TARTU, ESTONIA

Magades kulutab inimene vähem energiat kui ärkveloleku seisundis. Võib tunduda, et kehakaalu normaliseerimiseks on hea vähe magada, tegelikult on olukord vastupidi. Kui inimese uneaeg jääb pikka aega lühikeseks, põhjustab tekkiv stress ka ainevahetuse ja hormonaalseid häireid ning kaal tõuseb. Seepärast on tervise huvides tähtis järgida normaalset päeva režiimi ka une aspektist ja piisavalt puhata.

Unest rääkides tuleb mainida öise söömise sündroomi: sellega on tegu, kui inimene ärkab igal ööl üles ja tunneb sundi midagi süüa. Sellise toitumishäire all kannatab sajast inimesest üks-kaks ning see tuleneb närvipingest.

Sündroomist aitab vabaneda psühhoteraapia ning häid tulemusi annab ka paast.

 

Autor: Anu Hedman

Metaboolse sündroomi ehk ainevahetussündroomi korral esinevad inimesel teatud haigused ja häired korraga: nimelt ülekaalulisus, kõrgvererõhktõbi, vererasvade ainevahetuse häire ning kõrgenenud veresuhkur. Üheskoos toimides on need ohtlikumad kui ükshaaval.

Isikuid, kellel võib metaboolset sündroomi diagnoosida, on üsna palju. Metaboolset sündroomi on nimetatud ka “surmavaks kvartetiks”, sest selle sündroomiga inimestel on suremus südamelihase infarkti üle kolme korra suurem kui sündroomita inimestel. Samuti on neil viis korda suurem oht haigestuda suhkurtõppe. 

Metaboolse sündroomi kindlakstegemisel arvestatakse mitmeid komponente. Esiteks, suurenenud vööümbermõõt võib olla ohumärk ka normaalkaalulisel inimesel. Ainevahetushäirete oht on suurenenud meestel, kelle vööümbermõõt on üle 102 cm, ja naistel, kelle vööümbermõõt on üle 88 cm. Kehakaalu tõus suurendab igal juhul metaboolse sündroomi tekke ohtu. Kehamassiindeks arvutatakse inimese kaalu ja pikkuse ruudu suhte põhjal: 

kehakaal (kg)/ kehapikkus (m) × kehapikkus (m) 

Kehamassiindeksi normaalne vahemik on 20–25, indeks üle 25 on juba ülekaalu näitaja. Sellele, miks mõõdetakse just vööümbermõõtu, on oma kindel seletus. Nimelt on kohal, kuhu rasv ladestub, suurem tähendus tervisele kui keha rasvasisaldusel üldiselt.

Eristatakse peamiselt kaht rasvumuse tüüpi: 1) õunatüüpi rasvumus ehk rasva ladestumine eeskätt kõhupiirkonda; 2) pirnitüüpi rasvumus ehk rasva ladestumine eeskätt puusadele ja reitele. Õunatüüpi rasvumust peetakse väga suureks südamehaiguste ohuteguriks, pirnitüüpi aga mõõdukaks. Rasvkude, eriti kõhu piirkonnas, pole mitte lihtsalt rasvarakkude kogum, vaid väga aktiivne kude. See toodab aineid, mis kaugemas perspektiivis häirivad organismi rasvade ja suhkru ainevahetust. 

Rasvtõvel on metaboolse sündroomi kujunemisel keskne koht. Mitmed teadlased on esitanud teooria, mille kohaselt inimkonna viimase tuhande aasta jooksul suhteliselt muutumatuna püsinud geenikaart on tänapäevase elustiili juures kujunenud tervisele ohtlikuks. Seda genotüüpi iseloomustab tegutsemine ellujäämise nimel: pidev võitlusvalmidus, toiduahnus ning toidukülluse perioodil varude soetamine rasvkoe näol, et näljaaega üle elada. Tänapäeva elulaadi juures ei ole aga selline toimimine enam otstarbekas, sest nälga pole karta.

Vereanalüüsis ilmnevad muutused vererasvade tasakaalus on üks esimesi metaboolse sündroomi märke. Tähtsaim on vere kolesteroolisisaldus. Kõige ohtlikumaks tuleb pidada seda kolesterooli, mis vereanalüüsis kajastub kui LDL-kolesterool ehk nn paha kolesterool. Ülemäärane kolesterool on üks ateroskleroosi peamisi põhjusi, mis aegamööda viib südame- ja/või ajuarterite lubjastumiseni. Tagajärjeks on südame- või ajuinfarkt ehk insult.

Kolesteroolisisalduse vähendamiseks on oluline piirata loomsete rasvade (NB! ka piimarasvade) osakaalu toidus. Vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks on olemas head ravimid – statiinid. Statiinravi on väga vajalik südame isheemiatõvega inimestele. Praegu Eestis kehtivate juhiste kohaselt peaks ravima haigeid, kellel on üldkolesterool üle 7,8 mmol/l või on esinenud südamelihase infarkt. Nendel tuleb vere kolesteroolisisaldust langetada vähemalt kuni tasemeni 5 mmol/l ning LDL-kolesterooli sisaldust kuni tasemeni 2,5 mmol/l. Uuringutest on selgunud, et LDL-kolesterooli alandamine 1,5 mmol/l võrra vähendab südamehaiguste riski umbes kolmandiku võrra, olenemata vanusest, soost, kaasuvatest haigustest või sellest, milline oli LDL-kolesterooli sisaldus enne ravi. HDL-kolestrooli ehk nn head kolesterooli võib võrrelda “prügiveoautoga”, mis viib “paha” kolesterooli maksa tagasi. “Head” kolesterooli on naistel rohkem vaja kui meestel. HDL-kolesterooli sisaldust veres suurendab eelkõige kaalulangus ja kehalise koormuse tõus. Suitsetajatel ja rasvunud isikutel on tavaliselt vähe HDL-kolesterooli.

