TARTU, ESTONIA

Paastuga saab ära hoida kõrget kolesteroolitaset ja ateroskleroosi, taastada vereringet ning viia sama meetodiga normi nii kõrge kui ka madal vererõhk. Uurijad on tõestanud, et paastumise ajal ei muutu perifeerse vere koostis peaaegu üldse, säilib nii erütrotsüütide, hemoglobiini, leukotsüütide kui ka trombotsüütide normaalne tase. Tänu sellele ei ole vaja karta, et paastumise ajal tekib kehvveresus.

Paastukuuri ajal muutub ajutiselt vere pH: toidust loobumise algjärgus muutub veri happeliseks. Atsidootilise kriisi ajal on happelisuse tase maksimaalne, mis annab hoogu põletikuliste protsesside ja kasvajate hävitamisele ja on seetõttu vajalik. Kriisi järel vere happesus jälle väheneb ja vere pH taastub kuuri lõpuks täielikult.

Kuna paastumise ajal seisavad magu ja soolestik tühjana, ei ole ringleval verel ees takistusi ning veri hakkab paremini liikuma. Kaovad vereringe ummistused kõhuõõnes ja maksas, mis muidu
põhjustavad maksa ülekoormust, emakamüoomide teket ja veenide varikoosi jalgades.

Kui selgroog teeb pidevalt muret (valud kaelapiirkonnas ja ristluudes või mujal), viitab see soolade ladestumisele. Valu põhjustab selgroolülide vaheliste tühemike ahenemine soolaladestuste tõttu, närvidele tekib surve, turse ja põletik. Sellist probleemi saab ennetada paastukuuriga, mis on ühendatud liikumisravi ja veeprotseduuridega.

PATSIENDI LUGU

63-aastane mees, kes tuli paastuma radikuliidi, puusaliigeste valude, kõrgenenud vererõhu ja veresuhkru kõrge taseme tõttu ning oli veidi ülekaaluline, alustas seitsmepäevast paastu kuuri.
Selliste näidustustega patsientide puhul jälgime eriti hoolikalt, et paastu saadaksid õigesti valitud protseduurid, mis kuuri toetavad – neid oskab määrata paastuarst. Sellele mehele sobis individuaalne vesiravi basseinis, osteopaatia, massaaž ja spetsiaalne ravivõimlemine. Me õpetame inimest hindama füüsilise aktiivsuse osatähtsust tervenemisprotsessis ka valude korral, sest kui end ei liigutata, süveneb keha jäikus veelgi. Paastukuuri lõpuks suutis patsient taas normaalselt kõndida ja tundis ennast värskena, valud kadusid, veresuhkru tase normaliseerus.

Need haigused tingib kusihappe soolade ladestumine liigesepindadele. Patsiendi seisund paraneb tänu ravipaastule üsna kiiresti, paastu 5.–10. päeval, eriti kui haigus pole veel kaugele arenenud.

PATSIENDI LUGU

Noor mees (25), kellel oli diagnoositud podagra, tuli meile paastuma. Arst oli kirjutanud talle välja kusihapet vähendava ravimi, mis hoidis ta seisundi heana täpselt niikaua, kui ta preparaati tarvitas. Noormees oli ka ise arst ja mõistis, et see ei tähenda mitte haiguse põhjustaja ravimist, vaid üksnes nähtude allasurumist. Tegelik põhjus seisnes kusihappe ainevahetushäires, mille ainuke ravivõimalus on taastada mineraal ainevahetus organismis. Seepärast otsustas patsient läbi teha paastukuuri.

Esimest korda alustas ta paastu ajal, kui haigus oli parasjagu ägenenud – paastuma tulles ei mahtunud patsiendil kingadki jalga. Olukord oli nii halb, et ta ei saanud üldse liikuda ja alustas paastukuuri istudes, haige jalg üles tõstetud; ta ei saanud minna võimlema ega kõndima nagu rühmakaaslased. Kolmanda päeva järel haigus süvenes. Seda saab seletada asjaoluga, et paastumise mõjul suurenes organismis veelgi kusihappe kontsentratsioon, mis pani patsienti kahtlema valitud ravimeetodi õigsuses. Ta otsustas minu tungival soovitusel siiski paastu jätkata ning pärast kriisi hakkas viiendal päeval järsku tema suure varba liigese turse alanema ja valu vähenema. Seitsmendal päeval oli turse juba niipalju tagasi tõmmanud, et kingad mahtusid jälle jalga. Kümnendal paastupäeval suutis noormees üle hulga aja kõndida. Järgmisel päeval alustas ta kümnepäevast taastumist, mille tulemusel kadusid kõik haiguse sümptomid. Määrasin edaspidiseks igapäevatoiduks kusihappevaba dieedi. Selline menüü koosneb põhiosas köögiviljadest, marjadest, teraviljast ja puuviljadest ning piiratakse loomsete valkude ja rasvade tarbimist ( liha, muna, piimatooted).

