TARTU, ESTONIA

Loodus BioSpa

Noor, sale ja sümpaatne turismifirma omanik ja polüglott Siivi on meie SPA-s esimest korda. Otsustasin küsida tema arvamust Biospa kogemuste kohta.

Tere Siivi! Mul on sulle paar küsimust. Oled sa nõus vastama? 

– Jah, olen nõus.

Esimene küsimus on selline. Mis pärast sa oled otsustanud paastuda üleüldse, kuidas sa meid leidsid?

– Mina olen kuigivõrd kogu aeg kursis olnud, et paastumine on hästi oluline. Ja varasemalt olen teinud seda kevadeti üksinda kodus niimodi ühe päeva paaste. Aga sellest kohast… Ma tean juba ammu, et see koht eksisteerib. Ta on mul kuidagi kogu aeg peas olnud. Sellel aastal nüüd tuli ta nii äkki, see teadmine ja tunnetamine, et nüüd ma tulengi siia. Nädala aega enne tuli äkki mul see teadmine.Soov oli muidugi varasemalt ka, mingi aasta tagasi äkki olemas. Ja nädal tagasi panin kirja ja siin ma nüüd olen. Juba tehtud kõik! Ja miks ma tulin on see, et ma tahan organismi puhastada. Ma tean, kui tähtis see on. 

Kuidas sa tulemustega rahul oled?

– Noh, ma olen. See, mida ma ootasin… see on ületanud ootusi.

Väga hea.  Tegelikult me praegu ei saagi veel öelda, et puhastamise protsess on päriselt lõppenud. Sul on veel kodus kuskil nädala aega taastumisega tegemist. Aga ma usun, et sa tuled jälle. 

– Ma arvan küll. Aga mis on tore, et iga päev, kui oleme õhtul mehega rääkinud, siis ma kogu aeg mõtlesin, kui ma siin olen need päevad olnud, et kuidas ma saaksin oma mehe siia. Et see on kõige parem kingitus talle. Ja ma ütlesin talle seda üks kord. Ja ta ütles, et sa ei pea seda mulle ütlema, sest ma tean, et ma tulengi siia. 

Tore. See nüüd ületab ka meie ootusi. Ja meil oleks suur rõõm sind jälle siin näha. Aitäh sulle!

„Mulle on öeldud, et miks ma raha raiskan ja jälle nälgima lähen. Mingu ma parem soojale maale, kus saab hästi süüa ja juua,“ räägib Terje, kes just mõni päev enne Naistelehe ilmumist paastulaagri uksest välja astus. Nagu uuesti sündinud: värske, puhanud ja energiline.

Terje Roose (51) on kolmeteistkümne aasta jooksul oma tervist paastu abil turgutanud kaheksal korral. Esimene kord laagrisse minnes oli ta 37aastane, mureks kehakaalu tõus ja väsimus. „Kaalu aina kogunes. Olen muidu pikki aastaid 62 kilo olnud, aga kui osuti juba 72 näitas, taipasin, et midagi tuleb ette võtta. Nii enam edasi minna ei saa,“ meenutab viie lapse ema, kuidas ta aina kasvava imestusega märkas, et mida ta ka ei teeks, kilod kogunevad järjekindlalt. „Aga kuidas just paastumise peale tulin, vot see on peast kui pühitud. Mitte ei mäleta, mis liini pidi ma dr Trofimova juurde sattusin. Aga olen õnnelik, et sattusin, sest nüüdseks, tõsi jah, olen juba kaheksandat korda laagris tervist kosutamas.“

Terje teab, et oma tervise eest saab vaid ise hoolt kanda, keegi teine seda teha ei saa. Paastumine on üks võimalus. Seejärel on pool aastat kerge olla. „Paastujärgset tunnet on raske sõnadesse panna, see on lihtsalt nii hea! Tunnen, et olen puhastunud, mul on jõudu ja tahtmist tegutseda,“ ütleb ta.

Paastulaagri tüüpiline päev kulgeb Terje sõnul mõnusas tempos: „Tavaline päev näeb välja nii, et äratus on kella kaheksast, meid viiakse õue võimlema, teeme hingamisharjutusi ja käime paljajalu kastesel murul, karastame end. Seejärel umbes kahekilomeetrine jalutuskäik. Üldiselt on soovitatav päevas kuus kilomeetrit kõndida ja kui see päeva peale ära jagada, on koormus täiesti mõistlik. Hiljem, kel on kirjas massaaž, saab sinna minna. Lõunaajal toimub taas võimlemine kas saalis või basseinis. Õhtul ujumine või saun,“ kirjeldab Terje, kes on käinud nii viis kui seitse päeva kestvas laagris. Kuigi üldiselt on paastuaeg kevadel, siis nüüd on ta juba teist korda sügisesel ajal laagris ja on väga rahul: „Kevaditi on väga palju rahvast ja vahel lumigi veel maas, nüüd aga on ilmad nii ilusad ja soojad. Üks kord aastas peaks ikka paastumas käima, ma leian, ja ega vahet olegi, mis aastaajal. Seda peaks inimene enesetunde ja võimalustele vastavat tegema.“