Vere üldkolesterooli näitajat võib tõsta ka kõrge vabade rasvade ehk triglütseriidide sisaldus veres. Triglütseriidide hulk langeb enim, kui loobutakse rasvarikastest toitudest, tarvitatakse vähem alkoholi (eriti õlut ja kanget alkoholi) ning kui väheneb vööümbermõõt.

Metaboolse sündroomi üks olulisi komponente on kõrgenenud vererõhk. Uute Euroopa ravijuhiste kohaselt peetakse hüpertensiooni ehk kõrgvererõhktõve diagnoosi aluseks arsti vastuvõtul korduvalt mõõdetud vererõhuväärtusi ≥ 140/90 mmHg, kodus mõõdetult ≥ 135/85 mmHg ning ööpäevaringsel ambulatoorsel mõõtmisel keskmiselt ≥ 125/80 mmHg. Raviga tuleb saavutada vererõhk alla 140/90 mmHg, suhkruhaigeil alla 130/80 mmHg.

Mitmete teadlaste andmed osutavad, et suhkurtõve diagnoosimise ajaks on kõhunäärme töö ja organismi suhkru omastamine olnud häiritud tegelikult juba 20 aastat. Kui isegi tühja kõhu korral ilmnevad veresuhkru väärtused annavad alust diabeeti diagnoosida, on kõhunäärme insuliini tootvate rakkude häire kestnud ligikaudu 10 aastat ning 50% rakkudest hävinud. Ennetustööga tuleks alustada maast madalast, sest kahjuks on 50%-l esmaselt diagnoositud suhkruhaigetel südame pärgarterite haigus ning ka mitmete muude elundite veresoonte kahjustused juba olemas.

Ravida tuleks metaboolset sündroomi siis, kui südamehaiguste risk on kõrge, st mitmed riskitegurid esinevad korraga ning ka haige lähisugulastel on teada veresoonkonna haigusi. Ravimeid ei tohi karta, need on mõeldud südame, aju, veresoonte ja neerude kaitseks. Tänapäeval on ravimiturul vaid need retseptiravimid, mis on läbinud range turvakontrolli ja on tervisele ohutud.

Palju odavam kui ravimine, kuid kindlasti palju raskem on muuta eluviisi. Selle põhieesmärk peab olema langetada kehakaalu, tarbida vähem küllastunud rasvhappeid (neid leidub rohkesti võis ja loomses rasvas) ning suurendada kehalist aktiivsust. Organismi rasvade ja suhkru ainevahetus hakkab paranema juba 5%-lise kaalulanguse puhul. Näiteks vööümbermõõdu vähenemine 1 cm võrra tähendab tavaliselt 1 kg rasvkoe kadumist.

Füüsiline aktiivsus aitab lihaskoel ka ilma insuliinita suhkrut paremini omastada. Uuringud on tõestanud, et kehaliselt aktiivsed inimesed on tervemad ja õnnelikumad isegi siis, kui neil on veidi ülekaalu. Kõige ilmekamalt näitab seda soomlaste korraldatud uuringu tulemus: aastaga tõi elustiili otsustav muutus kaasa kaalulanguse 4,2 kg (NB! vaid 5% kehakaalust), süstoolne vererõhk langes 5 mmHg ning vererasvade tasakaal paranes. Diabeedi tekkimise risk aga langes seejuures 58%. Soomes on suremus südamehaigustesse alla 65-aastastel 2,5 korda madalam kui Eestis. Eesti tööealiste inimeste suremus südamehaiguste tagajärjel on hetkel Euroopa kõrgeim, Vahemeremaades on aga suremus poole ning Hiinas isegi neli korda väiksem kui Euroopas. Tõenäoliselt peituvad põhjused toitumisharjumustes ja eluviisis.

Soovitatav on iga nädal kulutada sportlikule tegevusele energiat 1500–2000 kcal, mis võimaldab hoida kehakaalu normi piires. Kaalu langetamiseks võib vajalikuks osutuda kulutada 2500–2800 kcal. Energiakulu alla 1000 kcal nädalas tähendab passiivset eluviisi. Kui kulutada regulaarselt lisaks igapäevategevusele energiat 2000 kcal nädalas, väheneb tunduvalt II tüübi diabeedi ja südame isheemiatõve oht. 

Tabelis 2 on toodud mõned näited sportliku tegevusega kaasnevast energiakulust, tabelis 3 on aga näidatud, kui palju peab 70 kg kaaluv inimene tegutsema, et kulutada toidu ja joogiga saadavat energiahulka.

Metaboolset sündroomi on väga lihtne diagnoosida. Tuleb teada oma vööümbermõõtu, triglütseriidide ja nn hea kolesterooli sisaldust veres, vererõhku ja suhkrusisaldust vereplasmas (vt tabel 4). 

Allikas: Kliinik.ee

Suitsetamine kui protsess aktiveerib sümpaatilist närvisüsteemi, mis omalt poolt veidi suurendab inimese põhi ainevahetust (energiakulu suureneb umbes 5–6%).

Sümpaatilise närvisüsteemi mõju on näiteks see, et suitsetaja väitel on kohe pärast suitsetamist tarvis minna tualetti. Nikotiin kui aine inimese rasva põletamises
siiski ei osale.
Suitsetamisest loobumise tõttu väheneb põletatava energia hulk: põhi ainevahetusega 1500 kcal kulub päevas ligikaudu 75 kcal vähem. Kui igapäevaseid harjumusi peale suitsetamise ei muudeta, siis aasta jooksul võib sellise energiakuluga inimene võtta juurde kuni 5 kg. Miks nii juhtub?

