TARTU, ESTONIA

Nende aastate jooksul külastasid meid 15 000 inimest, kes loovutasid kokku 75 tonni liigset kehakaalu ja said asemele mõõtmatus ulatuses positiivseid emotsioone, energiat ja head enesetunnet.

Tänutäheks otsustasime jagada kingitusi kõigile!

Kingime sulle ja sinu sõbrale 7-päevase ravipaastu-, dieet- või detokskuuri kõigest €999 eest kahele (tavahind €1246) kõikidele kuuridele 2018 aasta lõpuni!

Ja see ei ole veel kõik!

Seda kingitust me pakume kõigile – ka meie esmakülastajatele! See on erakordselt soodne võimalus sulle ja su lähedastele – sõpradele organismi puhastamiseks. Saate parandada tervist, tunda energia unustamatut juurdevoolu, liigsest kehakaalust kiiret vabanemist ja suurepärase enesetunde tekkimist.
Kohtade arv on piiratud – ärge laske käest seda erakordset võimalust!

Sünnipäevahind kehtib: (Promokood: LOODUS20!)

  • Kahele inimesele 2-kohalises toas 2018 aasta lõpuni
  • Ka esmakülastajatele
  • Broneerimisel alates 8. oktoober 2018
  • Vabade kohtade olemasolul
  • Broneering ei pikene 2019 aastaks

Endokrinoloog Marju Pasti sõnul peaks iga perearst tegelema preventsiooniga ja vajadusel diagnoosima rasvtõve. Elustiili viivad õige le teele vaid mõistlik tasakaalustatud toitumine ja piisav füüsiline koormus.

Marju Past

Pasti sõnul maadlevad rasvtõvega kõige rohkem raamatupidajad, kehamassiindeks võiks väiksem olla ka paljudel juristidel. “Istuv ja närviline töö,” põhjendas Past. Peale nimetatute on kaaluga sageli hädas kodukontoris töötavad inimesed. “Elurütm läheb sassi, puudub kindel tööja puhkeaeg. Samuti on käepärast külmkapp hõrgutistega,” selgitas ta. “Pole mõtet töötada 24 tundi ööpäevas seitse päeva nädalas, et saada selle eest postuumselt medal,” utsitas ta inimesi tervislikkusele.

Kõige vähem on rasvunuid noorte vallaliste haritud naiste hulgas. Kõige suurem riskigrupp on abielus üle 25aastased haritud mehed. Rasvtõve tekkel mängivad rolli nii geenid, laiskus, vale toitumine, ühiskond kui ka sotsiaalsed olud. Rasvtõbe peaks diagnoosima iga perearst. “Kindlasti tuleks vastuvõtul sellele tähelepanu juhtida ja põhjuseid uurida,” ütles Past.

Sageli aga pole perearstil selleks aega, kuna elu ja toitumise analüüs nõuab vähemalt tunni pühendamist patsiendile. 

Lihtne valem aitab selgusele jõuda 

Pasti sõnul on rasvtõve diagnoosimine lihtne. Tuleb arvutada välja kehamassiindeks, st kaal (kilodes) jagada pikkuse (meetrites) ruuduga. Selle valemi järgi saab igaüks tuvastada, kas ta on ülekaaluline, rasvunud või õiges kaalus. Normaalkaalus inimene saab tulemuseks 18,5–24,9 kg/ m2. Edasi algab ülekaal. Kehamassiindeks alates 30 kg/m2 tähendab rasvumist. Näitaja 40 kg/m2 või suurem viitab juba morbiidsele rasvumisele.

Inimese tervise puhul on tähtis ka see, kus rasvkude paikneb: kas see on kõhupiirkonnas või ühtlaselt üle keha. “Vööpiirkonda kuhjunud rasv on ohtlik, sest põhjustab bioaktiivsete ühendite töös muutusi ja see häirib organismi tööd tervikuna,” selgitas Past. Rasvtõbe aitavad vältida normaalne füüsiline koormus ja õige toitumine. “Kõike peab parajalt olema,” soovitas endokrinoloog, kes teab hästi, et rääkimine on kerge, aga sõnade järgi elamine keeruline.

Kuna tegu on elustiilihaigusega, tuleks revideerida kogu elukorraldust. “Kas saab muuta liikumisharjumusi, toitumist? Kas töö- ja puhkeaaeg on paigas?” loetles ta teemasid, mille üle mõelda.