Kõige raskem päev, avaldab Terje, on tavaliselt kolmas paastupäev. „Kellel on palju mürki kehas, sel võib päris keeruline olla. Välja võivad lüüa nahaprobleemid, peavalud ja ka näljatunne võib olla väljakannatamatu, aga kui see päeva üle elada, siis läheb aina paremaks,“ kinnitab staažikas paastuja, kel on kurta sel ajal vaid mõnigase peavalu üle. Kolmandal-neljandal päeval hakkab ka higi ja hingeõhk ebameeldivalt lõhnama, šlakid tulevad välja ja keha puhastub.  „Üldiselt tunnen end iga kord hästi. Rahu ja hoolitsus mõjuvad turvaliselt ja see energirikas, kerge ja hea enesetunne, mis saabub, on seda kõike väärt.“

Paastumise juures on oluline pidada silmas paari olulist põhimõtet, teab Terje. Näiteks kui inimene on viis päeva paastunud, tuleks koju jõudes pingelisemad tööd kasvõi mõned päevad hilisemaks lükata. „Tuleb anda endale aega nö tavailma tagasi minemiseks. Tegelikult oleks ideaalne, kui saab kodus paar päeva edasi paastuda, aga alati ei ole see võimalik. Minul on varasemalt olnud nii, et kohe on ootamatult saabunud pingelised päevad. Kohustused tulevad peale, aga taastumiseks vajad aega, kasvõi mõne päeva,“ kõneleb 32 aastat kaubanduses ja kümme aastat juhina töötanud naine. Nüüdseks on pingeline juhitöö selja taha jäänud ja Terje  töötab Tartu Ülikooli Kliinikumis põetajana, käib koolis ja on eluga rohkem rahul kui iial varem.

 Mis saab pärast?

„Vahetult pärast paastu võin külma kõhuga kondiitriletist mööda kõndida, ilma et isu tuleks. Tuju ja enesetunne on lihtsalt nii head, et pole vaja saia süüa. Paastust väljatulemiseks olen esimestel aastatel kasutanud keefirit. Jagasin paki päeva peale ära ja jõin tasapisi. Nüüd, kus mul tehti testid ja selgus, et ma väga hästi piimavalku ei talu, alustan koju jõudes porgandimehu ja juurviljapüreega. Seejärel teen soolata keedetud juurikaid ja kolmandal päeval hakkan juba vähehaaval valget kala või putrusid sööma,“ ütleb Terje ja toonitab, et ka enne paastulaagrisse minemist tuleks toidulauda kriitilise pilguga vaadata. Hoiduma magusast ja rasvasest. „Aga mina ei ole suutnud seda õieti järgida, seekordsesse laagrisse tulin vaat et otse sünnipäevalaua tagant!“ naerab Terje.

„Eks mulle on öeldud ka, et miks ma raiskan raha ja lähen nälgima. Selle asemel võiksin reisile minna, seal mõnuleda, head-paremat süüa,“ muigab paastuja,  „aga ma olen seda ka teha saanud ja olen rahule jäänud. Ent laagris on parem, lihtsam kuidagi… siin on nii ilus loodus, kõnnirajad, vaikus ja rahu. Pärast laagrit olen ilusam, enesetunne on parem. Tulemus on silmaga näha ja käega katsuda. Abikaasa ütleb komplimente, see teeb meele rõõmsaks.“

Terje on kuulnud, et paljud eelistavad kodus paastuda. „Eks mul oleks kõik tingimused kodus olemas, ei pea enam lastele süüa tegema ja kodu on mul looduskaunis kohas ka. Aga no ei ole mul seda tahtejõudu! Vaja on toetust ja keskkonnamuutust. Olen küll mõelnud, et teen omapäi, aga vahest üheainsa päeva olen suutnud vee peal olla. Laagris ei lasta eksida, iga päev kontrollitakse patsiente. Paljud, keda ma tean, kel on migreenihood, suhkruhaigus või nahalööbed, on siit tõvele leevendust saanud,“ selgitab ta.

Peale saledama joone (päevas kaob umbes kilo), rohke energia ja erksamate meelte on ta laagritest saanud sõpru, kellega hoitakse lähedast sidet. „Need on inimesed, kes tervisest hoolivad ja me toetame teineteist, kinnitab Terje, kes näeb oma ametis inimesi, kes on tervise suhtes ükskõiksed olnud. „Kuidagi ei tahaks, et keegi mind ühel päeval voodis ümber keerama peaks. Seepärast püüan ise niipalju kui võimalik enda eest hoolitseda. Olen näinud, kui palju haiguseid on tingitud ülekaalust. Kaal aina kasvab ja korraga ei jaksagi enam välja kõndima minna. Nii toimub tubaseks jäämine ja siis pole ka haigused kaugel.“

Puhastades ja tervendades. Veejoomine, värske õhk, sooltepuhastus, massaažid ja veeprotseduurid, lisaks rahulik õhustik ja toetavad kaaslased, just need annavad Terjele ligi poleks aastaks värske ja energilise enesetunde.