Suitsetamise mahajätmise tulemusel paraneb inimese maitsetundlikkus, mistõttu kasvab söögiisu. See toob sageli kaasa liigsöömise ja kehakaalu suurenemise. Statistika järgi juhtub see aasta pärast suitsetamisest loobumist 80% inimestega: naised võtavad aastaga juurde keskmiselt 4 kg ja mehed 3 kg, kümnest inimesest ühe kaal võib kasvada kuni 10 kg.
Seepärast on suitsetamisest loobujal tarvis arsti professionaalset nõustamist uuele toitumis- ja eluviisile üleminekuks ning kehakaalu kontrolli all hoidmiseks. Suitsetamise mahajätmisega peaks kaasnema kindel dieet, mis tugineb põhi ainevahetusele ja närvisüsteemi omapärale. Igal inimesel on ülekaalus kas sümpaatiline või parasümpaatiline närvisüsteem (vt lähemalt dr. N. Trofimova raamatus „Paastuga terveks” peatüki „Tervis ja selle vaenlased” alapeatükki „Energiast ida meditsiini järgi”, alajaotus „ Kronobioloogia ja vegetatiivne närvisüsteem”).

Kes tuleb paastukuurile sooviga suitsetamisest vabaneda, ent koju naastes sööb samamoodi edasi kui varem, võtab suure tõenäosusega kaalus juurde. Abiks on arsti individuaalsete toitumissoovituste järgimine. Esimese kuue kuu jooksul tuleks käia kord kuus arsti vastuvõtul, et kontrollida terviseseisundit ja eluviisi sobivust.

Organismile on vaja anda aega harjumiseks uue elustiiliga. Inimesed kohanevad suitsetamisest loobumisega erinevalt ning arsti nõuanded võivad endist suitsetajat toetada.

Olen varem teie juures viibinud. Personal on alati super. Palju olete ära teinud maja siseselt. Väga tore teenindus, siis tahaks ikka tagasi tulla.

Kiidame võrratu maastikuarhitektuuri eest, mis kutsub õue kõndima, silm puhkab!

Gunnar Aarma. Maaleht  08.09.16

Paastumine pole mingi moenarrus. Seda tunti ka igivanasti ja hinnati mõjuva ravimina nii kehaliste kui ka psüühiliste häirete puhul.

Joogid pole ainsad, kes paastumist soovitavad. Peaaegu kõik religioonid nõuavad seda keha ja hinge puhastamiseks.

Piiblist loeme, et Kristus paastus 40 päeva. Buddha, Mooses, Muhamed ning teised prohvetid ja pühakud toimisid samuti. Joogid kinnitavad, et pikk paast tugevdab, puhastab ja õilistab meie vaimset mina, sest toidust hoidumisel on inimese psüühikale tohutu mõju.

Vanadel kreeklastel oli tempel, kus paastujad võisid olla kogu toidust hoidumise aja. Tihti viibisid seal riigimehed, et siis selge pea ja kirka vaimuga tähtsaid otsuseid langetada. Küllap oleksid maailma asjad paremini korras, kui tänapäeva riigimehed, poliitikategelased ja diplomaadid samuti toimiksid.

Paastumine pole sama mis nälgimine

Kui ravime paastumisega mõnda haigust, siis jälgime otseselt looduse näpunäiteid. Haige loom ei söö kunagi. Ainult inimene teeb seda, sest on tsivilisatsiooni tõttu oma peened instinktid kaotanud. Süüa siis, kui haigestunud organism tahab mürgisest jäägist lahti saada, on loomuvastane ja kahjulik.

Paastumine selleks, et organismi aidata ja ravida, on loogiline, mõistlik ja teaduslikult kõigiti põhjendatud. Palavikuga süüa on suur rumalus, sest seedenäärmed ei toimi siis normaalselt. Toiduained tekitavad sel juhul happeid, gaase ja mädanevaid aineid. Selle asemel et haiget toita, mürgitavad need teda. Muidugi kestab haigus seetõttu kauem. Joogaõpetus väidab, et inimesed, kes haiguse ajal paastuvad, tervenevad kaks korda kiiremini kui teised.

Ka valu ja tugeva ärrituse puhul, nagu vihastamine ja armukadedus, on parem söömisest hoiduda. Sel ajal ei saa organism toitu õigesti kasutada.

Toidust loobumise korral rakendab inimorganism ise hulga kaitsereaktsioone, et energiat säästa. Seejuures pidurdatakse paljusid bioloogilisi protsesse, nende hulgas ka kesknärvisüsteemi funktsioone. Täieliku paastu puhul kasutab organism toiduks kehas leiduvaid tagavarasid. Tähtsamad organid nagu kesknärvisüsteem ja süda ei saa seejuures kunagi kahjustatud. Dr Nikolajevi arvates seisab paastumise peamine ülesanne organismi vabastamises mürgistest laguainetest ja liigsest rasvast, mis on kogunenud liigsöömise, alkoholi tarvitamise ja suitsetamise tagajärjel.

Mõned inimesed peavad paastumist ekslikult nälgimiseks, kuigi nende mõistete vahel on suur vahe. Mingi aeg paastuda (kui seda ei tehta usulistel motiividel) tähendab hoiduda söömisest ajal, kui inimese organism pole võimeline toitu õigesti omastama. See on vabatahtlik tegevus, mille siht on tervis. Nälgides jääme toidust ilma siis, kui meie organism seda hädasti vajab.