Kehakaalu langetamisel toimivad lihtsad nõuanded

Igal juhul tasub kaalu alandada. Ka rasvtõvega seotud haigused alluvad ravile paremini, kui kaal mõõdukalt langeb, rõhutas arst. “Ühtlasi on ravi siis kergem ja odavam,” tõi Past välja.

“5–10protsendisel kaalulangusel on tervisele kõige suurem efekt,” jätkas ta. Tähtis on süüa regulaarselt ehk kolm-neli toidukorda päevas, mitte üks-kaks, nagu see pahatihti kombeks on. Teiseks tuleks liikuda, alustada kas või jalutuskäigust. “On äärmiselt oluline, et perearst annaks järgitavaid nõuandeid. Vanemat prouat ei tuleks saata esimese asjana jõusaali. Ta lihtsalt ei lähe sinna,” sõnas endokrinoloog. Samuti soovitas Past hoiduda toitumismoodidest, nagu paastulaagrid või paleo dieet. “Ekstreemsete dieetidega võib keha lukku ajada ehk kiiresti kaotatud kilod tulevad veel kiiremini tagasi ja nende mahasaamine on hiljem topeltraske. Toimivad lihtsad nõuanded,” lisas ta.

Number:

45,8% Eesti inimestest on rasvunud. Nende seas on mehi 53,3% ja naisi 40,9%. Kõige rohkem ehk üle 70% on ülekaalulisi 55–64aastaste seas.

Tasub teada: Rasvtõbi lööb rivist välja kogu organismi

Mis toimub rasvunud kehas?

  • Muutub keharakkude insuliinitundlikkus, mis on põhiline diabeedi tekkimise riskitegur. Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis tagab glükoosi jõudmise rakku. Ebakvaliteetne insuliin aga ei pääse rakku, sest see ei tunne hormooni ära. Keha hakkab rohkem isuliini tootma, kuid sellest hoolimata rakud nälgivad.
  • Vabade rasvhapete sisaldus organismis ehk eri tüüpi kolesteroolide tase läheb paigast, sest keha üritab rasvumisega võidelda, intensiivistades rasvade lagundamist. Seepärast kasvab vabade rasvhapete hulk, mis omakorda koormab maksa.
  • Muutub hormoontasakaal organismis, muu hulgas suureneb kortisooli tootmine, mis intensiivistab rasvkoe ladustamist ja suurendab näljatunnet.
  • Kannatab viljakus. Meeste vööpiirkonna rasvumine toob kaasa testosteroonitaseme languse ja östrogeenitaseme tõusu. Seetõttu meeste lihasmass väheneb. Naistel võivad hormonaalsed häired kaasa tuua polütsüstiliste ovaariumide sündroomi.
  • Väheneb adiponektiinisisaldus organismis. Adiponektiin kaitseb veresooni aterosklerootiliste muutuste eest.
  • Rasvumisel tekib juurde veresooni, kasvab vere maht ja see toob kaasa lisakoormuse südamele.
  • Õgirakud ehk makrofaagid infiltreeruvad rasvkoesse, mille üks tagajärg on nende toodetavate bioaktiivsete aine te taseme tõus ja põletikumarkerite suurenemine.

Ülekaaluga kaasnevad haigused:

  • Teist tüüpi diabeet – 80% diabeetikutest on ülekaalulised
  • Arteriaalne hüpertensioon ehk kõrgvererõhktõbi
  • Rasvade ainevahetushäired ehk düslipideemiad
  • Organismi põletiku- ja trombivalmidus
  • Kusihappe suurenenud väärtused ehk hüperurikeemia ja podagra teke
  • Südame-veresoonkonnahaigused
  • Suurem tõenäosus pahaloomulise kasvaja väljakujunemiseks ja selle viletsam ravile allumine

Rein Taaramäe

Ilmselt ohkas enamik eestlannasid Kaia Kanepi mänge Tokyo turniiril vaadates kadedalt. Ja mitte üksnes sellepärast, et Eesti esireket maailma parima naise alistas ja veerandfinaali jõudmisega 30 500 eurot auhinnaraha taskusse pani.

Kanepi näitas Tokyo turniiril lisaks ilusale mängule ka märkimisväärselt paranenud figuuri. Nii tema treener Silver Karjus kui ka isa Jaak Kanepi on meedias avaldanud, et saladust pole vaja kaugelt otsida. Viimasel ajal on eestlanna pidanud gluteenivaba dieeti.