Dr Natalia Trofimova on Biokliiniku juhataja ja Loodusravikeskuse Loodus BioSpa asutaja ja arst: “Paast on suurpuhastus kehas.”

Mis on paast?

Paastumine on üks vanimaid ravivõtteid, mis puhastab, uuendab, elustab keharakke, parandab organite ja kudede funktsioone. Paast tugevdab immuun- ja närvisüsteemi, korrastab ainevahetust ja normaliseerib kehakaalu.

Kas paast tähendab nälgimist?

See ei tähenda nälgimist, vaid toidu ajutist vabatahtlikku piiramist või täielikku toidust loobumist. Selle eesmärk võib olla kas lihtsalt keha puhastada või ravida mõnda haigust.

Milleks paastuda?

Paastukuur on moraalne väljakutse, iseloomu kasvatamise meetod, mis karastab ja tugevdab inimest. Sihiks on psüühilise kindluse ja sisemise korra saavutamine. Samuti keha vabastamine kahjulikest jääkainetest, mis liigse söömise ja passiivse eluviisi tõttu on paljudele probleemiks muutunud. Paastumine on esimene samm ka vähktõve ennetamisel: paastu ajal hävitab keha kõik muundunud rakud, nende hulgas vähirakud. Kellel ei ole suuri tervisemuresid, need saavad paastudes täiendada oma energiavarusid.

Mis põhjustel inimesed paastulaagrisse tulevad?

Looduse loodusravikeskuses käiakse paastumas kahel põhjusel: füüsiliselt terved inimesed tulevad biospaasse tavaelust puhkama ja organismi puhastama profülaktika mõttes, samuti kaitsma end vananemise eest. Teine rühm inimesi tuleb end ravima. Need, kes soovivad ravida mõnd kroonilist haigust, teevad aastas mitu paastukuuri. Paast on tõhus vahend haiguste leevendamiseks ja ravimiseks. Ravile tullakse sageli liigesemuredega, ainevahetus – ja hormonaalhäiretega inimesed, astmahaiged jne. Ka kehakaal väheneb, see sõltub paljudest teguritest, nagu sugu, vanus, närvisüsteemi seisund, medikamendid ja füüsiline koormus. Mida rohkem on inimene kinni oma kehakaalu probleemis, seda raskem on tal kaalus maha võtta. Suuremal määral kaotab paastukuuri ajal kaalu see, kel olid enne paastumist kehas tursed, kelle soolestik ja lümfisüsteem ei töötanud korralikult või kelle kehas oli väga palju rasva.

Kes ei tohiks paastuda? Paljude haiguste puhul paastu ei soovitata, näiteks insuliini vajav suhkrutõbi, edaspiarenenud ja dekompenseeritud haigused nagu vähk, rasked maksa-, neeru- või südamepuudulikkus ning kaugele arenenud düshormonaalsed häired, mis nõuavad suure kontsentratsiooniga hormoonpreparaate või teisi ravimeid. Samuti ei sa paastuda raskete psüühiliste häiretega või vaimuhaige inimene, sest paastumine peab alati olema teadvustatud ja läbimõeldud tegevus.

Kas võin ka ise kodus paastuda?

Oleks hea, kui esimene paastukuur tehakse läbi paastuarsti juhendamisel ja järelevalve all. Selle kogemuse najal saadakse üldjuhul edaspidi ka ise kodus paastumisega hakkama. Üle kolme päeva kestva paastu jaoks on vaja tingimusi, mida kodus ei tarvitse olla. Näiteks klistiiri tegemiseks on tarvis elementaarseid hügieenitingimusi, lisaks võib vähemalt esimesel korral olla tarvis asjatundja toetust ja nõuandeid. Kolme kuni nelja nädala pikkumine ravipaast tuleb kõne alla ainult paasturavile spetsialiseerinud arsti käe all.