Loodus hoolitseb selle eest, et keha kasutaks ära ained, mida organismile kõige vähem tarvis läheb. Täieliku paastu vältel põletab meie keha kõik kudedes, näärmetes ja organites ladestatu (kaasa arvatud liha ja rasv), mis teda elutalitluses vähem või rohkem segab. Raskete haigusjuhtumite korral on soovitatav paastuda arsti järelevalve all, kes teab, kuidas esile kerkida võivaid tüsistusi ravida. Enamik inimesi aga teeb paastuaja läbi ilma igasuguste häireteta ja tunneb ennast seejuures suurepäraselt.

Toidust loobumist ei tule siiski rangelt arstiteaduse seisukohalt ravivahendiks pidada. See annab kehale ainult võimaluse ennast mittevajalikest ja mürgistest ainetest vabastada ning teha põhjaliku puhastuse. Paastumine on veel tuntud iluduskuurina, sest noorendab tervet organismi. Seejuures saavutame ilusa jume ja sileda naha.

Oluline on paastu õige lõpetamine

Paastumisele aitab kaasa harmooniline ja rõõmus atmosfäär. Tuleb püüda olla koos inimestega, kes ettevõtmisse positiivselt suhtuvad. Isegi kõige lähemad inimesed ja head sõbrad võivad kahju teha, kui tunnevad muret nälginud välimuse, mahavõtmise ja muude toidust loobumise ajal esinevate sümptomite pärast. Hirm ja mure mõjuvad paastujale halvasti. Tuleb ka puhast ja värsket õhku hingata. Eelistatud on pehme kliima.

Paastu ajal pole soovitatav sülge alla neelata, sest see on küllastunud mürkainetest, mida keha sel ajal eritab. Süljes sisalduv hape mõjub halvasti hambavaabale. Kasulik on mitu korda päevas suud veega loputada. Seejuures tuleb aga hoolt kanda, et sellest veest midagi alla ei neelataks.

Päeva jooksul on soovitatav juua väikeste lonksudega kolm kuni viis klaasi vett. Kui keha muutub liiga toksiliseks, võib veele lisada üks kuni kolm lusikatäit värske sidruni mahla.

Paastumise ajal võib rahulikult jätkata vaimset ja kergemat füüsilist tööd. Esimese kolme päeva jooksul esineb (tõenäoliselt) söögiaegadel kerget peapööritust ja näljatunnet. Seejärel kaob aga igasugune vajadus toidu järele. Sel ajal võtab inimene maha ja jääb kõhnaks. Viiendal päeval esineb harilikult südamekloppimist ja käed-jalad tunduvad külmad. See on normaalne ega tohiks anda põhjust muretsemiseks.

Uuesti sööma hakkamine on raskem ja tähtsam kui paastumine ise. See peab toimuma väga ettevaatlikult ja järk-järgult, et vältida soolte krampe ja tõsisemaid häireid.

Enne paastumise lõpetamist on soovitatav närida tükikest musta leiba, kuid seda mitte alla neelata. Siis juua pisut vett ja hiljem umbes 50 g puuviljamahla. Tunni aja pärast uuesti vett ja mahla. Lõunaks ja õhtueineks üks tassitäis läbikurnatud läbipaistvat soolata ja võita keedetud aedviljasuppi. Lõuna- ja õhtusöögi vahel võib juua ühest suurest õunast tehtud mahla.

Järgmisel päeval lisandub sellele toidusedelile pisut aedviljaputru ja enne magama heitmist viis lusikatäit värsket õunaputru. Kolmandal päeval võib süüa viilu röstitud nisuleiba ja lõunaks keedetud aedvilja. Õhtuks keedetud aedvilja, üks riivitud peet ja puuvilja. Piima ja -toodetega on soovitatav alustada alles kolmandal päeval. Mõned inimesed ei suhtu paastu lõpetamisse nii rangelt ja söövad juba teisel nädalal oma harilikke toite.

Alustada võib ka ühest päevast

Kui paastutakse raviotstarbel, ei maksa lakata enne, kui keel on täiesti puhas ja sülg kaotanud mõru maitse. Võib muidugi juhtuda, et paastumine on tarvis mingil põhjusel varem lõpetada. See peab jääma siiski arsti otsustada.

Paastumise ajal eritab keha nahapooride kaudu mürkaineid. Keha lõhn on seetõttu mõnikord eemaletõukav. Seda muidugi juhul, kui organismi on kogunenud liiga palju mürkaineid.

Kaalus mahavõtmine ärgu kedagi rahutuks tehku, sest normaalne kaal taastub hiljem kiiresti. Näljatunde, peapöörituse, südamekloppimise ja muude häirete korral aitab kiiresti ja tõhusalt mõni lonks vett, millesse on lisatud värsket sidrunimahla ja paar lusikatäit mett.

Soovitatav on paastuda igal aastal vähemalt üks kord (umbes kaheksa päeva).

Nende ridade ülesanne pole kedagi ümber rääkida ega veenda. Ärgu hakaku keegi paastuma enne, kui on lõplikult veendunud selle kasulikkuses. Kui on otsusele jõutud, tuleb selleks luua ülalmainitud tingimused. Jätame ka meelde, et esimesed kolm päeva on kõige tülikamad.

Kui raha on otsas, teeme naisega mõlemad paastu. Kasulik rahakotile ja tervisele. Teen iga kvartali tagant kümnepäevase ravipaastu. Nii et minul on küll imelik kuulata, kui pensionärid räägivad, et toiduks ei jätku raha. Ei mina ega mu naine ole 30 aasta jooksul haiged olnud. Ükski haigus mind ei võta ja küllap ka mitte AIDS. Küsimus on selles, et immuunsus oleneb elujõust, bioväljast (iseloomustab inimese tervise, eetilisuse, moraali ja vaimsuse kvaliteeti).