Gluteen on teraviljavalk, mida leidub looduslikult nisus, odras ja rukkis, vahel ka kaeras. See tähendab aga seda, et kookidest, saiadest, leibadest, küpsistest, pastast, lasanjest, vahvlitest, jäätisest, magustoitudest, õllest ja vorstikestest tuleb loobuda. Ehk siis – tuleb loobuda peaaegu kõigest, mis maitsemeeltele vähegi erutav tundub.

Aasta alguses hakkas samasugust dieeti pidama jalgrattur Rein Taaramäe. Eelkõige sellepärast, et võidusõidu ajal ja öösiti juhtus tihtipeale kõht valutama.

Teinud aasta alguses toiduainete talumatuse testi, selgus, et tema organism ei suuda lisaks gluteenile taluda ka seesamit, lehmapiima, kohupiima, muna, kohvi, juustu, Kreeka pähkleid, krabi, lambaliha, krevette, rannakarpe, homaare, maapähkleid, kammkarpe, roosuhkrut, tubakasuitsu, India pähkleid, õllepärmi, jogurtit ja turska.

Esialgu haaras Taaramäe peast kinni ja mõtles ahastusega: «Mida ma üldse siis süüa võin?»

Kõik, mida ta varem söönud oli, langes menüüst välja. Tuli otsida alternatiive.

Hommikukohvi asendas ta kakaoga, tavalise pudru hirsipudruga, makaronide asemel sõi riisi, tatart või gluteenivabu makarone ning lambaliha asemel sõi kala. Lisaks hakkas ise ahjus küpsetama gluteenivaba leiba.
«Esimese kuu ajaga harjusin uue menüüga ära. Olen ikkagi tippsportlane ja tean, millised eesmärgid mul on,» arutles Taaramäe, kes oli Eestis olles harjunud saiakesi sööma.

Tuli loobuda nii sellest kui ka kõikidest teistest lemmikutest. «Millest kõige raskem lahti öelda oli? No mina olin täielik kohupiimamaniakk! Ja Eesti juust – see on samuti väga-väga hea asi.»

Omajagu raskusi valmistas seegi, kui pärast velotuure mindi kogu meeskonnaga einestama.

«Teised tellisid koogitükikesed ette, mina jõin teed ja vaatasin pealt. Selline tunne oli, justkui loobuks mingisugusest sõltuvust tekitavast toiduainest,» meenutas Taaramäe, kes on veendunud, et tänavuse hooaja edusammud on tulnud suuresti just tänu uuenenud toidusedelile. Organism ei kuluta enam nii palju energiat ebasobiva toidu seedimisele. Lisaks on tema sõnul kadunud ka köha, nohu ja kurguvalu.

Ometi on ka Taaramäe kõigest lihast ja luust inimene. Pärast Prantsusmaa velotuuri eelviimast etappi lasi ta end lõdvaks ning jõi õlut, sõi saia ja maiustas jäätisega. See oli aga saatuslik viga, mida ta enam kunagi ei korda. «Enesetunne läks väga kehvaks. Öösel sain sellepärast vaid neli tundi magada. Pärast seda olen režiimis püsinud,» kinnitas Taaramäe, kes soovitas oma blogis kõikidel sportlastel, kellel tervisega probleeme, pöörduda toitumisspetsialistide poole. Sest nagu ta ütles: «See võib muuta teie elu!»

Gluteenivaba dieedi eestkõnelejaks võib pidada meeste maailma esireketit Novak Djokovici. Ent üle kogu maailma kogub see sportlaste seas üha enam populaarsust. Mõneti kipub see lausa trendiks. Mullu katsetas gluteenivaba dieeti kogu Garmin-Cervelo jalgrattameeskond, mille liikmed täheldasid suuremat energiat ja paremaid tulemusi.

Ka Djokovic kinnitas, et uus toitumisprogramm on toonud ellu märgatavalt rohkem energiat ja jõudu. Lisaks suudab ta nüüd öösiti täisväärtuslikult magada. «Ma ei tohi süüa pitsat, pastat ja leiba. Olen kaotanud paar kilo, kuid palju olulisem on, et see on mu liikumist parandanud ning tunnen end füüsiliselt suurepäraselt. Mul on tõepoolest rohkem energiat,» kinnitas Djokovic.

Ometi leidub ka pessimiste, kelle sõnul on selliste toitumiskavade puhul tegu sulaselge pettusega ja üksnes raha väljapressimisega. Nende sõnul pole keegi veel suutnud teaduslikult tõestada, kuidas gluteenivaba toitumine tulemusi parandab.