Allikas: Naisteleht

„Inimesed on harjunud sööma ja kardavad: kuidas ma seitse päeva ei söö?“ ütleb Loodus BioSpa asutaja, peaarst-dietoloog dr Natalia Trofimova. „Aga nii dieet kui paast on organismile väga head.“

Loodus BioSpa asutaja, peaarst-dietoloog dr Natalia Trofimova sõnul tehakse keskuses aastaringselt paastu-, dieedi- ja detokskuure neile, kes tahavad kehakaalu, vaimse või füüsilise tervisega seotud probleeme lahendada. Loodus BioSpa Tartumaal Luunja vallas Muri külas Tilga teeel on ainukene professionaalne loodusravi keskus, mis on tegutsenud juba 20 aastat, kus arvestatakse igaühe personaalseid vajadusi. Kas klient vajab All-In Dieeti, Detoxit või ravipaastukuuri, mis algavad hinnaga 69 eurot päev ja sisaldab majutust, toitlustust, kõiki vajalikke protseduure. Lisatasu eest suures valikus ravi- ja kehahoolduse protseduure. „Paastul ehk toidu piiramisel ei ole vastunäidustusi, see on väga funktsionaalne füsionoomiline protsess organismis. Sel aastal anti Nobeli meditsiinipreemia jaapanlasele Yoshinori Oshumile, kes just kirjeldas autofaagia protsessi, mida toidupiirangud soodustavad. Organism hävitab haiged, põletikulised, kasvajarakud jne, et üles ehitada uued ja terved rakud, toetada immuunsüsteemi talitlusi, ainevahetust jne.“

Loodus BioSpa-s uuritakse esmalt, millist paastukuuri inimene vajab: kas puhast ehk veepaastu, kus organism hakkab väga aktiivselt tegutsema, või detokskuuri vähekaloorse, peamiselt vegetaarse ja vedeltoiduga, või dieetkuuri spetsiaalsete toiduainetega

„Puhast paastu ehk ainult vee-, tee- ja puljongipaastu soovitame neile, kel ilmneb allergiline reaktsioon, mürgistus, kurnatus, väsimus, astma, seedesüsteem on ülekoormatud, liigesed valutavad, kehakaal tõuseb, veresuhkur on kõrge, kolesterool kuhjub…,“ esitleb de Trofimova erinevaid põhjuseid. „Organismi tekib liiga palju lima või on organism liiga happeline, ilmnevad nahaprobleemid nagu lööbed, allergiad. Inimesel on mingi ainevahetushäire, mistõttu tuleb anda organismile ja seedetraktile puhkust.“

Paastukuur on 7päevane, mis ei tähenda, et peab kõik päevad paastuma. Võib ka kolm päeva, misjärel viiakse inimene üle vähekaloorsele toidule. Iga kuur on väga individuaalne, lähtub põhjusest, miks tuleks seda teha.

„Paast tähendab nii vaimset kui füüsilist puhkust,“ rõhutab de Trofimova. „Teeme Loodus BioSpas ka toetavaid protseduure, kuigi meil on ka erinevad iluprotseduurid, mitmesugused massaažid, saunad ja basseinid, võimlemine ja jooga, shindo jms. Aga kõik lähtub sellest, mida inimene tahab saavutada.“

Dr Trofimova on koostanud Euroopas patenteeritud Läänemere dieedikuuri, mis annab võimaluse alandada kolesterooli, veresuhkrut, kehakaalu. Sama dieet sobib allergikutele ja neile, kel on väga kõrge kusihappe tase, mis hävitab liigesed.

„Puhastamine ja tervendamine on tervik, lähenemine filosoofiline,“ toonitab dr Trofimova. „Paastuma hakates peab teadma, et pärast paastu ei saa hakata sööma nagu varem, teisele toidule tuleb üle minna väga aeglaselt. Kui inimene ei saa ise hakkama, siis keskuses me toetame teda ja aitame ta paastust tasapisi välja tuua. Abiks on individuaalsed nõuanded.“ Loodus BioSpas tehakse ka toidutalumatuse teste ja antakse soovitusi, kuidas edasi toituda, millised toiduained tuleb menüüst välja võtta, millised võib tagasi lubada jne. „Kõige tähtsam on, et inimene soovitusi jälgiks. Kui on juba alustatud, siis tuleb seda teha põhjalikult,“ rõhutab dr Trofimova. „Paast õpetab ka usku iseendasse: sain sellega hakkama! Jälgin seda ja teen tervise eesmärgil edasi nagu vaja. Paastumine ei ole ainult toidust loobumine.“ Paastuga kaasneb vaimne ettevalmistus ja filosoofiline mõte. Paastu juurde käivad teatud rituaalid ja reeglid, mida samuti õpetatakse.

Allikas: Ajakiri Mari

Dr. Trofimova

Dr. Trofimova

“Paastuda võib aastaringselt, kuid suvi on selleks iseäranis sobiv aeg just nende inimeste jaoks, kel isegi kesmisest rangemat dieeti pidades tekib kergesti külmatunne, kes kaebavad sel ajal väsimuse ja kurnatuse üle. Suvel seda probleemi pole- suur soe väljas ja päike annab veel lisa-energiat,” ütleb kliiniku Loodus BioSpa juht dr. Natalia Trofimova.

Suvise paastumise võiksid tema sõnul ette võtta näiteks madala vererõhuga inimesed. Samuti nõrga immuunsüsteemiga all kannatajad- suvel ei külmetu nad nii kergesti. “Nemad peaksidki tegelikult tegema paastukuure just suvel,” soovitab dr. Trofimova.