Kümnepäevast paastu pole omal käel mõtet alustada. Võiks esmalt võtta ühe päeva, näiteks esmaspäeva. Teisipäeval võiks siis juba süüa. Kui see sobib, proovida kahe päevaga. Magu puhkab, kilod kahanevad ja tervis paraneb. Arvan, et ka meeleolu. Muidugi on see eneseületamine, aga kui sellest koormast vabanete, hakkab mõte liikuma, mälu paraneb, taiplikkus suureneb.

Allikas: Maaleht

Ravitav on peaaegu iga haigus, aga mitte iga haige. Émile Coué
Igal teraapial ja meetodil on oma mehhanism, aga ka oma filosoofia.
Kes mingit teraapiat kasutab, peaks olema kursis mõlemaga, sest tuleb aru saada, miks me midagi teeme.

 

„Mulle on öeldud, et miks ma raha raiskan ja jälle nälgima lähen. Mingu ma parem soojale maale, kus saab hästi süüa ja juua,“ räägib Terje, kes just mõni päev enne Naistelehe ilmumist paastulaagri uksest välja astus. Nagu uuesti sündinud: värske, puhanud ja energiline.

Terje Roose (51) on kolmeteistkümne aasta jooksul oma tervist paastu abil turgutanud kaheksal korral. Esimene kord laagrisse minnes oli ta 37aastane, mureks kehakaalu tõus ja väsimus. „Kaalu aina kogunes. Olen muidu pikki aastaid 62 kilo olnud, aga kui osuti juba 72 näitas, taipasin, et midagi tuleb ette võtta. Nii enam edasi minna ei saa,“ meenutab viie lapse ema, kuidas ta aina kasvava imestusega märkas, et mida ta ka ei teeks, kilod kogunevad järjekindlalt. „Aga kuidas just paastumise peale tulin, vot see on peast kui pühitud. Mitte ei mäleta, mis liini pidi ma dr Trofimova juurde sattusin. Aga olen õnnelik, et sattusin, sest nüüdseks, tõsi jah, olen juba kaheksandat korda laagris tervist kosutamas.“

Terje teab, et oma tervise eest saab vaid ise hoolt kanda, keegi teine seda teha ei saa. Paastumine on üks võimalus. Seejärel on pool aastat kerge olla. „Paastujärgset tunnet on raske sõnadesse panna, see on lihtsalt nii hea! Tunnen, et olen puhastunud, mul on jõudu ja tahtmist tegutseda,“ ütleb ta.

Paastulaagri tüüpiline päev kulgeb Terje sõnul mõnusas tempos: „Tavaline päev näeb välja nii, et äratus on kella kaheksast, meid viiakse õue võimlema, teeme hingamisharjutusi ja käime paljajalu kastesel murul, karastame end. Seejärel umbes kahekilomeetrine jalutuskäik. Üldiselt on soovitatav päevas kuus kilomeetrit kõndida ja kui see päeva peale ära jagada, on koormus täiesti mõistlik. Hiljem, kel on kirjas massaaž, saab sinna minna. Lõunaajal toimub taas võimlemine kas saalis või basseinis. Õhtul ujumine või saun,“ kirjeldab Terje, kes on käinud nii viis kui seitse päeva kestvas laagris. Kuigi üldiselt on paastuaeg kevadel, siis nüüd on ta juba teist korda sügisesel ajal laagris ja on väga rahul: „Kevaditi on väga palju rahvast ja vahel lumigi veel maas, nüüd aga on ilmad nii ilusad ja soojad. Üks kord aastas peaks ikka paastumas käima, ma leian, ja ega vahet olegi, mis aastaajal. Seda peaks inimene enesetunde ja võimalustele vastavat tegema.“

Kõige raskem päev, avaldab Terje, on tavaliselt kolmas paastupäev. „Kellel on palju mürki kehas, sel võib päris keeruline olla. Välja võivad lüüa nahaprobleemid, peavalud ja ka näljatunne võib olla väljakannatamatu, aga kui see päeva üle elada, siis läheb aina paremaks,“ kinnitab staažikas paastuja, kel on kurta sel ajal vaid mõnigase peavalu üle. Kolmandal-neljandal päeval hakkab ka higi ja hingeõhk ebameeldivalt lõhnama, šlakid tulevad välja ja keha puhastub.  „Üldiselt tunnen end iga kord hästi. Rahu ja hoolitsus mõjuvad turvaliselt ja see energirikas, kerge ja hea enesetunne, mis saabub, on seda kõike väärt.“

Paastumise juures on oluline pidada silmas paari olulist põhimõtet, teab Terje. Näiteks kui inimene on viis päeva paastunud, tuleks koju jõudes pingelisemad tööd kasvõi mõned päevad hilisemaks lükata. „Tuleb anda endale aega nö tavailma tagasi minemiseks. Tegelikult oleks ideaalne, kui saab kodus paar päeva edasi paastuda, aga alati ei ole see võimalik. Minul on varasemalt olnud nii, et kohe on ootamatult saabunud pingelised päevad. Kohustused tulevad peale, aga taastumiseks vajad aega, kasvõi mõne päeva,“ kõneleb 32 aastat kaubanduses ja kümme aastat juhina töötanud naine. Nüüdseks on pingeline juhitöö selja taha jäänud ja Terje  töötab Tartu Ülikooli Kliinikumis põetajana, käib koolis ja on eluga rohkem rahul kui iial varem.

 Mis saab pärast?

