivi siin spaas on püsti dr Trofimova hingejõuga. “Eesmärk, tahtmine ja armastus – kui need kokku langevad, pole ükski töö raske,” sõnab särasilmne, kerge slaavi aktsendiga ilusat eesti keelt kõnelev naine. “Üksõik kui suur töö hulk on.” Natalia Trofimova kanda on praegu kaks töökohta, Looduse biospaa osalise kohaga arst ja sama suure koormusega administratiivjuht. Lisaks vastuvõtud Tartus asuvas Biokliinikus, mis on täis nädalaid ette. Kaheksatunnine tööpäev, lisaks mõned tunnid laupäevadest ja pühapäevadest, loengud ning jätkuv enesetäiendamine erinevate meditsiinikoolkondade teadmistega.
“Mida rohkem tööd, seda kindlam peab olema enesedistsipliin,” kõneleb kohati üle mõistuse suurt töökoormat kanda suutev naine. “Reeglid peavad olema paigas. Ka ise teen paastupäevi, mis aitavad vabastada energiat, nii füüsilist kui ka vaimset. Ise hakkan ka nüüd endale juba rohkem puhkust andma. Kuni 55. eluaastani võib inimene taastada tervist oma ressurssidest, kuid nüüd tunnen ka ise, et peaks rohkem pühenduma puhkusele. Minu ema elab Ungaris, tütar elab Hollandis, alati tahaks puhkuse ajal minna nende juurde. Mul on Hollandis aastane tütretütar, kes rõõmustab ja annab energiat.”

Kooselu haigusega

Meedikute konverentsidel käib diplomeeritud doktor Trofimova täieõigusliku koolimeedikuna, alternatiivravijate koolitusel teeb silmad ette mis tahes “alternatiivile”. Ilmselt pole teist, kes suudaks võrdselt kuuluda mõlemasse valdkonda, ühendades oma teadmistega pealtnäha vastukäivaid pooli.
“Oma lapsepõlvekodust Ungaris teadsin, mis paast on,” jutustab sünnipärane ungarlanna, kes sai oma vene perekonnanime abielu kaudu. “Ise proovisin paastu esmakordselt, kui tulin Tartusse õppima ja mul tekkis raske keskkonnavahetuse tõttu tugev ekseem. Just siis mõistsin arstina, et sümptomite ravimise asemel on vaja leida ja likvideerida põhjus. Aru saada, miks haigus tekib, millised on riskid ja mis on haiguse tulevik.”
Dr Trofimova nägemuses elab haigus koos oma patsiendiga. Seepärast tuleks kõigepealt aru saada, kas haigust saab pidurdada, ainult leevendada, täiesti välja ravida või peab temaga leppima elu lõpuni. “Inimene peab endale aru andma, et enamik haigusi on ta endale ise põhjustanud – kui teen seda nii, siis tekivad taolised sümptomid, seega on ravist etem vahel õppida haigusriskiga tegevusi vältima,” kõneleb Tartu Ülikooli diplomiga arst. “See pole ainult vastutus, vaid inimese viimine mõistmiseni, et “meid on kolm: haigus, patsient ja arst” – kui arst ja patsient töötavad koos, siis jääb haigus üksi ja eemaldub. Et olla terve, ei piisa ühest tabletist, endal on ka vaja midagi ära teha.” Sageli on haiguste taga psühhosomaatika. “Meie perearst Ungaris oli vana saksa arst,” meenutab tohter. “Vanaema kutsus arsti, kui mul oli kõrge palavik, arst rääkis kõigepealt vanaemaga, jõi tassi kohvi. Alles siis, kui olin juba ise arst, mõistsin, miks ta kohe minu juurde ei tulnud ja mind ei vaadanud. Patsient tahab näidata, et ta on haige, tal on halb olla. Kui ta rahuneb maha ja te vestlete neutraalselt, saab arst aru, mis tegelikult viga on. Tihti sümptomid süvenevad, kui rääkida ainult haigusest,” teab kogenud meedik. Nii ongi ta õppinud inimest hindama mitte tema haiguse kaudu, vaid haigust inimese kaudu.