Traditsiooniliselt on isegi kirikukalendris kirjas mõned sellised päevad, näiteks on paastumiseks hea kaduneljapäev. Kui eelnevalt paastutud ei ole, võiks teha mitte päris näljapäevi, vaid koormusvabasid päevi.

Suvel paastu pidades tuleks hoolikalt jälgida joodavat vedelikukogust. ” Vedeliku organismist eritumine ja lisanduv vedeliku kogused peavad olema tasakaalus. Teatud haiguste puhul muutub veebilanss negatiivseks, st. keha saab vett vähem, kui temast välja läheb, ning organism on kuiv. Kui vett tuleb aga juurde rohkem, kui välja läheb, tekib organismis turse.

Toidupüramiidi alus on vesi, mille päevane kogus on 30–40 milliliitrit ühe kehakilogrammi kohta.  See on organismile vajalik vedeliku kogus, et ainevahetus saaks häireteta toimida. Näiteks 75 kg kaaluva täiskasvanu organism sisaldab umbes 42–45 liitrit vett, see on 48–60% kehakaalust. Tema veevajadus on seetõttu 2–2,5 liitrit ööpäevas.

Tihti küsitakse, kas näiteks 60 kg kaaluv inimene peaks 1,8 liitrit vedelikku saama üksnes toiduga, st ka supina. Tegelikult on see vedelikukogus siiski vesi eraldivõetuna. Mida vanemaks inimene saab, seda vähem on tema organismis vett ja seda rohkem vajab ta vett joogina, sest muidu tekivad tursed ja lima. Rakud ei saa ilma vedelikuvahetuseta normaalselt toimida, tekivad lümfisüsteemi häired.

“Mahlapaast on soovitatav vaid siis, kui seda targalt teha. Poemahlu ei soovita ma üldse, neis on liiga palju suhkrut. Isegi magusatest puuviljadest omatehtud mahlad pole head. Ikka seetõttu, et tõstavad ja seejärel langetavad veresuhkru taset liiga kiiresti, tekitades peavalusid, meeleolukõikumisi jne. Meie oma kliinikus teeme kevadeti vahtra- ja kasemahla paaste. Praegu, kui värsket kurki kõikjal saada, võiks teha mahlapaastu mahedalt kasvatatud kurkide mahlaga, kuhu maitseks veidi õunamahla lisatud.”

Õunad või toorsalat ei sobi koormusvabaks päevaks sugugi mitte kõigile, näiteks krooniliste soolehaiguste puhul on hoopis parem süüa keedetud või hautatud toite. Aga ka tervel inimesel võib suurest kogusest õuntest kõht punni minna. “Vesi on kõige parem, see ei tee midagi. Isegi teed võivad magu ärritada.
Ise paastu tehes võiks olla viimane söögikord õhtul, järgmisel päeval tasuks juua ainult vett ja õhtul võib süüa midagi kergemat, mõnda kerget suppi näiteks. Võibki teha näiteks ainult köögiviljasupipäevi.

Tänu paastumisele vabanevad põletikulised ja tursunud koed liigsest vedelikust. Näiteks kui inimesel on maksa paisumine või maksa rasvdüstroofia, siis paastudes maks vähendab oma mõõte normini. Samasugune reaktsioon tekib munasarjades, eesnäärmes, kõhunäärmes, kopsudes ning teistes põletikulistes organites ja kudedes. Seepärast ei tähendagi paastumine mitte ainult kaalulangust ja liigse vedeliku eritumist, vaid paastul on ka põletikuvastane mõju.

Paljudes meditsiinidistsipliinides, näiteks Idamaade meditsiinis, on paastupäevad ette nähtud – nii on see ka näiteks Hiina, Tiibeti, India meditsiinis. Selleks, et anda organismile puhkust. Kui inimene ei söö 1,2, 5 või isegi terve nädala, ei teki veel organismis suurt vitamiinide või mikroorganismide puudust. Kui ta joob piisavalt, siis lühike paast ei too organismis kaasa suuri muudatusi.Näiteks mitmed vesilahustuvad vitamiinid ei lõpe organismis otsa enne 1-4 nädalat paastumist.

Paastu füsioloogia on väga täpselt kirjeldatud, mis päeval millised muudatused tekkivad ja mida nad kaasa toovad ning milline on risk ja milline on tulemus. Teades füsioloogiat, saame väga täpselt ka paastujale seletada, mis organismis toimub. Näiteks esimese 24 tunni jooksul põletatakse organismis ära suhkur. Ja mingi hetk, kui suhkur langeb, tekib väsimus, nõrkus, pea hakkab valutama. Neid sümptomeid inimesed kardavadki. Aga tegelikult on meie organismil varuks palju rohkem suhkrut, näiteks glükogeen maksas. Paastu ajal hakkab organism oma varusid kasutama. Nälga organismis nii ruttu ei teki.