„Vahetult pärast paastu võin külma kõhuga kondiitriletist mööda kõndida, ilma et isu tuleks. Tuju ja enesetunne on lihtsalt nii head, et pole vaja saia süüa. Paastust väljatulemiseks olen esimestel aastatel kasutanud keefirit. Jagasin paki päeva peale ära ja jõin tasapisi. Nüüd, kus mul tehti testid ja selgus, et ma väga hästi piimavalku ei talu, alustan koju jõudes porgandimehu ja juurviljapüreega. Seejärel teen soolata keedetud juurikaid ja kolmandal päeval hakkan juba vähehaaval valget kala või putrusid sööma,“ ütleb Terje ja toonitab, et ka enne paastulaagrisse minemist tuleks toidulauda kriitilise pilguga vaadata. Hoiduma magusast ja rasvasest. „Aga mina ei ole suutnud seda õieti järgida, seekordsesse laagrisse tulin vaat et otse sünnipäevalaua tagant!“ naerab Terje.

„Eks mulle on öeldud ka, et miks ma raiskan raha ja lähen nälgima. Selle asemel võiksin reisile minna, seal mõnuleda, head-paremat süüa,“ muigab paastuja,  „aga ma olen seda ka teha saanud ja olen rahule jäänud. Ent laagris on parem, lihtsam kuidagi… siin on nii ilus loodus, kõnnirajad, vaikus ja rahu. Pärast laagrit olen ilusam, enesetunne on parem. Tulemus on silmaga näha ja käega katsuda. Abikaasa ütleb komplimente, see teeb meele rõõmsaks.“

Terje on kuulnud, et paljud eelistavad kodus paastuda. „Eks mul oleks kõik tingimused kodus olemas, ei pea enam lastele süüa tegema ja kodu on mul looduskaunis kohas ka. Aga no ei ole mul seda tahtejõudu! Vaja on toetust ja keskkonnamuutust. Olen küll mõelnud, et teen omapäi, aga vahest üheainsa päeva olen suutnud vee peal olla. Laagris ei lasta eksida, iga päev kontrollitakse patsiente. Paljud, keda ma tean, kel on migreenihood, suhkruhaigus või nahalööbed, on siit tõvele leevendust saanud,“ selgitab ta.

Peale saledama joone (päevas kaob umbes kilo), rohke energia ja erksamate meelte on ta laagritest saanud sõpru, kellega hoitakse lähedast sidet. „Need on inimesed, kes tervisest hoolivad ja me toetame teineteist, kinnitab Terje, kes näeb oma ametis inimesi, kes on tervise suhtes ükskõiksed olnud. „Kuidagi ei tahaks, et keegi mind ühel päeval voodis ümber keerama peaks. Seepärast püüan ise niipalju kui võimalik enda eest hoolitseda. Olen näinud, kui palju haiguseid on tingitud ülekaalust. Kaal aina kasvab ja korraga ei jaksagi enam välja kõndima minna. Nii toimub tubaseks jäämine ja siis pole ka haigused kaugel.“

Puhastades ja tervendades. Veejoomine, värske õhk, sooltepuhastus, massaažid ja veeprotseduurid, lisaks rahulik õhustik ja toetavad kaaslased, just need annavad Terjele ligi poleks aastaks värske ja energilise enesetunde.

Dr Natalia Trofimova on Biokliiniku juhataja ja Loodusravikeskuse Loodus BioSpa asutaja ja arst: “Paast on suurpuhastus kehas.”

Mis on paast?

Paastumine on üks vanimaid ravivõtteid, mis puhastab, uuendab, elustab keharakke, parandab organite ja kudede funktsioone. Paast tugevdab immuun- ja närvisüsteemi, korrastab ainevahetust ja normaliseerib kehakaalu.

Kas paast tähendab nälgimist?

See ei tähenda nälgimist, vaid toidu ajutist vabatahtlikku piiramist või täielikku toidust loobumist. Selle eesmärk võib olla kas lihtsalt keha puhastada või ravida mõnda haigust.

Milleks paastuda?

Paastukuur on moraalne väljakutse, iseloomu kasvatamise meetod, mis karastab ja tugevdab inimest. Sihiks on psüühilise kindluse ja sisemise korra saavutamine. Samuti keha vabastamine kahjulikest jääkainetest, mis liigse söömise ja passiivse eluviisi tõttu on paljudele probleemiks muutunud. Paastumine on esimene samm ka vähktõve ennetamisel: paastu ajal hävitab keha kõik muundunud rakud, nende hulgas vähirakud. Kellel ei ole suuri tervisemuresid, need saavad paastudes täiendada oma energiavarusid.

Mis põhjustel inimesed paastulaagrisse tulevad?

Looduse loodusravikeskuses käiakse paastumas kahel põhjusel: füüsiliselt terved inimesed tulevad biospaasse tavaelust puhkama ja organismi puhastama profülaktika mõttes, samuti kaitsma end vananemise eest. Teine rühm inimesi tuleb end ravima. Need, kes soovivad ravida mõnd kroonilist haigust, teevad aastas mitu paastukuuri. Paast on tõhus vahend haiguste leevendamiseks ja ravimiseks. Ravile tullakse sageli liigesemuredega, ainevahetus – ja hormonaalhäiretega inimesed, astmahaiged jne. Ka kehakaal väheneb, see sõltub paljudest teguritest, nagu sugu, vanus, närvisüsteemi seisund, medikamendid ja füüsiline koormus. Mida rohkem on inimene kinni oma kehakaalu probleemis, seda raskem on tal kaalus maha võtta. Suuremal määral kaotab paastukuuri ajal kaalu see, kel olid enne paastumist kehas tursed, kelle soolestik ja lümfisüsteem ei töötanud korralikult või kelle kehas oli väga palju rasva.