Unustatud traditsioonid

Dr Trofimoval on sügavad teadmised Hiina meditsiinist, bioresonantsdiagnostikast ja teistest alternatiivseteks peetud raviviisidest. “Iga arst, kellel on pikk praktika, omandab võime ilma aparatuurita näha patsiendi hädasid,” ei tee dr Trofimova oma oskustest midagi üleloomulikku. “Erinevate traditsioonide meetodid annavad arstile lisateadmisi. Arst, kes ei tunne huvi alternatiivmeditsiini vastu, loobub väga abistavast vahendist. Keele- ja pulsidiagnostika aitab patsiendi seisundit mõista ilma kallite analüüsideta ja kiiresti, see hoiab kokku nii arsti kui ka patsiendi raha ja aega,” selgitab ta oma huvi vanade meditsiinitraditsioonide vastu. “Meie kõik õpingud mõjutavad meie arengut ja tunnetust. Hiina meditsiinis läksin õppima nõelravi. Pärast esimest aastat koolitustel käimist küsis abikaasa, kas oskan juba nõelu panna. Mina vastan: “Meile pole nõelu isegi näidatud.” Küsisin siis oma professorilt, millal me nõelu panema õpime. Professor vastas: “Seda, kuidas ma nõelu panen, võin ma sulle näidata viie minutiga, kuid seda, kuidas seda õigesti teha, kuhu panna ja miks seda teha, on vaja õppida kolm aastat.”
Väga vähe on arste, kes võtavad vaevaks erinevaid ravimeetodeid aina juurde õppida – oma raha eest ja oma põhitöö kõrvalt niigi napiks jäävast vabast ajast. Lihtsam on ju käia taaskord mõne tabletifirma tasutud “nädalasel õppereisil palmi all” ning kurta ülejäänud aja neid tablette välja kirjutades meditsiini alarahastatuse üle. “Meditsiinis – olgu kooli- või alternatiivmeditsiin, vahet pole – ei tohi olla mingit kadedust. Meil on üks eesmärk, et inimest aidata,” ei anna dr Trofimova kellelegi eeliseid ega hinnanguid. “Vahel on vaja konsulteerida eri valdkonna spetsialistidega, koostööd teha, mitte piire tõmmata. Tuhanded aastad kestnud tuhandete tarkade inimeste praktikal põhinevaid traditsioone unustatake ära. Ei ole vaja anda kohe paratsetamooli, kui laps haige, unustades, et on viinasokid ja palavikuteed.” Dr Trofimova ei eita tablette ega teisi nüüdisaegseid ravivahendeid, kuid tema nägemuses algab ravi mitte tableti, vaid vastutuse võtmisest.
Perearstidel napib aega. “Arst kirjutab tabletid, kui need ei aita, kirjutab teised, unustades, et on olemas muud soovitused, režiim, dieet jne,” muigab kogenud meedik. “Tihti tulevad minu juurde kliinikusse suhkruhaiged, kellele professionaalsed perearstid ei oska anda soovitusi, kuidas veresuhkrut normaliseerida, ei tea suhkrutaset hoidvat dieeti soovitada. Patsiendid räägivad, et kui tulla perearsti juurde, siis arst harva vaatab ja katsub, enamasti kirjutab analüüsid ja vaatab pabereid.” Vereproovimuutus ja ultrahelimuutus räägivad aga juba orgaanilistest muutustest ja arenenud haigusest. Sageli patsiendil mõõdetav patoloogia veel puudub, see on selline staadium, kui on veel võimalik haigusest hoiduda. Hiina ja alternatiivmeditsiin aitab arstil mõista etappi, kus orgaanikat veel ei ole, aga muutused kehas hakkavad juba tekkima.