Selle patsiendiga oli mul kokkulepe, et ta kordab oma paastukuuri vähemalt poole aasta pärast, aga kuna ta terviseseisund oli suurepärane ja ta oli oma haiguse unustanud, ei tulnud ta õigel ajal korduspaastule. Haigus ägenes taas üheksa kuu pärast ja me pidime kogu ravikuuri otsast alustama. Kui ta oleks tulnud kuue kuu järel, nagu soovitasin, oleks see tähendanud profülaktilist paastu ja haigusnähte poleks tõenäoliselt tekkinud. Korduspaastu järel taandus haigus siiski kenasti ja selle tulemusel jõudis patsient lõpuks kindlale veendumusele, et paastumine ja kokkulepitud dieedi pidamine tavaelus jääb tema vältimatuks ravimeetodiks. Nüüdseks on ta juba viis aastat käinud kaks korda aastas nädalasel paastukuuril ning saab elada normaalset elu ilma haigusnähtudeta.

Artikkel on võetud dr. Trofimova raamatust “Paastuga terveks”

Nende haiguste puhul kahjustab streptokokknakkus nii liigeseid kui ka südameklappe, tekitades kroonilise südamelihaste põletiku. Nakkuse alge pesitseb kurgumandlites ja selle tõttu soovitavad arstid esimese meetmena need opereerida. Tihti ei anna operatsioon oodatud tulemust, sest mandlid on lümfisüsteemi väravad ja nende roll on kaitsta siseorganeid: nad püüavad infektsiooni kinni ega lase seda üldjuhul sügavamale organismi. Enne otsust lasta mandlid eemaldada tasub mõelda paastukuurile arsti järelevalve all, mis mõjub turgutavalt mandlite struktuurile (vähendab kroonilist mandlipõletikku ja tugevdab immuunsust).

Inimesed, kes on põdenud mandlipõletikku mitu korda aastas, kogevad korrapärase paastumise järel põletiku taandumist ja lõpuks täielikku kadumist. Selle põhjuseks on organismi üld immuunsuse tugevnemine. Reumaatilise polü artriidi puhul on ravipaast väga kasulik.

Deformeeruva polüartriidiga patsiendi seisundi paranemine on seotud ainevahetusprotsesside normaliseerumisega ja allergiategurite nõrgenemisega paastu ajal, samuti immuunsüsteemi tugevdamisega ja neerupealiste aktiveerimisega. Suur roll on ka sellel, et paastu ajal vabaneb organism soolaladestustest jt ainevahetusjääkidest ning kaob energeetiline blokaad, mis põhjustas pingeid.

Selle tõttu on paastu ajal väga oluline soolepuhastus, soole mikrofloora taastamine ning probiootikumide võtmine. Nende patsientide puhul soovitan kindlasti kasutada just elavaid probiootikume, sest need suudavad nõrga immuunsuse puhul taastada soolestiku mikro floora kiiremini ja tõhusamalt. On juhtumeid, mil see raske ja varem ravimatuks peetud haigus (deformeeruv polüartriit) on nõudnud pikemaajalist paastumist (harilikult 7–14 päeva).

Artikkel on võetud dr. Trofimova raamatust “Paastuga terveks”

Vale toitumine on üks liigeste ja selgroohaiguste peapõhjus. Selle taga on jääkainete ladestumine ja mineraal ainevahetuse häired. Nende protsesside tagajärjeks on sellised haigused nagu artroos, artriit, osteo artroos, osteokondroos (selgroog muutub jäigaks, liikuvus on piiratud, nt Behterevi tõbi), reumaatilised haigused, podagra ning luu- ja liigese ainevahetuse häired (moondumine).