Ka Taaramäele kirjutas mitu arsti, kui otstarbetu seesugune toitumine tegelikult on. «Sain mitu e-kirja, kus arstid üritasid öelda, et selline toitumine pole tervislik. Aga mina lähtun omaenese enesetundest. Mina ise tunnen end märksa paremini kui varem,» kinnitas Taaramäe.

Arvamused

Igasugused uued trendid lähevad inimestele väga kiirelt peale, eriti veel siis, kui selle on kasutusele võtnud mõni tuntud inimene. Mina ise pean täisväärtuslikku toidulauda kõige olulisemaks. Profisportlastel peaks toidulaud olema võimalikult rikkalik ja mitmekesine. Mis puutub gluteeni, siis teravilju on inimesed ju tuhandeid aastaid tarbinud. Inimese organism on harjunud seda kasutama ja sellest energiat omastama. Minu arvates tuleks ühe põhitoiduaine – jahu ja saiatoodete – sajaprotsendiline menüüst väljalülitamine kõne alla vaid siis, kui eesmärk on kaalu langetada.
Aga loomulikult ei tohi unustada inimesi, kellel on diagnoositud gluteenitalumatus. Need inimesed saavad sellisest toitumisest väga suurt abi.

Mihkel Mardna, spordiarst

Kuigi sellistele programmidele leidub palju vastaseid, on elu näidanud, et asi toimib. Kui inimene toitub õigesti, siis omastab ta kõik produktid ja vabaneb energia. Kui aga seedimine on häiritud, koormab see ka immuunsüsteemi ja tekivad probleemid.
Meie kliiniku poole on pöördunud mitmed sportlased. Võin öelda, et nii judoka Indrek Pertelson (enne Ateena olümpiat – toim) kui ka Rein Taaramäe on sellest abi saanud. Määrame inimestel toidud, mis neile sobivad ja mis ei sobi. Selline test maksab natuke üle 300 euro, aga inimene saab eluks uue suuna.

Adik Levin, toitumisspetsialist

Allikas: Postimees.ee

Oma tervisest hooliv inimene teab juba ammu, kui oluline on toidu valimine. Paljude haiguste peapõhjuseks peetakse just seda laadi möödalaskmisi. Kuna iga organism on ainulaadne, jääb meid alati kummitama kahtlus – kas ma ikka tarbin õiget toitu? Küll esitatakse selliseid küsimusi sensitiividele, küll püütakse ise pendliga vastuseid leida. Nüüd on ka arstid selles osas sõna sekka öelnud – loodusraviarst Natalia Trofimova juures on võimalik teha toidutalumatuse testi, et selgitada välja, millised toiduained teile sobivad ja millistest tuleks hoiduda. Teenust kasutatakse nii ravi kui ka kaalukaotamise eesmärgil, samuti siis, kui inimene soovib lihtsalt tervislikumalt toituda.

„Toitumise osas ei kehti enam üldlevinud reeglid – inimestele antavad soovitused peavad olema väga individuaalsed,” selgitab Trofimova.

Võib öelda, et igal inimesel on eriline ning kordumatu seede- ja immuunsüsteem. Neist sõltubki, kas inimene saab süüa kõiki toiduaineid või tuleb teha teatud ainete osas piiranguid. “Inimeste immuunsussüsteemist 75% asub soolestikus, seega on eriti oluline jälgida, mida me sööme,” räägib Trofimova.

Kui inimesed seda reeglit eiravad, nõrgeneb toidutalumatuse tagajärjel immuunsus ja väheneb tunduvalt vajalike seedefermentide hulk. Vastunäidustatud toidu allergeenid satuvad organismi pidevalt ning viimane ei tule nendega enam toime.

Testimisel jälgitakse, kuidas reageerivad inimese vereseerumid erinevate toidumolekulidega. Testi tulemusena saab inimene teada, kuidas ta üht või teist toiduainet talub. Mida ägedam on tekkinud reaktsioon, seda suurem on ka talumatus. Vahel on ka nii, et mõne toiduaine talumatus on kaasa sündinud, geneetiliselt põhjustatud. Väga paljudel juhtudel esineb see gluteeni- või piimatalumatuse korral. Siiski on võimalik, et ka elu jooksul inimese seedesüsteemi omastamine muutub. Näiteks võib toidutalumatus tekkida siis, kui inimesel on kõhunäärme funktsioon nõrgenenud ja ta sööb teatud toiduaineid üle.

„See tähendab, et organism ütleb: anna mulle rahu,” selgitab Trofimova. „Inimesed ei saa aga sellest tihti aru, sest reaktsioon võib ilmneda alles viis päeva pärast söömist.“

Testimiseks võetav vereproov saadetakse laborisse, kus seda testitakse 60 toidumolekuli suhtes ja testitakse kõiki põhilisi toiduaineid.  