Kes ei tohiks paastuda? Paljude haiguste puhul paastu ei soovitata, näiteks insuliini vajav suhkrutõbi, edaspiarenenud ja dekompenseeritud haigused nagu vähk, rasked maksa-, neeru- või südamepuudulikkus ning kaugele arenenud düshormonaalsed häired, mis nõuavad suure kontsentratsiooniga hormoonpreparaate või teisi ravimeid. Samuti ei sa paastuda raskete psüühiliste häiretega või vaimuhaige inimene, sest paastumine peab alati olema teadvustatud ja läbimõeldud tegevus.

Kas võin ka ise kodus paastuda?

Oleks hea, kui esimene paastukuur tehakse läbi paastuarsti juhendamisel ja järelevalve all. Selle kogemuse najal saadakse üldjuhul edaspidi ka ise kodus paastumisega hakkama. Üle kolme päeva kestva paastu jaoks on vaja tingimusi, mida kodus ei tarvitse olla. Näiteks klistiiri tegemiseks on tarvis elementaarseid hügieenitingimusi, lisaks võib vähemalt esimesel korral olla tarvis asjatundja toetust ja nõuandeid. Kolme kuni nelja nädala pikkumine ravipaast tuleb kõne alla ainult paasturavile spetsialiseerinud arsti käe all.

Allikas: Naisteleht

„Inimesed on harjunud sööma ja kardavad: kuidas ma seitse päeva ei söö?“ ütleb Loodus BioSpa asutaja, peaarst-dietoloog dr Natalia Trofimova. „Aga nii dieet kui paast on organismile väga head.“

Loodus BioSpa asutaja, peaarst-dietoloog dr Natalia Trofimova sõnul tehakse keskuses aastaringselt paastu-, dieedi- ja detokskuure neile, kes tahavad kehakaalu, vaimse või füüsilise tervisega seotud probleeme lahendada. Loodus BioSpa Tartumaal Luunja vallas Muri külas Tilga teeel on ainukene professionaalne loodusravi keskus, mis on tegutsenud juba 20 aastat, kus arvestatakse igaühe personaalseid vajadusi. Kas klient vajab All-In Dieeti, Detoxit või ravipaastukuuri, mis algavad hinnaga 69 eurot päev ja sisaldab majutust, toitlustust, kõiki vajalikke protseduure. Lisatasu eest suures valikus ravi- ja kehahoolduse protseduure. „Paastul ehk toidu piiramisel ei ole vastunäidustusi, see on väga funktsionaalne füsionoomiline protsess organismis. Sel aastal anti Nobeli meditsiinipreemia jaapanlasele Yoshinori Oshumile, kes just kirjeldas autofaagia protsessi, mida toidupiirangud soodustavad. Organism hävitab haiged, põletikulised, kasvajarakud jne, et üles ehitada uued ja terved rakud, toetada immuunsüsteemi talitlusi, ainevahetust jne.“

Loodus BioSpa-s uuritakse esmalt, millist paastukuuri inimene vajab: kas puhast ehk veepaastu, kus organism hakkab väga aktiivselt tegutsema, või detokskuuri vähekaloorse, peamiselt vegetaarse ja vedeltoiduga, või dieetkuuri spetsiaalsete toiduainetega

„Puhast paastu ehk ainult vee-, tee- ja puljongipaastu soovitame neile, kel ilmneb allergiline reaktsioon, mürgistus, kurnatus, väsimus, astma, seedesüsteem on ülekoormatud, liigesed valutavad, kehakaal tõuseb, veresuhkur on kõrge, kolesterool kuhjub…,“ esitleb de Trofimova erinevaid põhjuseid. „Organismi tekib liiga palju lima või on organism liiga happeline, ilmnevad nahaprobleemid nagu lööbed, allergiad. Inimesel on mingi ainevahetushäire, mistõttu tuleb anda organismile ja seedetraktile puhkust.“

Paastukuur on 7päevane, mis ei tähenda, et peab kõik päevad paastuma. Võib ka kolm päeva, misjärel viiakse inimene üle vähekaloorsele toidule. Iga kuur on väga individuaalne, lähtub põhjusest, miks tuleks seda teha.

„Paast tähendab nii vaimset kui füüsilist puhkust,“ rõhutab de Trofimova. „Teeme Loodus BioSpas ka toetavaid protseduure, kuigi meil on ka erinevad iluprotseduurid, mitmesugused massaažid, saunad ja basseinid, võimlemine ja jooga, shindo jms. Aga kõik lähtub sellest, mida inimene tahab saavutada.“

Dr Trofimova on koostanud Euroopas patenteeritud Läänemere dieedikuuri, mis annab võimaluse alandada kolesterooli, veresuhkrut, kehakaalu. Sama dieet sobib allergikutele ja neile, kel on väga kõrge kusihappe tase, mis hävitab liigesed.

„Puhastamine ja tervendamine on tervik, lähenemine filosoofiline,“ toonitab dr Trofimova. „Paastuma hakates peab teadma, et pärast paastu ei saa hakata sööma nagu varem, teisele toidule tuleb üle minna väga aeglaselt. Kui inimene ei saa ise hakkama, siis keskuses me toetame teda ja aitame ta paastust tasapisi välja tuua. Abiks on individuaalsed nõuanded.“ Loodus BioSpas tehakse ka toidutalumatuse teste ja antakse soovitusi, kuidas edasi toituda, millised toiduained tuleb menüüst välja võtta, millised võib tagasi lubada jne. „Kõige tähtsam on, et inimene soovitusi jälgiks. Kui on juba alustatud, siis tuleb seda teha põhjalikult,“ rõhutab dr Trofimova. „Paast õpetab ka usku iseendasse: sain sellega hakkama! Jälgin seda ja teen tervise eesmärgil edasi nagu vaja. Paastumine ei ole ainult toidust loobumine.“ Paastuga kaasneb vaimne ettevalmistus ja filosoofiline mõte. Paastu juurde käivad teatud rituaalid ja reeglid, mida samuti õpetatakse.