Miks liigesed valutavad? Protsess algab verevarustuse häirest, mistõttu liiges ei saa piisavalt toitu. Järgmisena tekivad liigestes ainevahetushäired: kogunema hakkavad ja kristalliseeruvad mürkained ja kusihape, mis ladestuvad lõpuks liigestele ning kahjustavad kõhre. Liigeste peale tekivad okkasarnased kristallid, mis torgivad liigest ümberringi ning põhjustavad põletiku. Sellest võivad olla puudutatud nii kõige väiksemad liigesed (sõrmeliigesed) kui ka suuremad, lõpetades selgrooga.

Kusihappe kuhjumine on alati seotud toidu omastamise ja jääkainete ladestumisega. Selle tõttu kujuneb välja põletik (artriit), mis omakorda põhjustab liigeste degeneratiivseid muutusi (artroosi). Artriit ja artroos ei ole üksnes ühe liigesega seotud haigus, vaid kogu organismi ainevahetuse häire, millest on haaratud kõik luud ja liigesed. Korrapärane paastumine on kindel näidustus patsientide puhul, kellel on kalduvus kirjeldatud haigustele.

Peale paastumise kaks korda aastas, kevadel ja sügisel, soovitan paastuda ka enne oodatavat haiguse ägenemise perioodi.

Artikkel on võetud dr. Trofimova raamatust “Paastuga terveks”

Paastu tasuks alustada puu- ja köögiviljade ning nende mahla tarbimisega. FOTO: Panther Media/Scanpix

Kuigi paastumine on suuresti seotud usuga, peitub selles ka häid tervisemõjusid. Lühiajalise paastuga võib katsetada terve inimene, kes tahab organismi koormat veidi kergendada.

Eesti vabaõhumuuseumi paljurahvuselise Eesti keskuse juhi Einike Sooväli sõnul praktiseeriti paastumist vaimu ja keha tervendamiseks muistsetes kultuurides juba aastatuhandeid tagasi.

«Praegu elab Eestis ligi 200 erineva rahvuse esindajaid ja nende hulgas on eri toitumise nõudeid järgivaid inimesi. Samas on igas usus paastumise põhipõhjuseks mitte enda näljutamine, vaid üldine puhastumine, vaimse jõu ammutamine ja Jumala teenimine,» kirjeldas ta. Usulise kuuluvuse järgi on meil enim õigeusklikke, kes on ka paastu au sees hoiavad.

Minu tutvusringkonnas järgivad paljud paastu, olgu nad luterlased, õigeusklikud, katoliiklased, vanausulised või uskmatud. Olen nende üle väga uhke. 40 päeva kasinamat toitumist jätab näole, kehale ja vaimsele tervisele oma jälje – piht läheb peeneks, näonahk siledaks ja meel kannatlikuks.

Liha sai lihtsalt otsa

Paastumine pole võõras eestimaalastelegi, ent kuna oleme olnud sunnitud aastasadu kasinalt toituma, leiab Sooväli, et pigem on olnud paastumise mõjutajaks aastaring ning pärisorjusest ja mõisnike rõhumisest tingitud vaesus. Seepärast on üsna vähetõenäoline, et näiteks 13. sajandil hakkas talurahvas ristiusustamisejärgselt kindlaid kiriku seatud paaste järgima.

Sooväli rääkis, et etnograaf Aliise Moora andmeil sai enamik Eesti peresid veel 19. sajandi algul liha süüa sügisest kevadeni vaid 12 korda nädalas. Heal perenaisel olevat liha jätkunud jüripäevani (23. aprill), halvemal juhul sai liha otsa maarjapäeval (25. märts). «Peamiselt söödi vastlapäeval tünni põhjast seajalad ära ja algaski olude sunnil lihast loobumine. Vaevalt et keegi mõtles, et liha mittetarbimine on Jumalale meelepärane, vaid liha lihtsalt polnud,» nentis Sooväli.

Napiks jäi talveperioodil ka piima ja muna söömine, sest koduloomadegi toit ja tervis oli kasinam. Abi oli küttimisest ja kalastamisest, kuid valdavalt oli menüüs köögivili, teravili ja sellest tehtud toit (puder, odrakäkk jm), oad, läätsed, seemned ning tähtsaima kehakinnitajana rukkileib. Rasketel aegadel lisati leivale isegi sammalt, puulehti või õlgi.