TOIDUTALUMATUS POLE AINULT SEEDEHÄIRE

Enamik inimesi arvab, et juhul kui nad mõnda toitu ei talu, ähvardavad neid halvimal juhul vaid seedehäired: tekivad gaasid ning kõht on kinni või lahti. Probleem seisneb aga selles, et kui toit ei seedu lõpuni, tekivad metabolismi mürgised vaheproduktid, mis satuvad vere kaudu organitesse ja tekitavad kroonilise mürgistuse või kroonilisi haigusi. Mürgistus võib esile kutsuda näiteks pideva väsimuse, depressiooni, peavalud või migreeni, tihti ka nohu ja isegi liigestehaigusi. Samuti võib näiteks pidevalt kurku tekkida lima ja turse.

Toidutalumatuse sümptomid ei pea olema ilmtingimata seedimisega seotud – võib esineda ka nahaprobleeme, näiteks psoriaasi.

“Üks minu patsientidest vaevles rohkem kui kümme aastat psoriaasi käes, kuigi arstid üritasid teda pidevalt ravida. Testiga tuli välja, et ta ei talu üldse tomatit. Tema aga armastas ketšupit igale poole panna – see oli olnud lausa ta lemmiktoit,” meenutab Trofimova. Pärast tomatist ja teistest raskesti talutavateks osutunud toiduainetest loobumist muutunud selle inimese nahk varsti silmnähtavalt paremaks.

Teise näite toob doktor migreeniga patsiendist. Testi tehes tuli välja, et patsient ei tohiks süüa teatud juustusorte. “Koos nendest juustudest loobumisega, kadusid ka selle inimese peavalud,” jutustab Trofimova.

Tihti käiakse doktor Trofimova juures ka kehakaaluprobleemidega. „Inimeste ainevahetus pidurdub ja seedimine läheb käest ära, kuna nad ei jälgi, mida söövad”. Kui patsient läheb testi tegema, siis jagab Trofimova talle alati soovitusi, kuidas erinevaid toiduainete gruppe omavahel sobitada. Mida rohkem komponente segada, seda raskem on organismil neid seedida. Doktor toob näite, et kui süüa liha ja köögivilju, seedib see umbes 4–6 tundi, kui aga lisada sinna veel ka kartulid, võib seedimine kesta koguni 8–12 tundi.

Lisaks toidule on oluline organismi mikrofloora ja bakterid. Tihti määratakse haiguste puhul antibakteriaalne ravi. Antibiootikumid aga hävitavad ära ka selle mikrofloora, mis seedimisele kaasa aitab. Nii võibki juhtuda, et pärast antibakteriaalset ravikuuri läheb inimese seedimine üldse korrast ära. Enne dieedi alustamist on Trofimova sõnul aga hea teha läbi soolepuhastus ehk colonhydroterapia.

TOIDUST EI PEA ALATISEKS LOOBUMA

Ülitundlikkus mõne toiduaine suhtes ei tähenda, et sellest peab alatiseks loobuma. Kui mõnda aega on korralikult dieeti jälgitud, siis organism taastub. Näiteks nõrga vastunäidustuse korral tuleks antud toiduainest loobuda vaid 2–4 kuuks. Vastunäidustuse skaala teine aste keelab sobimatud toiduained vähe pikemaks ajaks, kolmas aste kuni pooleks aastaks ning tugeva reaktsiooniga aineid ei tohi süüa kuni aasta või kauemgi. Nii võibki umbes aasta pärast jätkata tavapäraste söömisharjumustega – välja arvatud nende toiduainete tarbimisega, mis on geneetiliselt vastunäidustatud.

Trofimova juures käis üks professionaalne sportlane, kes oli viimasel viiel aastal olnud kimpus terviseprobleemidega, millele teised arstid ei suutnud lahendust leida. Sportlane hakkas pidama aasta jagu kestvat dieeti, kus muuhulgas oli keelatud leiva söömine.

“Kui dieet sai läbi, tuli ta minu juurde ja ütles, et tahaks nüüd jälle üle tüki aja leiba proovida. Ta sõigi tüki leiba, kuid sellest hakkas tal halb. Nii jõudis too inimene kindlale veendumusele, et leiba ei hakka ta enam kunagi sööma. Ta võib tarbida vaid gluteenivabu jahutooteid,” toob Trofimova näite selle kohta, millised muutused võivad aastaga organismis toimuda. 