Näljatunne tekib paastu ajal suuresti söömisharjumusest. Vaadake kasvõi mis juhtub šokolaadi või kartulikrõpsudega – võtad alguses ühe, siis teise ja ei saagi aru, kui karp või kott on tühi. Tegelikult on söömisest tekkiv mõnutunne see, mis meid oma kütkes hoiab ja sõltuvust tekitab.

Igal organismil on oma biorütm, mida saab reguleerida režiimiga. Huvitav on see, et inimestel, kel on konkreetne päevarütm, on palju lihtsam paastuda kui neil, kes söömise asemel näksivad. See on seotud närvisüsteemiga – sageli me ei söö mitte sellepärast, et kõht on tühi, vaid selleks, et end rahustada.

Näljutamine ei ole õige väljend paastumisele, sest meil on palju varusid.

Kui pole kogemust ega ettevalmistust, võib juhtuda, et pea hakkab valutama või tekivad muud ebamugavad tunded.

Paastu ajal peab piisavalt jooma ja liikuma. Vastunäidustus on küll, näiteks 1.tüübi diabeet ehk seisund, kus organism ei suuda ise insuliini toota. Vastunäidustused on ka siis, kui organismi enda varud on läbi, kui on tõsised neeru-ja/või maksaprobleemid.

Paastumine pole lihtne. Suure hoo ja õhinaga paastuma hakates ei oska inimesed, kes paastuvad iseseisvalt ja esimest korda, oma keha eripäradele piisavalt tähelepanu pöörata. Siit tuleneb ka oht, et organismis tekib negatiivne veebilanss või turse, sest organid ei täida oma eritusfunktsioone.

LoodusSpas õpetame inimestele, kuidas kodus toituda, kuidas teha koormusvabu päevi. Kõik on väga individuaalne, ei aita ainult sellest, et kohapeal mingis spaas või arsti juures öeldakse “Sööge värsket!”. Olen telefonitsi ja meilitsi pidevalt huviliste küsimustele vastanud.

Mulle võib kirjutada aadressil info@biokliinik.ee, või info@loodus.net, püüan jõudumööda kõigile vastata,” ütleb dr. Trofimova.

Artikkel ilmus ajakirjas “Müstilised lood”

Dr. NATALJA TROFIMOVA FOTO: ALDO LUUD

Dr. NATALJA TROFIMOVA FOTO: ALDO LUUD

“Hallo Kosmos” saatekülaliseks doktor NATALIA TROFIMOVA.

Natalia Trofimova on üle 35-aastase kogemusega arst ja ravipaastu ekspert, kes on öelnud, et: “Kõige tähtsam paastumise mõte on taastada tasakaal.”

Doktor Trofimova on sündinud Taga-Karpaatias ungari peres. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ning täiendanud end erialaselt Venemaal Leningradi I Meditsiiniinstituudis dietoloogiat õppides, Saksamaal Schwarzwaldis loodusravi ja vesiravi ning täiendanud end Rootsis, Hispaanias, Inglismaal ja mujal.

Suurem huvi loodusravi vastu tekkis dr Trofimoval ülikooliajal, kui ta koges, et leidub hulk nähtusi, mida tavameditsiin ei oska seletada.

Pärast töötamist TÜ Kliinikumis otsustas ta 1998. aastal asutada Eestis esimese loodusravikeskuse “Loodus” Tartumaale Luunja valda.

Ta on ravipaastu kui loodusravi koostisosa esmakasutuselevõtja Eestis ning nüüdseks on tal rohkem kui kolme dekaadi pikkune kogemus ravipaastu ja dieetravikuuride alal ning tuhandeid patsiente.

Tema sulest on ilmunud ka menukas raamat “Paastuga terveks” – võida endale autori poolt signeeritud teos osaledes raamatumängus Kosmonautide Klubis facebookis.

Saates selgub:

  • Mis on ravinälgimine?
  • Kuidas mõjub paastumine meie tervisele?
  • Jeesus oli kõrbes kuivpaastul 40 päeva – kuidas ja kui pikalt võiks paastuda tavaline inimene?
  • Kuidas toimib Sebastian Kneippi veega arstimise meetod?

Saatejuht Ingrid Peek, helirežissöörid Sirje Raud, Monika Tamm ja Margus Müür.

* Lazarus – David Bowie * Heroes – David Bowie * Quarah – water temple * Quarah – Voyage * Quarah -Spitir molecule

Kuula saadet siit!

Hei sõbrad!

Väljas on talv ja meil on head uudised!

Pakume välja ühele oma Facebooki fännile võimaluse osaleda kas dieet- või ravipaastu kuuril, poole hinnaga.

Selleks pole muud vaja, kui:

Loosimine toimub 23.01.2016 ja võitja kuulutatakse välja samal õhtul meie kodulehel ja Loodus BioSpa facebooki lehe vahendusel.