Oht tabletitööstusele

Paljud holistilise ehk inimest tervikuna, mitte “organite kogumina” käsitleva meditsiini praktikud on kurtnud, et kergema vastupanu teed minev – “Arst kirjutas tableti, nüüd ei pea ma enam midagi tegema, mul on õigus oma tabletile kulutatud raha eest nõuda tervekssaamist” – hiigelkasumeid teeniv tabletitööstus näeb alterantiivravi kasutajates ohtu. “Minu praktika pole kindlasti tabletitööstusele ohtlik, olen arst, kes pooldab mitmeid erinevaid meetodeid,” naerab dr Trofimova elurõõmsalt. “Ka mina ei saa kasutada neid asju, mida ma ei tea. Olen ise hakanud õppima juurde alternatiivset, sest tundsin, et mul oli puudu tarkusest, ülikooliteadmistest hoolimata. Käisin oma raha eest neil kursustel ja võtsin palgata puhkuse, täiendasin end põhitöö kõrval. See vajab raha, aega ja pühendumist.“
Oma kompleksse maailmavaate on Natalia Trofimova püüdnud seada tervikuks sel aastal ilmunud raamatus “Paastuga terveks”. Pealkirjast ei maksa end eksitada lasta, see raamat räägib märksa rohkemast kui vaid paastumisest. “Proovisin oma raamatus ära seletada haiguste põhjuse-tagajärje suhted meie organismis,” kõneleb sadu haigeid lootusetutest olukordadest vaid nende toitumist muutes tervendanud naine. “Selleks ei pea tulema kohe paastuma, kõigepealt võib mõista, mida tema organism tegelikult teeb ja miks.” Üha enam hakkab inimestele kohale jõudma, et paastumine pole mingi kaalulangetajate eneseületamine.

Elukestev uuenemine

Tihti juhtub, et inimene käib ühel kursusel, õpib ühe meetodi, arvab, et on nüüd väga tark, ja hakkab ainult seda meetodit peale suruma. “Loodusravi õppisin Eestis, Saksamaal ja Venemaal, siis lõpetasin Hispaanias alternatiivmeditsiini kooli. Arsti tasandil on Euroopas Saksamaa ainuke, kes annab täiendusõppe arstidele, kes õpivad oma tavadiplomi kõrval juurde loodusravi,” kõneleb dr Trofimova oma pidurdamatust teadistejanust.

Selleks et kaht maailmavaadet ühendada, peab mõlemat teadma ja profi tasandil õppinud olema. Eestis on Antroposoofilise Meditsiini Selts, kuhu kuuluvad erialalt erinevad arstid, kes õpivad juurde loodusravi ning teistmoodi mõtlemist. Šveitsis on keskus Goetheanum, mis neid kureerib, ja dr Trofimova kuulub mõlema liikmeskonda. Taolisi “kahepaikseid arste”, kes end mõlemas keskkonnas koduselt tunnevad, on isegi Euroopas, rääkimata Eestist, üsna vähe. “Holistilise meditsiini puhul ei tohi ainult ühendada nn alternatiive nn tavaarstidega. Mitte et inimesed ei oleks väärt ühe või teise kogukonnaga liituma, vaid liitudes peaks tundma süvitsi mõlemat osa,” on Natalia Trofimova veendunud. “Kitsas ühe valdkonna jäik järgija olla on suurim viga. Tõeline arst teab, et on olemas erinevad võimalused, ja suudab nende hulgast valida, mida just see inimene selle häda puhul vajab. Uskuda, et on ainult üks meetod, mida mina õppinud olen, ja just see aitab, on ehk meie suurim viga. Baasteadmine peab olema tasemel ja suutmine teisi erinevaid õpetusi nendega ühendada. Aga see tuleb praktika ja kogemusega. Eluaeg õppides.”

Allikas: Ajakirinaised.ee