«Samas on meie riigis olnud alati inimesi, kes peavad õigeks mõnda muud usku. Näiteks 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses saabusid Peipsi äärde Vene vanausulised, kes pärast patriarh Nikoni usureforme Venemaalt põgenesid. Vanausulised on alati väga rangelt paastu järginud ja sellest kõrvale hoidmine on suur patt,» kirjeldas Sooväli. Praegugi elab Eestis umbes 15 000 vanausulist, kellest paljud paastuvad kirikukalendri järgi kokku üle kolme kuu aastas, osa lisaks sellele ka igal esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel.

«Raskeim on kindlasti suur paast (veliki post), mis algab pärast andeksandmise pühapäeva ja kestab seitse nädalat. Sel ajal on keelatud liha, muna, piima ja suure osa ajast ka kala söömine. Õnneks on vanausuliste köök rikkalik ja õige perenaine suudab ka suure pere paastu ajal ära toita – süüakse seeni, marju, teravilja, köögivilja ja rammusaamiseks lisatakse roogadele poslamaslat ehk rafineerimata päevalilleõli,» selgitas Sooväli.

Paastumisega ole tähelepanelik

Toitumisnõustaja Elle Kalamägi hinnangul tuleks ka vaimse eesmärgiga paastu ajal olla ettevaatlik, et mitte endale liiga teha. «Nii nagu hing ja vaim, vajab ka organism teadlikku lähenemist,» sõnas ta. Paastumine aitab tema sõnul kehal end taastada, vabanedes näiteks laguainetest, liigsest vedelikust, kuhjunud limaainetest ja rasvadest. Põhjalik sisemine puhastumine uuendab rakke, parandab nende ainevahetust ning organite ja kudede funktsioone.

Nõustaja arvates on paastu üks suurimaid väärtusi aga enesedistsipliin ja rutiinsete harjumuste võõrutamine kas tervise või muu eesmärgi nimel. Sooväligi kinnitas, et levinud arusaama kohaselt muudab paast inimese tasakaalukaks, terveks ja toimekaks, samuti on selle populaarsus kasvanud. Üheks põhjuseks peab Sooväli seda, et Eestis elab palju õigeusklikke, kes kombest lugu peavad, aga ka seda, et küllusele tuleb ühel hetkel piir ette ning rasvase sealiha söömine aasta ringi ei ole kuigi tervislik. Oma osa võib olla ka sellel, et Eestis surevad paljud südameveresoonkonna haigustesse ning inimesed teavad, et tervislike eluviisidega saab seda ennetada.

Kalamägi kinnitas, et terve inimene võib lühiajalist paastu iseseisvalt teha ja temaga ei juhtu midagi. Rasedad, imetavad emad ning krooniliste haiguste põdejad võiksid pigem paastu vältida. Esimese paastuna ei soovita ta täielikku veepaastu, vaid esiti katsetamist puu- ja köögiviljade ning neist pressitud mahlade tarbimisega. Mahlu võib veega lahjendada. Pidada võib ka osalist paastu, eemaldades menüüst vaid lihatooted.

«Heaks praktikaks on loobumine alkoholist ning suitsetamisest, ravieesmärgil võib proovida suhkru, gluteeni ja loomsete toiduainete vabale dieedile minna, mis on palju lihtsam ja võib-olla ka tervislikum kui pikk veepaast,» sõnas Kalamägi. Kui plaanis on pikem ravipaast, siis peavad seda kindlasti jälgima ja juhendama spetsialistid.

Paastu lõpetamine sõltub pigem enesetundest. Toitumisnõustaja ei soovita paastu lõppu täpselt määratleda, vaid teha otsus vastavalt sellele, kuidas paastuja enesetunne muutub. Ühtlasi tuleb teada, et mida rohkem on organismil saasteaineid välja viia, seda kehvem on alguses enesetunne.

Sooväli leidis, et tänapäeval on paastumine üsna lihtne, sest nii poodidest kui ka restoranidest leiab häid valikuid taimetoitlastele. «Minu tutvusringkonnas järgivad paljud paastu, olgu nad luterlased, õigeusklikud, katoliiklased, vanausulised või uskmatud. Olen nende üle väga uhke. 40 päeva kasinamat toitumist jätab näole, kehale ja vaimsele tervisele oma jälje – piht läheb peeneks, näonahk siledaks ja meel kannatlikuks,» lisas ta.

Kuidas paastumist lõpetada?