Võitja saab oma võidu realiseerimiseks valida nelja kuuri aja vahel:

  • 27.01.2016 – 02.02.2016 – 7 päeva – tavahind 590.- (võitja hind 295.-)
  • 08.02.2016 – 14.02.2016 – 7 päevane – tavahind 590.- (võitja hind 295.-)
  • 17.02.2016 – 21.02.2016 – 5 päevane – tavahind 550.- (võitja hind 275.-)
  • 24.02.2016 – 28.02.2016 – 5 päevane – tavahind 550.- (võitja hind 275.-)

Talveloos2

Vesi

Paastuaja valimisel saab lähtuda mitmest tegurist: aastaajast, oma organismi tüübist ning kindlasti ka terviseseisundist.

Suurepärane paastuperiood Eesti kliimas on jaanuari lõpp ja veebruar. Talvel ollakse enamjaolt siseruumides, liigutakse õues vähem ja süüakse rammusamat toitu, et külmale vastu panna. Sellele järgnev kevadine organismi suurpuhastus virgutab loomulikke kaitsereaktsioone.

Vara kevadel tunnevad inimesed sisemist vajadust paastuda ja ka maks vajab puhkust just talve järel. Seepärast on kevadel õigem paastuda, mitte end vitamiinidega turgutada. Continue reading

Loodus-BioSpa00001.jpgPaastuhommikud algavad värskes õhus keha sirutamise ja venitamise või soojendusvõimlemisega, tehakse hingamisharjutusi. Peale seda on aeg teha kepikõndi.

Tagasi tulles ootab soe tee ning rahulik vestlus arsti assistendiga.

Igal hommikul kaalutakse, kontrollitakse vererõhku ja pulssi, arsti assistent vaatab üle ka paastuja keele ning küsib tema üldise tervisliku seisukorra, enesetunde, une ja joodud veekoguse kohta. Tänu sellele suudab arsti assistent võimalikke probleeme paremini märgata ja üldjuhul on piisanud nende lahendamiseks loodusravimeetoditest.

Samas ta soovitab sobilikud protseduurid. Nende valik on Looduse BioSpaas suur ning otsused sõltuvad patsiendi vajadustest ja näidustustest.

Paastuajal on kindlasti vajalikud üld- või osaline massaaž, lümfodrenaaž ja vesiravi. Hästi sobivad ka dr Sebastian Kneippi meetodil tehtavad veega ülevalamised, vannid ja heina mähised.

Igasugune liikumine, vesivõimlemine või alternatiivina hoopis tagasitõmbumine, mediteerimine on paastuprogrammi vajalikud osad, mille puhul jäetakse paastujale mõningane vabadus. End on õigustanud ka lihtsalt looduse vaatlemine või jalutamine.

Paastu juurde kuulub soolte sügavpuhastus ja igapäev klistiirid. Jämesool on koht, kuhu kogunevad organismis raskesti seeditavate toiduainete jäägid, mis suruvad alla organismi normaalset mikrofloorat.

Pärastlõunad kuuluvad aktiivsele tegevusele, milleks on võimlemine saalis, jalutuskäik või kepikõnd. Õhtul on vesivõimlemine või ujumine basseinis. Iga õhtu saab käia saunas.

Aktiivse liikumise ühendamine meditatiivsete lõdvestusfaasidega toob paastujale juba lühikese ajaga heaolutunde, mida varem pole kogetud. Tähtis on vähemasti üritada olla kehaliselt aktiivne, ka siis, kui tunnete end veidi roidunult ja väsinult. Samas tuleb paastukriisi päevadel kindlasti oma keha kuulata, teda mitte liigselt koormata ja talle rahu võimaldada.

Vajalik on ka sotsiaalsus ja teadlikkus kogu paastuprotsessist. Soovitame kuulata arsti temaatilisi loenguid (näiteks paastumise ja toitumise kohta) isegi kui olete neid varem kuulanud. Kordamine ei tee kellelegi paha.

Alguses uutele klientidele tundub et nädal on nii pikk aeg, kuid tänu personali professionaalsusele ja paastujate üks teise toetamisele ta möödub väga kiiresti ja tulemus on silmaga nähtav.

Paastuga terveksKoos Eesti suurima raamatukirjastusega Varrak Maaleht on kokku pannud uhke ja ilusa kollektsiooni, mis koosneb 30st parimast psühholoogia, enesearengu, vaimsuse ja filosoofia valdkonna raamatust. Kõik need teosed on loodud nii hingeabiks, keha ja vaimu turgutamiseks kui ka praktiliste elutarkuste jagamiseks ja kogumiseks.

Tarkusepuu teemadering on väga rikkalik ja lai. Sarja ühendavaks lüliks võib nimetada lihtsat üldinimlikku küsimust: kuidas leida tasakaalu ja rahu, et nautida elu ja tunda iseend ümbritsevas kaoses turvaliselt ja toimetulevana? Tarkusepuus ilmuvad raamatud, mis on loodud inspireerima!