Allikas: Ajakiri Mari

Lisakilodega võitlevad ühtekokku rohkemad kui arvatagi oskaks. Kui peokleidi sisse mahtumiseks piisab vahel ka vaid ühest paastupäevast, tagavad püsivad tulemused individuaalselt väljatöötatud paastu- ja dieedikuurid, mis aitavad lisaks kaalulangetamisele kiirendada ka ainevahetust ning ravida ülekaalu põhjustavaid tervisehädasid. Avame teemat lähemalt 35-aastase ravipaastumise kogemusega sisehaiguste ja dietoloogia eriala lõpetanud Loodusravikeskus Loodus BioSpa ja Biokliiniku arsti dr Natalia Trofimovaga.

Kes peaksid oma kehakaalu jälgima?

Olenemata vanusest peaksid nii naised kui ka mehed pöörama tähelepanu oma kehakaalule, et see püsiks tervislikkuse piirides. Kindlasti peaksid vanemad jälgima ka oma laste kaalu – väga paljud lapsed on tänapäeval ülekaalulised. Iga 5 kg ülekaalu suurendab umbes 30 protsendi võrra riskifaktorit meie tervisele. Siseorganite ümber kogunev rasv ohustab organismi head toimimist palju ja võib põhjustada südame- ja veresoonkonnahaigusi, suhkruhaigust, erinevaid maksahaigusi, ainevahetuse probleeme jm. Kui naisterahva vööümbermõõt on üle 80 cm ja mehel rohkem kui 98 cm, on rasva kogunenud liiga palju ja soovitan kindlasti otsida sellele kiiremas korras lahendusi.

Kuidas kaalulangetamisega õigesti alustada?

Tänapäeval on erinevaid dieete ja imerohtusid väga palju, mis lubavad kõikidel ühtviisi edukalt kaalu langetada. Kuna iga inimene on individuaalne, ei soovita ma selliseid universaalseid lahendusi, vaid leian, et kõigepealt tuleb igaühel leida üles põhjus, miks ta ülekaaluline on, ja asuda lahendama just seda probleemi. Põhjusteks võivad olla ülesöömine, kindla päevarežiimi puudumine, liigne soola tarvitamine, liiga suur kogus vedelikku organismis, aeglane ainevahetus, mõni haigus jne. Mõni üldlevinud dieet võib aga inimest vastupidiselt ravimisele haigemaks teha ning ka püsivat ideaalset kehakaalu ei ole võimalik selliselt saavutada: näiteks ei sobi salatisöömine jm toortoit neile, kellel on ainevahetuse probleemid ja soolestik ei tööta normaalselt.

Kuidas kõrge kehakaalu põhjuseid välja selgitada?

Kahjuks inimesed enda kohta paljut ei tea: arvatakse, et ülekaalu põhjustab üks probleem, ent tegelikult hoopis mõni teine, näiteks mõni varjatud tervisehäda. Olen viimased 35 aastat aidanud inimestel kaardistada nende tervislikku seisukorda ja koostanud sellest lähtuvalt personaalseid toitumis- ja paastukavasid. Nüüd juba 18 aastat tegutsenud Loodusravikeskus Loodus BioSpa on tänaseni Eestis ainukene professionaalne loodusravikeskus, kus tegeleme süvitsi just selliste probleemidega nagu kehakaal ja ainevahetus, aga ka allergiad, kõrge vererõhk, kõrge kollesteroolitase, liigeste probleemid ja mitmed teised haigused.

Milliseid paastu- või dieedikuure inimestele soovitate?

Kõige radikaalsem programm on tavaliselt 1-7 päeva kestev paast, mis annab seedetraktile puhkust ja ravib paljude haiguste kõrval ka depressiivseid seisundeid ning annab energiat. Lisaks kaotab paastuja nädalaga keskmiselt 5-7 kg kehakaalust. Eraldi programmina soovitan ka detox-dieeti, mis puhastab organismi ajades välja erinevad mürgid ja kus päevane kaloraaž on 500-600 kcal. Kolmanda variandina pakume 1000-1400 kcal ja 5 söögikorraga päevas tasakaalustatud dieedikuuri, kus on süsivesikute osa suurem, valgu- ja rasvaprotsent väiksem ning sool ja suhkur puuduvad sootuks. Sellega kaotavad patsiendid kaalu umbes 3-5 kg nädalas. Kõik kuurid töötame lõpuni välja aga ikkagi individuaalselt alles inimesega kohtudes ning vastavalt igale patsiendile lisame veel ka erinevaid protseduure nagu näiteks massaažid, vesiravi, teadlikud hingamisharjutused jm . Reeglina soovitame patsientidel veeta meie loodusravikeskuses nädala päevahinnaga alates 69 EUR, et paast või dieet toimuks ohutult meditsiinilise järelevalve all ning jõuaksid kinnistuda uued tervislikud harjumused. Juba 3.-4. päeval inimeste vaevused ja probleemid lahenevad. Tegelikult on organism väga tänulik ja kiire tooma häid tulemusi kui inimene teeb õiget asja. Ja boonuseks on muidugi ka kehakaalu langetamine!


Dr Trofimova ambulatoorne vastuvõtt Biokliinikus: tel 7405 004, www.biokliinik.ee
Loodusravikeskus Loodus BioSpa: tel 509 3581, www.loodus.net
Rohkem infot leiab Natalia Trofimova eestikeelsest raamatust „Paastuga terveks“.