  • Kui paast on kestnud 2–3 päeva, siis pole probleeme toidu seedimise taastamisega. Võib süüa sama toitu, mida enne paastumistki.
  • 6–10-päevase paastu järel tuleb anda organismile aega jääkainete, mis on nälgimise ajal organismis liikuma hakanud, väljaviimiseks. Sama pika veepaastu järel peab toit olema vedel, näites värsked juurviljamahlad, taimetõmmised, puuviljad, aurutatud köögiviljad. Pärast veepaastu võiks taastusdieet kesta sama kaua, kui paastusid.
  • Tarbi hautatud või värskeid juur- ja puuvilju. Sobivad ka pett, hapupiim, pudrud ja köögiviljapüreed. Taastumise ajal on hea juua kibuvitsa-, pihlaka- või sõstrateed, millele võib lisada natuke mett.
  • Tähtis on, et soolestik hakkaks tööle kolme taastumispäeva jooksul. Selle stimuleerimiseks võib süüa keedetud riivitud punapeeti.
  • Ära liialda toiduga, sest liigne või vale toitumine pärast paastu võib tekitada ärritust maos, kõhuvalu ja -kinnisust.
  • Söö aeglaselt, mälu toit korralikult läbi.
  • Väldi ülesoolatud, teravaid, marineeritud toite ning suhkrut ja töödeldud küllastunud rasvu.
  • Taastumine on paastu läbiviimisel kõige vastutusrikkam etapp. Mida pikem on paast, seda pikem olgu taastusperiood.

Allikas: toitumisnõustaja Elle Kalamägi

Allikas: Postimees.ee

Migreen ja peavalud

Peavalul võib olla väga erinevaid põhjusi: turse, vereringeprobleemid, aju hapnikuga varustamise häired. Ajendiks võib olla ka veresoonte lupjumine ja sapipõie häired (sest sapipõiemeridiaan avab end pea ülaosas), samuti sünni- või muu trauma. Mõnikord on peavalud seotud sellega, et nina on kinni ja inimene ei saa normaalselt hingata, sest tal on krooniline põse koopapõletik. Peavalude põhjuste seas on ka kõhukinnisus ja mürkainete ladestumine organismis (üldintoksikatsioon), ehkki seda ei osata harilikult peaga seostada.

Paasturavi peamised näidustused:

Pea
Aitab lahti saada pingepeavaludest ja migreenist, annab mõtteenergiat.
Viib välja organismi kogunenud mürgid ning vabastab inimese depressioonist.
Kael
Ravib kaelaradikuliiti, viib soolad välja kogu selgroost ja liigestest, parandab
kaela liikuvust.
Veri
Verehaiguste puhul stimuleerib vereloomet.
Süda
Vähendab kolesterooli ja parandab vereringet, vererõhk normaliseerub.
Kopsud
Paraneb bronhide läbilaskvus ja gaasi ainevahetus.
Magu ja seedetrakt
Parandab soolte tegevust, aitab jagu saada kõhukinnisusest. Maks vabaneb mürkainetest, seedimine paraneb.
Neerud
Puhastab neerud sinna kogunenud liivast.
Suguorganid
Parandab hormonaalset taset, põletikulised tunnused taanduvad nii naistel kui meestel.
Nahk
Annab nahale uue elu, allergilised nahahaigused taanduvad, naha ainevahetus paraneb. Kortsud kaovad ja nahk püsib noorena.
Rasvkude
Rasvkude väheneb.

Migreenivalud on tihti seotud kroonilise mürgistusega, sapipõie funktsioonihäirete ja hormonaalsete häiretega. Neil, kes söövad liiga palju soolast toitu (juust, soola sisaldavad maitseained jmt
valmistoidud) ja saavad toiduga rohkesti säilitusaineid, põhjustab see ajupaise. Seetõttu hakkab aju suruma koljule ja tekitab peavalu – inimesel on tunne, nagu oleks talle pähe surutud raske kiiver.
Ka punane vein sisaldab liiga palju parkaineid, mis võivad samamoodi esile kutsuda nii peavalu kui ka migreenihooge – hinnanguliselt on see nii iga teise inimesega, kes joob punast veini.
Pea- ja migreenivaluga patsiendil võib paastu alguses valu isegi ägeneda, ent kuuri järel tunneb ta suurt leevendust, valu taandub. Tihti võivad migreeni- ja peavalud olla tingitud varjatud toidutalumatusest.