Oleme valinud sarja teosed nii, et nimekiri saaks võimalikult mitmekesine ja ses oleks esindatud nii Eesti kui ka välismaa nõuandekirjanduse paremik. Kõik Tarkusepuu autorid on väga tunnustatud oma ala asjatundjad ning neid on tõlgitud paljudesse keeltesse üle maailma, nende tegevust on saatnud suur publiku- ja lugejahuvi ning nende sõnum on sageli olnud kultuuri- ja riigipiire ületav. Nende seas on nii üle maailma tunnustatud kirjanikke kui ka armastatud Eesti autoreid.

1998. aastal Eesti esimese loodusravi keskuse loonud Natalia Trofimova innustab lugejaid asuma looduslähedasema eluviisi teele ning aeg-ajalt paastuma, et elada täisväärtuslikumat elu, hoida oma tervisemured kontrolli all ja püsida tõbedest priina ka ilma arstirohtudeta.

Paastumise kui ravimeetodi kohta saab nende kaante vahelt uut infot nii see, kes on pidanud paastu pelgalt kaalulangetamise viisiks, kui ka kogenud paastuja.Et aidata mõista teadliku paastumise erinevust pealesunnitud nälgimisest ning seda, mil määral mõjutab tervist organismi eripära – sealhulgas võimalik toidutalumatus –, toitumisharjumused ja eluviis, kirjeldatakse põhjalikult ka inimorganismi toimimist.

Teoreetilised alapeatükid vahelduvad praktilistega, kus autor annab hulgaliselt näpunäiteid selle kohta, kuidas iga inimene ise saab oma heaolu nimel midagi ära teha. Raamatusse on andnud panuse ka autori loodusravikeskuses paastukuuril käinud inimesed, kelle räägitud lugudele lisanduvad autori üldistused oma mahukast paasturaviarsti praksisest.

Meditsiinidoktor Natalia Trofimova on sündinud Taga-Karpaatias ungari peres. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ning täiendanud end erialaselt Venemaal, Rootsis, Hispaanias, Inglismaal, Saksamaal ja mujal. Suurem huvi loodusravi vastu tekkis tal ülikooliajal, kui ta koges, et leidub hulk nähtusi, mida tavameditsiin ei oska seletada. Pärast töötamist TÜ Kliinikumis otsustas ta asutada Eestis esimese loodusravikeskuse Loodus Tartumaale Luunja valda. Nüüdseks on tal üle 30-aastane kogemus ravipaastu ja dieetravikuuride alal ning tuhandeid patsiente.

Raamatu hind 10.-€

Kogu keha heinamähis koos maskiga

IMG_9620-35476dea025064.jpgProtseduur lõdvestab, viib välja organismist mürkaineid, toidab ja pehmendab nahka, tekitades meeldiva ja mõnusa enesetunde.

Protseduur koosneb kolmest etappist. Alguses keha 20 minutiks mähitakse heina. Peale seda pakutakse käia sooja dussi all ja siis tehakse kerge massaaz, mille käigus kehale kantakse toitev mask värskelt niidetud heina osakestega. Mask on meeldiva kerge aroomiga.

Näidustused

  • Parandab ainevahetust ja vereringet
  • Viib välja organismist mürkaineid
  • Toidab nahka

Vastunäidustused

  • Kõrge vererõhk
  • Haavad ja marrastused
  • Pahaloomulised kasvajad

Kehakoorimine koos maskiga

Hoolitsus algab koorija pealekandmisega masserivate liigutustega. Nahka lihvitakse koorijaga ja jäetakse 10 minutiks mõjuma. Sel hetkel on tunda sauna effekti, avanevad poorid, mille kaudu organismist väljutatakse mürkaineid. Koorimine puhastab intensiivselt, eemaldab vanad naharakud, stimuleerib vereringet ning  muudab nahka pehmeks ja elastseks. Nahk muutub silmnähtavalt ühtlasemaks ja nooruslikumaks. Koorija pehmendav alus kaitseb nahka kahjustustest (kriimustustest, mikrotraumadest).

Kehakoorija mineraalained imenduvad sügavale nahasse, noorendades teda, regenereerides naha rakke ja soodustades kollageenitekkimist. Seejärel koorija pestakse maha dussi all.

Hoolitsus lõpetatakse massaziga, mille käigus kantakse kehale nahka toitev ja niisutav meeldiva aroomiga

Protseduuriks kuluv aeg 50 min.

Näidustused:

  • Ainevahetuse kiirendamine
  • Naha pehmendamine ja niisutamine

Vastunäidustused:

  • Haavad, põletused ja marrastused nahal
  • Pahaloomulised kasvajad
  • Rasked kopsu- ja südamehaigused