INIMESED MUUTUVAD JÄRJEST TEADLIKUMAKS

Tänapäeval ei kehti enam üldised soovitused, mida süüa ja mida mitte. Seda sorti nõuanded peavad olema individuaalsed. Trofimova toob näite: dieedipidaja võib küll piirata tarbitavate kalorite hulka, kuid kui ta sööb toiduaineid, mida ta ei talu, siis on asi ikka halb ja kaal ei lange sugugi.

“Tänapäeval on testi tegemine väga aktuaalne – mida rohkem informatsiooni me enda kohta teame, seda parem on, see aitab meil edasi minna.”

Kuigi Eestis pole toidutalumatuse testi tegemine nii levinud kui näiteks Saksamaal, kasvab siingi testitegijate arv pidevalt. Üha rohkem saadakse aru, et sellest sõltub inimeste elukvaliteet.

„Saksamaal näiteks katab sedasama toidutalumatuse testi ka haigekassa. Seal lähenetakse haigustele üha rohkem looduslikust küljest. Arstide kasutatavatest medikamentidest pooled on pärit loodusravist ja homöopaatiast. Keemilised ja sünteetilised preparaadid ei ole Saksamaal üldse nii populaarsed kui siin,” räägib Trofimova ning lisab, et seal on tavaline, et arstid õpivad oma eriala juurde ka loodusravi.

“Ka Eestis on hakanud inimesed järjest rohkem oma tervise peale mõtlema. Kui näiteks varem osati harva seostada nahalöövet söödud toiduga, siis nüüd saadakse sellest väga hästi aru,” ütleb Trofimova, kelle sõnul on nahk inimeste seedeorganite peegel. “Testi tegemine on aina ja aina populaarsem.”

Toidutalumatuse testi saab teha:

  • Loodusravikeskuses Loodus BioSpa kuuri ajal
  • ambulatoorselt Tartu Biokliinikus

Raatuse 86, Tartu, www.biokliinik.ee, info@biokliinik.ee, eelregistreerimine tel. 740 5004

Varjatud toidutalumatuse test (60 toiduainet) ja nõustamine – 160€

dr Natalia Trofimova vastuvõtt koos diagnostikaga – 35€                                                             

Tänu siinsele kuurile ja siinsele atmosfäärile õnnestus mul uuendada sõprust oma kehaga ja loodan väga, et see ka tavaoludes edasi kestab.

Annika  40a.

Vaimuga ja hingega on kõik korras, oli vaja mõelda ka keha peale.

Siin on väga mugav, hubane, vaikne, mõnus olla.

Kõik on korraldatud hingega ja armastusega.

Eha 62a.

Teha organismile restart ja saada tervis paremaks, hea kui see on algus päris tervenemisele.

Kilode kadu oli boonuseks.

Tõeline puhkus ja nauding keset loodust, pea on puhanud , keha on värske!

Külaline Tallinnast

Minusse söödeti meeletu usk, et saan kõigega hakkama!

Tiina Soomest

Paastusin siin viimati 13 aastat tagasi. Tulles nüüd soovisin langetada kaalu, ennast kohvist ja magusast võõrutada, saada lahti liigese valudest ja mõnusalt puhata argielust. Puhkasin suurepäraselt, muu selgub hiljem, lootust on.

Esimesel korral (aastal 2005) kartsin kuidas keha reageerib ja kuidas vastu pean. Nüüd tean et olen vastupidav ja enesekindlus annab lisaenergiat.

Päevakava on piisavalt tihe ja kui sinna vahele tulevad veel lisaprotseduurid, siis võib kiiregi olla. See on väga hea, ei tule toidu ega nälja mõtteid.

Oli väga võimas näha, mida kõike Te olete korda saatnud siin 13-ne aastaga. Dr.Trofimova on väga tugev ja teotahteline naine. Kõigest siin õhkub, et Talle läheb korda, kuidas külastaja ennast tunneb.

Puhtus on kõrgel tasemel ja personal on super!

Muidugi loodus, konnad, kitsed, linnud, oravad, värske õhk ja tihe päevakava teevad sellest imelise puhkuse.

SUUR AITÄH KÕIGILE!

Kai, 45 a.

Esmalt ostsin 2012 aastal dr.Trofimova raamatu „Paastuga terveks“.

Tulles siia tahtsin õppida oma organismi korrastama ja tunnetada piire selles tegevuses.

Maie, 72 a.

Arhiiv

Rubriigid