Oleme mitmel inimesel saavutanud valude taandumise tänu teatud toiduainete menüüst väljajätmisele.

Artikkel on võetud dr. Trofimova raamatust “Paastuga terveks”

Ravipaast aitab pidurdada juba tekkinud haiguse edasiarenemist ning seda kas osaliselt või täielikult ravida.

Paasturavi on näidustatud järgmiste organite ja kehapiirkondade tervisehäirete korral.

Pea

  • Peavalu
  • Migreen
  • Silmarõhu tõus
  • Silma ainevahetuse häired (nt suhkurtõve tagajärjel)
  • Silma verevarustuse häired

Kael, selgroog ja liigesed

  • Lihas- ja liigeskoe haigused ( artriit, artroos, radikuliidivalu, mitmesugused selja- ja liigesevalud)
  • Podagra, polüartropaatia ehk põletikuline hulgi liigesepõletik

Vereringe ja süda

  • Kõrg vererõhutõbi (I ja II staadium)
  • Kõrgenenud vererõhk
  • Madal vererõhk (paastuda arsti juhendamise all)
  • Veresoonte lupjumine
  • Südame isheemiatõbi
  • Hemorroidid, veenilaiendid
  • Arteriaalse vereringe häired
  • Vere paksenemine

Kopsud ja hingamisteed

  • Ägedad viiruslikud põletikud ja külmetushaigused
  • Krooniline hingamisteede põletik
  • Bronhiaal astma
  • Allergiline ja krooniline nohu
  • Krooniline põsekoopapõletik
  • Krooniline kurgu mandlipõletik

Kõhukoopaorganid

  • Mao limaskesta krooniline põletik
  • Kaksteistsõrmiksoole limaskesta krooniline põletik
  • Koliit, ärritunud soole sündroom
  • Krooniline kõhunäärmepõletik
  • Peensoole ja jämesoole funktsionaalsed häired: krooniline kõhulahtisus, kõhukinnisus, düsbakterioos
  • Sapipõie funktsionaalsed häired ja krooniline sapi põiepõletik
  • Sapikivid
  • Neerude krooniline põletik
  • Põie krooniline põletik
  • Gluteenitalumatus, laktoositalumatus

Suguorganid

  • Munasarja krooniline põletik
  • Hormonaalsed häired: kliimaks, menstruatsioonihäired, viljastumisprobleemid, potentsihäired
  • Eesnäärme krooniline põletik
  • Healoomulised kasvajad

Ainevahetus

  • Rasvumine
  • Metaboolne sündroom
  • II tüüpi diabeet

Nahk ja allergilised haigused

  • Allergilised seisundid, krooniline dermatiit, psoriaas, ekseem
  • Ravimi- ja toidu allergia

Närvisüsteem

  • Neuroosid ja depressiivsed seisundid
  • Alkoholism
  • Suitsetamine
  • Uimasti sõltuvus
  • Muu sõltuvus (nt liigne magusasöömine)

Artikkel on võetud dr. Trofimova raamatust “Paastuga terveks”

Profülaktilisel paastul võivad olla järgmised eesmärgid:

  • saavutada vaimne ja psüühiline tasakaal,
  • aktiveerida immuunsüsteem,
  • puhastada organism jääkainetest (nt pärast liigset kiirtoidu söömist, samuti kevaditi),
  • suurendada organismi aktiivsust,
  • normaliseerida ainevahetus,
  • anda puhkust seedeorganitele,
  • noorendada organismi ja pidurdada vananemisprotsesse,
  • ergutada näärmete ja hormoonide tegevust, mis normaliseerib organite tööd,
  • normaliseerida kehakaalu (ennetada ülekaalust tulenevaid probleeme),
  • vabaneda halbadest harjumustest (nt alkohol, suitsetamine, uimastid; liigne magusasöömine),
  • püsida terve ja tunda ennast pidevalt tervena.

Artikkel on võetud dr. Trofimova raamatust “Paastuga terveks”

Ägedale haigusele vastab organism suure sooviga taastada tasakaal, mis kajastub kindlates sümptomites: tekib kõrge palavik ja nõrkus, söögiisu kaob. Igaühel neist on oma roll. Kõrge palavik näitab, et organism aktiveerib oma eluenergia ja kaitsemehhanismid ning palavikus hävivad mürkained. Nõrkus paneb inimese puhkama, pikali olema ja mitte kulutama energiat enda liigutamisele. Söögiisu kadumine näitab, et organism ei raiska energiat, mille ta harilikult kulutab seedimisele, kasutades seda enda tervendamiseks.

Mida raskem on äge haigus, seda rohkem on organismis mürke, seda rohkem on söögiisu alla surutud ja seda suurem on nõrkus. Sel puhul on paast lausa loomulik, sest nii saab aidata organismil energiat säästa.

Paastudes paraneb haige palju kiiremini ja taastub ägedast haigusest täielikult. Nii laste kui ka täiskasvanute puhul on tarvis anda haigele piisavalt juua ja rahu ning minna üle valguvabale dieedile (süües üksnes puu- ja köögivilju). Täiskasvanu võib minna ka nulldieedile, st täielikult paastuda. Juhul, kui organismis on piisavalt jõudu, taastub inimene haigusseisundist täielikult, aga kui organismi varud on väiksed, tekib seisund, mille puhul äge haigus tekitab teatud tüsistusi või muutub krooniliseks.

Peaaegu kõiki haigusi saab ravida või leevendada nii ravipaastu kui ka dieetraviga. Selles mängib suurt rolli haigus, aga ka inimene ise – ta peab siiralt soovima oma terviseseisundit parandada.

Selleks, et taas saavutada igapäevast tasakaalu, on vaja sisemist energiat. Kui organismis ei ole piisavalt jõudu, siis ta taastab tasakaalu vähemalt nii palju, kui suudab. See tähendab, et ta pidurdab ägedat haigust, kuid ei suuda seda lõplikult välja saada, laseb sel varjatult edasi pesitseda. Kui sellises seisundis lisanduvad külmetused, viirused või suur stress, mis kasutavad omakorda organismi energiaallikaid, nõrgeneb organism veelgi ja selle taustal ägeneb krooniline haigus taas. Näiteks liigesevalu ägeneb kevaditi teatud olukordades.

Iga korraga, kui krooniline haigus endast jälle märku annab ja põhjus ravimata jääb, läheb see kehasse sügavamale sisse. See protsess on pidev ja lõpuks nõrgeneb energia nii palju, et me näeme organismi toonuse vähenemist, kahaneb seksuaalsus ja organism vananeb kiiresti. Seetõttu kaasnevad igasuguse kroonilise haigusega (sõltumata organist, millega see on seotud) eelmainitud üldised nähud. Pikaajaline krooniline haigus piinab inimest ja muudab tema psüühikat: mõni muutub ärevaks, mõni tigedaks, mõni sõnaahtraks.

Paranemist ei saa loota ühekorraga ja kiiresti. Tavaliselt peame seda tööd tegema aega mööda, järjekindlalt ja väiksemate eesmärkide kaupa. Kui krooniline haigus on kestnud kümme aastat, tuleb paranemisperioodi pikkuseks arvestada iga aasta kohta kaks kuud, mis teeb poolteist aastat pidevat tööd oma tervisega ja koostööd arstiga.

Paastumine aitab organismil oma funktsioone samm-sammult taastada. Kui paastu ajal märkame, et mingi vana koht annab jälle valuga tunda, siis võime sellise ägenemise ajal saavutada seisundi, kus organism näitab, et ta reageerib paasturavile, aktiveerib kaitsemehhanisme, viib haiguse kroonilisest faasist ägedasse, tänu millele suureneb immuunsus ja keha mobiliseerib oma reservid.

Sellepärast tuleb kroonilise haiguse puhul tingimata paastuda korrapäraselt, sest see ei lase eelmiste paastukuuride tulemusel taastuma hakanud funktsioonidel taas nõrgeneda. Kui inimene on kursis, millal tema haigus ägeneb, on kõige parem tulla paastuma enne seda.

Paast näitab meile, kas kehal on varusid, mis haiguse vastu mängu panna. Mõnest tõvest ei saa ka paasturaviga priiks, aga me saame selle meetodi abil hoida organismis sellist seisundit, et haigus igapäevaelu väga ei häiriks.

Eesmärgist lähtuvalt saab paastu jagada profülaktiliseks paastuks ja ravipaastuks.

Artikkel on võetud dr. Trofimova raamatust “Paastuga terveks”

Arhiiv

Rubriigid